Gröönimaa ja Taani tugevdavad koostööd kriisivalmiduse valdkonnas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Gröönimaa ja Taani ametiasutused tugevdavad koostööd kriisivalmiduse (hädaolukordadeks valmisoleku) valdkonnas, et parandada võimekust ennetada ja lahendada eriolukordi. Taani poolne toetus seadmete, nõustamise ja erialase abi näol toimub Gröönimaa valitsuse (Naalakkersuisut) taotlusel.

Koostöö laiendamise otsus sündis pärast kohtumist Taani ühiskonnaturvalisuse ja kriisivalmiduse ministri Torsten Schack Pederseni ning Gröönimaa kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna valdkonna ministri Peter Borgi vahel.

Koostöö keskendub eelkõige nõustamisele, koolitustele ning kriisideks valmisoleku ja kriisijuhtimise harjutustele. Eesmärk on tugevdada olemasolevat koostööraamistikku ning muuta ühised tegevused tihedamaks ja praktilisemaks.

Taani pakutavad toetusmeetmed

Taani poolelt hõlmab tugi muu hulgas:

  • abi Gröönimaa omavalitsuste haldusliku kriisivalmiduse arendamisel;

  • kriisivalmiduse eriekspertide kaasamist Gröönimaa ametiasutuste toetamiseks;

  • nõustamist turvalise side ja muude lahenduste osas;

  • nõustamist elutähtsate sidevõrkude ja -süsteemide turvalisuse tagamiseks;

  • eriteadmisi kriisiaja kommunikatsiooni korraldamisel;

  • eriteadmisi kriisijuhtimises;

  • mobiilipõhise häireteavituse süsteemi S!RENEN* kasutuselevõtu toetamist.

Peter Borg rõhutas, et Gröönimaal on juba toimiv kriisivalmidus, kuid Taani tugi aitab võimekust veelgi tugevdada: koostöö kaudu on võimalik lisada teadmisi, oskusi, nõustamist ja varustust, säilitades samal ajal Gröönimaa enda vastutuse ja pädevuse kriisivalmiduse korraldamisel. Ta kinnitas, et Naalakkersuisut hindab kõrgelt Taani valmisolekut Gröönimaa kriisivalmiduse tugevdamisse panustada.

Torsten Schack Pedersen sõnas, et kui Gröönimaa taotleb kriisivalmiduse tuge, on Taani valmis toetama: kogu kuningriigi üleselt peab olemas olema tugev valmisolek ning Taani rõhutab heameelt selle üle, et saab aidata tugevdada Gröönimaa ühiskonna turvalisust ja ametiasutusteülest koostööd.

___________________________

*S!RENEN (tihti kirjutatakse ka Siren) on Taani mobiilipõhine avalik ohuteavituse süsteem, millega ametiasutused saavad saata hädaolukorra hoiatuse otse telefonidesse kindlas ohupiirkonnas. See on täiendus traditsioonilistele õhuhäiresireenidele.

  • töötab cell broadcast-tehnoloogial: teade edastatakse mobiilimastidest kõigile ühilduvatele telefonidele piirkonnas

  • ei ole äpp ega nõua liitumist; telefonile tuleb eristuv heli ja vibratsioon

  • toimib ka välismaa SIM-kaardiga ning on põhimõtteliselt anonüümne (andmeid telefonide kohta tagasi ei saadeta)

Fääri saared: Uue lasteseaduse eelnõu saadeti avalikule konsultatsioonile

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Laste- ja haridusministeerium on saatnud uue lasteseaduse (Barnalóg) eelnõu avalikule konsultatsioonile.

Seaduse eesmärk on tagada lastele ja peredele suunatud teenuste parem sidusus ja koostöö, eriti olukordades, kus probleemid on komplekssed ja hõlmavad mitut valdkonda. Uue lasteseadusega pannakse rõhku sellele, et abivajajad tunnetaksid tuge selgema ja terviklikuma protsessina ning et spetsialistid ja ametiasutused teeksid valdkondadeülest koostööd tõhusamalt.

Eelnõu keskendub ennetusele ja varajasele sekkumisele ning paremale koordineerimisele, võtmata seejuures vastutust ära neilt ametiasutustelt, kellel on laste ja noorte valdkonnas juba varasemalt seadusjärgsed kohustused.

Uus toetav üksus ja etapiviisiline rakendamine

Eelnõu üks olulisemaid osi on ettepanek luua laste- ja pereüksus, mis hakkaks süsteemsel tasandil täitma koordineerivat ja toetavat rolli. Eesmärk ei ole luua uut katusorganisatsiooni, vaid tugevdada koostööd, töömeetodeid ja sidusust olemasolevate süsteemide vahel. Lisaks nähakse ette seaduse etapiviisilist rakendamist, et uus süsteem ehitataks üles tihedas koostöös kohalike omavalitsuste ja asjaomaste sektoritega.

