Esmaspäev, detsember 22, 2025

Paldiski ja Sillamäe rohetehased saavad riigilt suurinvesteeringute toetust

By
Helena-Reet Aari
-
Paldiski

NordenBladet – Eesti riik eraldab suurinvesteeringute meetmest kokku 44 miljonit eurot kolmele projektile, mille kogumahud ületavad 100 miljonit eurot ning mis peavad looma vähemalt 30 uut üle sektori keskmise palgaga töökohta. Toetus makstakse välja pärast investeeringute tegemist.

Derivaat NH3 Power: gaasielektrijaam ja roheammoniaagi kompleks Paldiskis

Derivaat NH3 Power OÜ plaanib Paldiski Lõunasadamasse 110,5 miljoni eurose projekti raames rajada gaasielektrijaama ning sellega seotud rohekütuste taristu. Ettevõttele on otsustatud eraldada 11 miljonit eurot toetust.

Projekt hõlmab suurtele masinatele mõeldud vesinikutanklat, energiasalvestit, 15 MW elektrolüüsi võimekust ning ammoniaagi sünteesi. Gaasijaama eesmärk on vähendada kavandatava roheammoniaagitehase elektrikulu ja tõsta varustuskindlust.

Derivaat NH3 Poweri juhatuse esimehe Erik Laidvee kinnitusel on ehituslubade taotlus lõppjärgus. Ettevõte osales varem koos Alexelaga Eleringi sagedusreservide hankes, kuid ei vastanud tingimustele.

Derivaat NH3 Power on asutatud 2025. aasta juulis; tegelik kasusaaja on Olav Miil läbi OÜ Derivaat NH3, mis arendab rohevesiniku ja -ammoniaagi projekte. Ettevõtte sõnul on roheammoniaagi peamised turud merendus, aga ka väetise-, metalli- ja keemiatööstus.

BHG-Estonia: integreeritud rohevesiniku ja -ammoniaagi park Sillamäel

BHG-Estonia OÜ saab 20 miljonit eurot Sillamäele kavandatava 153,5 miljoni euro suuruse rohetehnoloogiate kompleksi jaoks. Omanik ja ainus juhatuse liige on Kaspars Avots. Ettevõtte esimeses aruandes kajastus üksnes 2500-eurone osakapital ning tegevus puudus; Avotsile kuulub osalus ka Baltichydrogengroup OÜ-s, mis arendab vesinikuprojekte ja kandis 2024. majandusaastal kahjumit.

BHG plaanib siduda tootmise taastuvenergia allikate ja lõpptarbijatega, sihtides vesinikust ja ammoniaagist tulevikukütuseid merendusele ning lisaks rohesõbralike väetiste eksporti. Ettevõtte kinnitusel leevendab toetus investeerimisriske ja lihtsustab kapitali kaasamist.

Horizon: uue tehnoloogia jõupaber Kehrasse

Horizon tselluloosi ja paberi AS rajab Kehrasse uuel tehnoloogial põhineva jõupaberi tootmisüksuse. Investeering on 129,5 miljonit eurot, riigi toetus kuni veidi alla 13 miljoni euro. Ettevõtte 2024. aasta käive oli 42,7 miljonit eurot ning tulemuseks 1,4 miljoni euro suurune ärikahjum. Investeeringute fookus on energiatõhususe parandamisel ja taastuvenergia osakaalu kasvatamisel.

Finantseerimine ja omand

Derivaat NH3 Power rõhutab, et põhikapitali panustavad aktsionärid, sh valdavalt Eesti investorid ning üks Hollandi osanik; läbirääkimisi peetakse ka kommertspankadega. BHG ja Derivaat kinnitavad, et arendused oleksid toimunud ka ilma toetusteta, kuid riigi panus vähendab riski ja tugevdab projektide usaldusväärsust.

Riigi toetus aitab käivitada Paldiski ja Sillamäe rohekütuste taristu ning Kehrasse kavandatava kvaliteetse jõupaberi tootmise. Projektide eesmärk on suurendada Eesti tööstuse lisandväärtust, vähendada energiakulusid ja toetada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele.

Vaata ETV videot:

Avafoto: Paldiski turismiinfo silt (NordenBladet)

Eesti elektriturg läks üle 15-minutilistele hinnaperioodidele

By
Helena-Reet Aari
-
elektri hind Eestis

NordenBladet – Eesti elektriturul rakendus veerandtunnipõhine hinnastamine, mis toob kaasa täpsema arvestuse ning parema vastavuse turu hetkeseisule. Muudatus tuleneb Euroopa Liidu elektrituru reeglitest, mis nõuavad lühema intervalliga tootmise ja tarbimise mõõtmist.