Tagasiside ja infotund

Avaliku konsultatsiooni tähtaeg on 4. veebruar 2026. Kõik huvitatud osapooled – omavalitsused, asutused, ametiühingud, vabaühendused ja kodanikud – on oodatud saatma omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid.

Konsultatsiooniperioodil korraldatakse ka avalik arutelu/infotund, kus tutvustatakse eelnõu lähemalt ning osalejatel on võimalus esitada küsimusi ja teha ettepanekuid.

Minister Sirið Stenberg: Fääri saarte käsipallikoondis on ühendanud terve rahva

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladetLaupäeval, 17. jaanuaril 2026, pidas Fääri saarte sotsiaal- ja kultuuriminister Sirið Stenberg Oslos laeva Norrøna pardal piduliku kõne, kus ta tervitas rahvuskoondist, treenereid ja tuhandeid kohale sõitnud poolehoidjaid.

Minister alustas oma sõnavõttu ajaloolise tagasivaatega, tõmmates paralleele viikingiajaga. Ta märkis, et kui enam kui tuhat aastat tagasi saabusid norra viikingid Fääri saartele, siis nüüd on fäärlased teinud “rahumeelse sissetungi” Norrasse, saabudes oma lipulaeva Norrønaga ja tuues kaasa oma parimad pojad – rahvuskoondise.

Rahvuslik ühtekuuluvustunne

Stenberg tõstis esile erakordset toetust, mis koondisele osaks on saanud. Hinnanguliselt on Oslosse reisinud üle 10% Fääri saarte elanikkonnast. Minister tõi võrdluseks, et kui Šveits teeks midagi sarnast, peaks nendega kaasas olema ligi miljon fänni.

“Käsipallipalavik on haaranud terve riigi,” sõnas minister, kirjeldades, kuidas kodusaartel on liiklus hõrenenud ja igapäevased vestlused keerlevad vaid eelseisvate mängude ümber. Ta rõhutas, et käsipall on enamat kui sport – see on kogukond (felagsskapur), mis seob üksikisikud ühtseks tervikuks.

Eeskujud tulevastele põlvedele

Oma kõnes tänas minister mängijaid selle eest, et nad on võtnud aega laste ja koolide külastamiseks. Stenbergi sõnul on see hindamatu väärtusega, sest erinevalt varasematest aegadest, mil Fääri lastel nappis kohalikke eeskujusid, on praegune põlvkond tõestanud, et ka väikerahvas suudab maailma tipptasemel konkureerida.

“Te õpetate lastele, et unistused võivad täituda, kui nende nimel sihikindlalt töötada. Te annate rahvale eneseusku ja uhkust,” lisas Stenberg.

Ajalooline side ja tulevik

Kõne lõpetuseks viitas minister Fääri saarte ja Norra ühisele ajaloole, meenutades Fääri saartel üles kasvanud kuningas Sverret, kes valitses Norrat 12. sajandil. “Tookord andsime neile ühe kuninga, kuid nüüd oleme toonud terve meeskonna jagu kuningaid koos fännide armeega,” ütles minister.

Stenberg soovis koondisele edu jätkuval turniiril, märkides, et olenemata tulemustest on nad juba teinud ajalugu ja võitnud rahva südamed.
_____________________
Põhjamaade ühine suurturniir
2026. aasta meeste käsipalli Euroopa meistrivõistlused (Men’s EHF Euro 2026) on märgiline suursündmus, mida korraldavad ühiselt kolm käsipallikantsi: Norra, Taani ja Rootsi. Turniiri alagrupimängud jagunesid korraldajariikide vahel, kusjuures Fääri saarte koondis võistles Norra pealinnas Oslos asuval Unity Arenal. Võistluste järgmine etapp ehk vahegrupimängud viiakse läbi Taanis Herningis ja Rootsis Malmös, kuhu minister Stenberg oma kõnes ka koondist edasi pürgimas nägi. Tšempionaadi otsustavad medalimängud ja finaal toimuvad turniiri lõppfaasis Taanis, kuulsal Jyske Bank Boxen areenil. See Põhjamaade ühine korraldusformaat on loonud unikaalse atmosfääri, võimaldades tuhandetel Fääri saarte poolehoidjatel naaberriigis oma rahvuskangelasi vahetult toetada.

Fääri saared: Ressursi- ja kaubandusminister külastas vesiviljelusettevõtet Hiddenfjord

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte ressursi- ja kaubandusminister Eirikur í Jákupsstovu tegi täna ennelõunal ametliku visiidi Sørváguris asuvasse ettevõttesse Hiddenfjord. Visiidi käigus tutvuti nii kalakasvatuse kui ka tootmisprotsessidega.

Teel Sørvágurisse tehti vahepeatus Bugi kalakasvanduses, kus minister kohtus Hiddenfjordi tegevjuhi Atli Gregerseniga, kes andis ülevaate kasvanduse tööst ja rajatistest.