Elektribörsil kuvatakse hind edaspidi 15 minuti kaupa senise tunnipõhise süsteemi asemel. Elektrimüüjatele tähendab see lisaarvestust, kuid tarbijate hinnapakette muudatus ei muuda. Lühikestes lõikudes võib suureneda hinnavolatiilsus, eriti taastuvenergia muutlikkuse tõttu, kuid kuu keskmine hinnatase ei peaks seejuures oluliselt erinema.


NordenBladet.ee lehel kuvab elektritabel hetkel kehtivat elektrihinda juba 15-minutilise täpsusega!

 

Reaalajas veerandtunnitarbimist saavad praegu jälgida eeskätt suurtarbijad ja tootjad. Võrguettevõtja on vahetanud välja kõik äriklientide 38 000 arvestit ning 71 300 koduklientide arvestit, kokku 109 000 seadet ligi 700 000-st. See moodustab umbes 15 protsenti nendest arvestitest, mida oli tehniliselt võimalik üle viia.

Kodutarbijate laiem arvestite vahetus algab prognoosi järgi nelja–viie aasta pärast ning ulatub 2030. aastate keskpaika, mil eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõikidel klientidel on uue põlvkonna arvestid. Seni jaotatakse olemasolevate arvestite puhul tunninäidud automaatselt neljaks, et arvutada arvestuslikud 15-minutilised kogused. Tarbimiskäitumise täpsem juhtimine muutub kodudes võimalikuks pärast uue arvesti paigaldamist.

Veerandtunnipõhine hinnastamine võimaldab tundlikumalt reageerida turuolukorrale: kui näiteks ühel perioodil on tuuletootmine madal ja järgmisel kõrge, kandub see hinnasignaal kiiremini tarbijateni. Börsipaketi puhul kujuneb ostetava elektri keskmine hind seetõttu täpsemalt vastavaks tegelikule tarbimisprofiilile.

Kust hinda vaadata?

NordenBladet-i elektritabel (Elektrituru HINNASPIKKER) on juba ümber programmeeritud ning näitab täpset 15-minutilise arvestusega elektri hinda reaalajas, mis hetkel Eestis kehtib. Nagu ikka lisandub hinnale + 24% km, võrgutasu ning aktsiis.

 

Elektri hind reaalajas – kuidas hetke elektrihinda jälgida ja säästa raha juba täna

 

Taani: EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine jäi otsusteta

By
Helena-Reet Aari
-
EL-i liidrite Kopenhaageni tippkohtumine

NordenBladet – Euroopa Liidu liidrite mitteametlik ülemkogu Kopenhaagenis kulges pingelise julgeolekuolukorra taustal, ent sisuliste läbimurrete asemel kujunes kohtumine pikaks aruteluks, kirjutas Politico. Christiansborgi lossis venis algselt kaheks tunniks planeeritud ühiskaitse teema neljale tunnile, kuid kokkuleppeid ei sündinud.

Liidrid kirjeldasid olukorda teravate sõnadega: räägiti Venemaa eskalatsioonist, hübriidrünnakutest ja sõjast Ukrainas kui katsest kogu Euroopat heidutada. Praktikas jäi aga enamik prioriteete lahtiseks. Arutati „droonimüüri“ ideed vaenulike droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, võimalust suunata Ukrainale abi Venemaa külmutatud varade arvelt ning EL-i otsustuskorra muutmist, et vältida ühe liikmesriigi veto takistavat mõju Ukraina liitumisprotsessile. Ametnike kinnitusel edusamme ei toimunud ning pole kindel, kas plaanid küpsevad ka oktoobri lõpus Brüsselis toimuva ametliku ülemkogu ajaks.

Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutas, et kohtumine oli vajalik julgeolekuotsuste ettevalmistamiseks ning liidrid peavad olema valmis kokkulepeteks lühikese aja jooksul. Samas tunnistasid mitmed diplomaatilised allikad Politicole, et tegemist on riiklikku suveräänsust puudutavate keeruliste küsimustega, millele „üleöö“ lahendust ei ole kunagi eeldatud.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz suhtus komisjoni juhitavasse droonimüüri skeptiliselt ja püüdis tõsta päevakorda konkurentsivõime teemat, kuid see ei murdnud ametlikku kava. Ukraina toetusele keskendunud arutelu lükati päeva lõppu; Costa ideed lihtsustada EL-i reegleid Ukraina liitumisprotsessi kiirendamiseks vaevu puudutati ning Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis selle siiski maha teha.

Peamised järeldused Politico järgi

Külmutatud varad: EL-i juhid ei toetanud veel plaani kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina laenude tagatiseks; Belgia ja teised riigid soovisid suuremat juriidilist kindlust. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et konfiskeerimist ei kavandata, kuid konsensust ei saavutatud.

Kaitsepoliitika juhtimine: Riigid tervitasid komisjoni algatusi, ent rõhutasid, et vastutus kaitse eest jääb liikmesriikidele. Droonitõrjesüsteemi („droonimüüri“) täpne kujundus on veel välja töötamata; Prantsusmaa ja Saksamaa väljendasid komisjoni rolli suhtes skepsist, lõunapoolsed riigid soovisid laiemaid piirimõõtmeid.

Merzi fookus ei jõudnud päevakorda: Püüdlus nihutada arutelu majanduskonkurentsivõimele ebaõnnestus; ametlik kava keskendus kaitsele ja Ukrainale.

Laiendamine jääb üksmeele taha: Costa ettepanek otsustada Ukraina liitumiskõneluste alustamine kvalifitseeritud häälteenamusega ei saanud toetust; lisaks Ungarile olid kriitilised ka mitmed teised liikmesriigid.

Kokkuvõttes kinnitas Kopenhaagen kriisimeeleolu, kuid mitte otsuseid – suured suunad on laual, detailid ja poliitiline tahe veel leidmata. Politico hinnangul jäi ülemkogu pigem jutuajamiseks, mis ei vastanud üha ärevamale julgeolekupildile.

Avafoto: Ursula von der Leyen (NordenBladet)

Euro kallinemine leevendab Eestis hinnatõusu; mõju ekspordile väike

By
Helena-Reet Aari
-
Euro on dollari suhtes tugevalt kallinenud

NordenBladet – Euro on tänavu USA dollari suhtes märgatavalt tugevnenud: alates aasta algusest umbes 13% ning viimase 12 kuuga veidi üle 6%. Kolmapäeval oli kurss ligikaudu 1,17 dollarit euro eest.

Tugevama euro vahetu mõju Eestis on hindadele: hinnatõus kahaneb hinnanguliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti, sest energia ning suur osa toidu- ja tööstustoormeid on maailmaturul dollaripõhised. Osa sellest mõjust on juba tarbijateni jõudnud.

Ekspordile on mõju piiratud. USA osakaal Eesti koguekspordis on umbes 4%, mistõttu tugevama euro negatiivne mõju ettevõtete müügile jääb tagasihoidlikuks. Tänavu seitsme kuuga eksporditi USA-sse kaupu 355 miljoni euro eest, mida on aastatagusega võrreldes 53 miljonit vähem. Ligikaudu veerandi sellest moodustasid mobiilsideseadmed (sh 5G), 9% puittooted ning kumbki umbes 6% ehituskeemia ja elektriseadmed.

Taustaks nähakse dollari nõrgenemist soodustavate teguritena USA majanduskeskkonna ebakindlust ning intressipoliitikate erisuunda: Euroopa Keskpank pole andnud märku edasisest kiirest lõdvendamisest, samal ajal kui USA-s oodatakse intressilangetusi. Prognoosid viitavad, et euro võib järgneval aastal tugevneda üle 1,20 dollari piiri.

Avafoto: Unsplash

Elektri hind reaalajas – kuidas hetke elektrihinda jälgida ja säästa raha juba täna

By
Helena-Reet Aari
-
Elektri hind reaalajas – kuidas hetke elektrihinda jälgida ja säästa raha juba täna

NordenBladet – Elektri hind muutub igapäevaselt ja sõltub paljudest teguritest, mistõttu reaalajas elektrihinna jälgimine on kasulik igale tarbijale. Kui oled valmis oma energiakulutusi optimeerima ja soovid säästa, siis jälgi hetke elektrihinda NordenBladet.ee lehelt, kus börsihinnad on kättesaadavad laivis. Reaalajas elektrihind aitab sul valida soodsaimad tarbimisajad, muutes energiatarbimise mõistlikumaks ja ökonoomsemaks.

Miks on oluline jälgida elektri hinda reaalajas?

Elektri hinna reaalajas jälgimine annab selge ülevaate elektriturul toimuvast. Kuna hinnad muutuvad pidevalt, on teadlikkus kõrgemate ja madalamate hindade hetkest oluline kõigile, kes soovivad säästa. Otsus tarbida elektrit ajal, mil hind on madalam, mõjutab oluliselt igakuiseid kulusid. NordenBladet.ee pakub laivis elektrihinna vaadet, et saaksid oma tarbimist planeerida vastavalt hetke hindadele.

Kuidas säästa elektri hinda reaalajas hetke hinda jälgides?

Reaalajas börsihindade jälgimine annab kindla eelise kõigile, kes soovivad oma elektritarbimist enda kontrolli all hoida. Kasutage suuri elektrit tarbivaid seadmeid nagu pliit, pesumasin või elektriradiaatorid siis, kui börsihind on soodsam ning võidate iga päev suure summa raha. Kasutades NordenBladet.ee lehe laivis hinnainfot, saad lihtsalt ning mugavalt teha teadlikke otsuseid ja vähendada kulusid, ilma et peaksid muutma oma harjumusi või elustiili.

kasuta elektrit kui on soodne elektrihind
Tarbi elektrit soodsal ajal! Kasuta meie nutikat elektrituru hinnaspikrit! Siis kui Nordenbladet.ee’ s nähtava elektritabeli hinnagraafik näitab rohelist tuld on soodne elektrit tarbida. Siis on hind päeva soodsaim – (0 -10 euro senti kWh).

Kuidas näha elektri börsihinda laivis NordenBladet.ee lehelt?

Elektri hetkehinda saab väga mugavalt jälgida NordenBladet.ee veebilehelt või mobiililehelt, kus igapäevaselt näete reaalajas hetkel Eestis kehtivaid elektri hindu. Börsihindade vaade on lihtsasti loetav ja pidevalt uuendatud, pakkudes parimaid hetkehindasid kogu päeva jooksul.

Elektri hind kuvatakse NordenBladet´i esilehel (lehe paremas servas asuvas tabelis). Vaadata saab täpset elektri hinda 15-minutilise täpsusega.

Eesti lehel (NordenBladet.ee) näete Eesti elektri hindu, soomekeelsel lehel (NordenBladet.fi) Soomes kehtivaid elektrihindu.

Elektrihinna spikker *:

🔴 Punane – päeva kõrgeimad hinnad (20 -… euro senti kWh) (Et raha kokku hoida, püüa sellel ajal vähem elektrit tarbida!)
🟡 Kollane – päeva keskmine hind (10-20 euro senti kWh)
🟢 Roheline – päeva soodsaim hind (… -10 euro senti kWh)

(tabelis näidatud hindadele lisandub käibemaks. Eestis on see täna 24%)

Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda. Lisaks Eestile hõlmab NordPool ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning igale piirkonnale eraldi. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ja riigisiseselt) võib neid olla mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast.

Elektri turuhind arvutatakse Nord Pool elektribörsil igaks veerandtunniks eraldi. Igaks veerandtunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast. Nende kahe joone lõikepunktis kujuneb elektri hind.

💡 NordPoolis on hinnad tunni aja võrra nihkes, NordenBladet´i LIVE tabel on kohandatud ning näitab just PRAEGUSEL HETKEL EESTIS KEHTIVAT HINDA!
(NordPooli lehel on kellaajad vaatamata piirkonna (EE) valikule CET ajavööndis. Ehk siis tund aega taga meie ajast.)

_____________________________________
TÄHELEPANU!
* Võrguteenuse tase sõltub võrguteenuse osutajast ning iga kodutarbija liitumispunkti asukohast.  Hinnaspikker on koostatud Nord Pool andmete põhjal abistaval ja hinnaturu ülevaadet lihtsustaval eesmärgil – NordenBladet ei võta vastutust teie elektritarbimise osas!

Jälgi elektri hinda reaalajas NordenBladet.ee lehelt, et optimeerida oma energiatarbimist. Vaata millal on börsielekter odav ja säästa raha juba täna!

Vaata lisaks:

KUI PALJU erinevad koduseadmed elektrit tarbivad?
KES, KUST JA KUIDAS saavad suure elektriarve korral hüvitist taodelda?
MILLISTE nippidega ja kuidas kodus elektrit vähem tarbida?

Sildid: elektri hind Eestis, kui palju elekter maksab, live elektrihind, elektrihind täna, elektri hind täna, elektri hind homme, elektrihind homme, keskmine elektrihind, elektri börsihind äpp, nordpool elektrihind, elektrihind, äpid, elektri hind koos võrgutasuga, hetke elektrihind. elektri hind praegu, elektri hind live, elektrihinna jälgimine, elektrihind 2021, elektrilevi, elektrikulu, elektri börsihind, elektri börsihinnad, mobiiltelefon, elekter. elektriäpp, elektri hinna spikker, võrdlus, võrdlusportaal, elektri hind 2021, elektri hinna võrdlus, elektriarve, hinnatabel, võrdle hindu, mobiiliäpp, elektri hind praegu. elektripakett, fikseeritud hind, börsi hind. kallis hind, elektri hind igal tunnil, odav hind, soodne hind, elektri hind reaalajas, elektri kwh hind, elektri hind iga tund, elektrihind praegu, elektri hind nord pool, elektrihinna spikker, elektrituru hinnaspikker. Elektri hind app, elektritarbimine, säästa, säästmine, energia, elektrienergia hinnad Eestis, kWh, elektri hind laivis, laivhind,börsihindade jälgimine, reaalajas elektrihind, soodne elektritarbimine, optimeeritud energiakulutus.

Avafoto: NordenBladet

1...303132...1,937Page 31 of 1,937