Sørváguris toimunud kohtumisel tutvustati ministrile ettevõtte tegevust ja põhiväärtusi. Keskse teemana oli arutluse all Hiddenfjordi järjepidev töö jätkusuutlike kalakasvatuslahenduste väljatöötamisel, mille üheks heaks näiteks ongi uus kasvandus Bugis.

Lisaks tootmisprotsessidele anti ülevaade ettevõtte eksporditurgudest ning strateegiatest, mida Hiddenfjord rakendab transpordist tuleneva süsinikuheite vähendamiseks. Kohtumisel arutati avameelselt ka sektori ees seisvaid väljakutseid ja võimalikke lahendusi tulevikuks.

Ministril oli võimalus esitada küsimusi ning arutada juhtkonnaga valdkonda puudutavaid aktuaalseid teemasid. Visiit lõppes ringkäiguga tehases ja vabas õhkkonnas vestlusega.

Hiddenfjord

Hiddenfjord on Fääri saarte üks juhtivaid lõhekasvatusettevõtteid, mille juured ulatuvad 1929. aastasse. Tegemist ei ole börsiettevõttega. Hiddenfjord on 100% Gregerseni perekonnale kuuluv eraettevõte, mis võimaldab neil teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid välistest aktsionäridest sõltumata.

Ettevõte on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu oma radikaalse keskkonnapoliitikaga – 2020. aastal sai neist esimene suur lõhetootja maailmas, kes lõpetas täielikult lennutranspordi kasutamise, vähendades seeläbi transpordist tulenevat CO2 heidet 94% võrra. Ettevõte on tuntud ka selle poolest, et kasvatab lõhesid avameres oluliselt kauem kui tööstuses tavaks, et tagada parem loomade heaolu ja liha kvaliteet.

Gröönimaa ja Taani arutasid koostöö tugevdamist toiduvaldkonnas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet -Taani toiduminister Jacob Jensen ja Gröönimaa kalanduse, jahinduse, põllumajanduse ja isevarustatuse minister (Naalakkersuisoq) Peter Borg kohtusid 14. jaanuaril Kopenhaagenis, et arutada Gröönimaa–Taani koostöö tihendamist toidu-, kalandus- ja ekspordiküsimustes.

Kohtumisel käsitleti mitmeid igapäevases koostöös olulisi teemasid, sealhulgas võimalusi, kuidas parandada Gröönimaa tingimusi otseseks ekspordiks maailma turgudele, ning arutati ka kohaliku kohaloleku tugevnemist toiduohutuse valdkonnas.

Taani toiduminister Jacob Jensen sõnas, et Taani ja Gröönimaa on teineteisele lähedased nii välispoliitikas kui ka toidu-, kalandus- ja ekspordivaldkonnas. Ta rõhutas, et tihe dialoog ja ühised sammud aitavad saavutada parimaid tulemusi kogu Kuningriigi jaoks.

Peter Borg tõi esile, et kalandus on Gröönimaa ekspordi keskne tugisammas, kuna üle 95% kogu ekspordist pärineb kalandusest. Tema sõnul on see olnud võimalik tänu tihedale koostööle riiklike asutustega, kes kujundavad muu hulgas regulatsioone ning tehnilisi ja toidunõudeid, mis avavad ettevõtlusele ligipääsu rahvusvahelistele turgudele. Ta lisas, et ka jahindus on Gröönimaal oluline tegevusala ning hülgetoodete ekspordivõimaluste laiendamiseks tehakse samuti tihedat koostööd Taani ametiasutustega. Peter Borg märkis, et kohtumine andis hea võimaluse arutada, kuidas koostööd edasi arendada Gröönimaa ühiskonna ja kogu Kuningriigi huvides.

Taani Toiduameti (Fødevarestyrelsen) kontor Nuukis

Kontor töötab nüüd täismahus.

202. aastal tehti Nuukist lähtudes põhitöö Gröönimaa toiduvaldkonna ettevõtete ning kalatööstuslaevade järelevalves.

Töörühm on hinnanud kasulikuks tihedamat kontakti ettevõtjate ja kohalike ametiasutustega ning paremat arusaama kohalikest oludest ja vajadustest.

Analüüs Gröönimaa otsese ekspordi võimaluste kohta

    • 2026. aasta eelarves on eraldatud 1,5 miljonit Taani krooni Põhja-Atlandi piirkonna rahastusallikast, et analüüsida võimalusi Gröönimaalt otse välisriikidesse eksportimiseks.

    • Analüüsis selgitatakse, millised nõuded kehtivad ekspordilubade andmisele, et võimaldada kala ja kalatoodete otsest eksporti.

    • Tööd tehakse koostöös Gröönimaa omavalitsuse ning kohalike ettevõtjatega.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles