NordenBladet – Eestis ei ole geellakiga maniküür keelustatud, kuid alates 1. septembrist 2025. aastal jõustus Euroopa Liidu ülene keeld, mis puudutab teatud ohtlikku ainet sisaldavaid geellakke. See on tekitanud iluteenindajate ja maaletoojate seas segadust ning nõudnud kiiret kohanemist.
Keelu keskmes on ohtlik aine TPO
Peamine põhjus piirangute seadmiseks on aine nimega trimetüülbensoüül-difenüülfosfiinoksiid (TPO*), mida kasutatakse mõnedes geellakkides nende kiirema kuivamise tagamiseks UV-lambi all. Euroopa Komisjoni määrusega on TPO klassifitseeritud kui reproduktiivtoksiline ja allergiat tekitav aine. See tähendab, et see võib kahjustada viljakust ja põhjustada allergilisi reaktsioone.
Terviseameti sõnul on muudatuse eesmärk kaitsta tarbijate ja küünetehnikute tervist, vähendades kokkupuudet ohtlike ainetega.
Mitte kõik geellakid ei ole keelatud
Oluline on rõhutada, et keeld ei laiene kõikidele geellakkidele, vaid ainult neile, mis sisaldavad TPO-d. Turul on saadaval ja järjest enam arendatakse TPO-vabu alternatiive, mis on ohutumad. Küünetehnikud ja maaletoojad peavad oma tootevaliku üle vaatama ja tagama, et alates 2025. aasta sügisest pakutavad tooted vastaksid uutele nõuetele.
Mõju iluteeninduse turule
Uudis TPO-d sisaldavate geellakkide keelustamisest on tekitanud iluteeninduse sektoris märkimisväärset segadust ja muret. Paljud küünetehnikud ja maaletoojad on pidanud oma laovarud kiiresti ümber hindama ning otsima uusi ja ohutuid tooteid. See on toonud kaasa nii majanduslikke väljakutseid kui ka vajaduse teavitada kliente muudatustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab järelevalvet turul olevate toodete ohutuse üle ning tagab, et keelatud tooted müügilt kõrvaldataks. Tarbijatel on soovitatav alati veenduda teenusepakkuja juures kasutatavate toodete ohutuses ja küsida vajadusel lisainformatsiooni toodete koostise kohta.
📌 Maniküüri-pediküüri minnes kontrolli ka ise, et toode, mida sinu peal kasutatakse oleks TPO-vaba!
_________________________
* TPO ehk diphenyl(2,4,6-trimetüülbensüül)fosfiinoksiid on geellakkides kasutatav fotoinitsiaator, mis võib tekitada allergilist kontaktdermatiiti (tundlikustamine) ja silmakahjustuse ohtu – seega ärritada küüneümbruse nahka, põhjustada punetust, sügelust ja lõhesid, eriti kui toode satub nahale või ei kõvene täielikult. Euroopa kemikaaliagentuuri (ECHA) ühtlustatud klassifikatsiooni järgi on TPO nahasensibiliseerija ning silmakahjustuse/ärrituse ohuklassides; lisaks on see hinnatud “reproduktsioonile toksiliseks, kategooria 2” (H361f – kahtlus kahjustada viljakust).
2025. aasta sügisest kehtib ELis TPO-le ilutoodetes keeld just selle võimaliku reproduktiivtoksilisuse tõttu; ka ajakirjandus ja eksperdiülevaated toovad välja, et kuigi tavaline kasutaja kokkupuude on väike, tasub vältida nahakontakti, eelistada TPO-vabasid geele ning olla ettevaatlik, kui oled rase või püüad rasestuda. Allergiarisk on suurem kodusel kasutamisel või valesti kõvendades.
NordenBladet – Aktsiaturgu valitseb pulliturg. USA aktsiaturud on jõudnud uutele rekordtasemetele, mida veavad kaks peamist jõudu: lakkamatu entusiasm tehisintellekti (AI) tehnoloogia vastu ning Föderaalreservi rahapoliitika leevenemine. Kuigi laiapõhjaline optimism on tuntav, peidab turu pealispind endas nii põhjendatud kasvu kui ka spekulatiivse ülekuumenemise märke.
Turuveduriks on kahtlemata tehisintellekti taristuga seotud aktsiad. Oktoobri alguses sulgesid nii S&P 500 kui ka Nasdaqi indeksid taas rekordkõrgustel, saades tuge just sellest sektorist. Eriti silmapaistev oli AMD aktsia, mis rallis ligi 30% pärast uudist olulisest tehingust OpenAI-ga. See uudis vallandas laiapõhjalise tõusu terves väärtusahelas, haarates kaasa kiibitootjaid, serverite ja andmekeskuste pakkujaid nagu Marvell, Micron, Super Micro, Palantir ja Oracle. Sellised märkimisväärsed päevasisesed liikumised peegeldavad turu keskendumist suurtele AI-teemalistele klienditehingutele, mis võivad hetkega ümber hinnastada terve tööstusharu.
AMD (Advanced Micro Devices): Projekteerib ja toodab kõrgjõudlusega protsessoreid (CPU) ja graafikaprotsessoreid (GPU). Nende AI-kiibid on NVIDIA peamine konkurent andmekeskustes.
MRVL (Marvell Technology): Disainib ja toodab andmetaristu kiipe, mis on spetsialiseerunud võrguühendustele, andmesalvestusele ja turvalisusele. Nad on n-ö AI-andmekeskuste “torumees”.
MU (Micron Technology): Toodab mälu- ja andmesalvestuslahendusi (DRAM ja NAND). Tehisintellekt vajab andmete kiireks töötlemiseks tohututes kogustes nende toodetavat kiiret mälu.
SMCI (Super Micro Computer): Koostab ja müüb kõrgjõudlusega servereid. Nad on spetsialiseerunud AI-töökoormuste jaoks optimeeritud süsteemide kiirele turule toomisele.
PLTR (Palantir Technologies): Loob tarkvaraplatvorme, mis aitavad suurtel organisatsioonidel (valitsused, suurfirmad) analüüsida massiivseid ja keerukaid andmehulki. Nende fookus on andmete ja AI operatsioonisüsteemil.
ORCL (Oracle): Üks maailma suurimaid äritarkvara ja pilveteenuste pakkujaid. Traditsiooniliselt tuntud oma andmebaaside poolest, kuid investeerib nüüd massiivselt oma pilveteenustesse (Oracle Cloud Infrastructure – OCI), et pakkuda konkurentsi Amazonile, Microsoftile ja Google’ile, eriti just AI-arvutusvõimsuse vallas.
Graafik: Advanced Micro Devices Inc. (AMD) ühe nädala väljavõte (NordenBladet)
Samal ajal on pikaaegsest mahajäämusest ärkamas ka väikeettevõtete aktsiad. Russell 2000 indeks, mis koondab väiksema turukapitalisatsiooniga firmasid, on viimastel kuudel teinud läbi märkimisväärse spurdi. Mõnel päeval väga järskude kõikumistega toimunud järeleaitamine tipnes septembri lõpus uue tiputaseme lähedase sulgemisega. Eriti tugevat minekut on näidanud mikro-ettevõtted, mis selgitab investorite märgatud 10–20% suuruseid päevasiseseid hüppeid üksikaktsiates.
Seda riskijanu kasvu toetab otseselt Föderaalreservi rahapoliitika muutus. Septembris langetatud intressimäärade vahemik 25 baaspunkti võrra (praegusele tasemele 4,00–4,25%) andis turule selge signaali piirava tsükli leevenemisest. See otsus suunas kapitali tagasi tsüklilistesse ja kõrgema riskitasemega (beeta) aktsiatesse, mis ongi sageli suurimate päevaste tõusude allikaks. Riskivalmiduse paranemist peegeldab ka esmaste avalike pakkumiste (IPO) turu elavnemine. Sügisene uute noteerimiste voog, sealhulgas biotehnoloogia vallas, annab tunnistust investorite valmisolekust panustada taas kasvule orienteeritud ettevõtetesse.
Hoolimata positiivsest foonist ei ole makromajanduslik pilt siiski üheselt selge. Nafta hinna kallinemine, kulla rekordi lähedased tasemed ning USA dollari ja riigivõlakirjade tulususte püsimine tugevana loovad kohati vastutuult, mis takistab turu laiapõhjalist ja takistusteta tõusu.
Mis iseloomustab praegust pulliturgu?
Kuigi tegemist on pullituruga, ei ole see ühtlane ega riskivaba. Sellel on mõned väga spetsiifilised omadused:
Tehnoloogiakeskne ja valikuline: Turgu veab peaaegu täielikult tehisintellekti (AI) buum. Kõige suuremad tõusjad on AI taristuga seotud ettevõtted (kiibid, serverid, tarkvara), samal ajal kui paljud teised majandussektorid liiguvad oluliselt tagasihoidlikumalt.
Kahetasandiline: Ralli sees on kaks selgelt eristuvat kihti. Ühelt poolt on suured, kasumlikud tehnoloogiafirmad, mille tõus on põhjendatud reaalsete tellimustega. Teiselt poolt on aga palju väikeseid, spekulatiivseid aktsiaid, mille hinnatõus on kantud puhtalt optimismist ja narratiivist.
Toetatud rahapoliitikaga: Föderaalreservi alanud intressikärbete tsükkel annab turule lisajõudu. Odavam raha julgustab investoreid võtma rohkem riske, mis soosib aktsiate hinnatõusu.
Praegune pulliturg väga võimas, kuid ka kitsalt fokusseeritud ja kantud osaliselt spekulatiivsest optimismist, mis teeb selle närvilisemaks ja haavatavamaks kui mõned varasemad laiapõhjalised tõusutsüklid.
Selle taustal kerkib küsimus: kas tegemist on jätkusuutliku buumi või tekkiva mulliga?
Praegune olukord viitab pigem selektiivsele buumile, mille sees on selgelt eristatavad mullitaskud. Buumi poole räägib reaalne fundamentaalne katalüsaator – ettevõtete investeeringud AI taristusse jäävad prognooside kohaselt lähiaastateks kõrgeks, toetades juhtivate tehnoloogiafirmade kasumiootusi. Samuti on rahapoliitika pööre ajalooliselt toetanud väikeaktsiaid ja uute ettevõtete börsile tulekut.
Mulli sümptomeid võib aga näha just turu spekulatiivsemates osades. Üleöö toimuvad 20–30% tõusud väike- ja mikroettevõtete aktsiates viitavad kiirelt ringlevale spekulatiivsele kapitalile, mis otsib pigem narratiivi kui fundamentaalset väärtust. Sellised impulsid on olemuselt haprad ja võivad sama kiiresti pöörduda. Samuti võivad geopoliitilised pinged või USA sisepoliitiline ebakindlus volatiilsust igal hetkel suurendada.
Investorite jaoks tähendab see vajadust teha selget vahet. Ühel pool on AI-taristu põhivarad, mida toetavad reaalsed tellimused ja pikaajalised lepingud, ning teisel pool on AI-teemalised “loosipiletid”, mida kannab peamiselt lühiajaline momentum. Edu võti peitub riskijuhtimises – positsioonide suuruse kontrollimises, kahjumi peatamise orderite kasutamises ja portfelli hajutamises. Turu edasist suunda aitavad hinnata Föderaalreservi järgmised sammud ning IPO-akna tervis, mis on parimaks turu riskitaluvuse indikaatoriks.
2025. aasta oktoobri seisuga USA aktsiaturg tunnistajaks valikulisele buumile, mis on tekkinud reaalsete tehnoloogiliste investeeringute ja leeveneva rahapoliitika ristumiskohas. Samas on selle buumi sees selgelt nähtavad spekulatiivsed mullitaskud, mis nõuavad investoritelt tähelepanelikkust ja kaalutletud lähenemist.
Avafoto: Praegu valitseb aktsiaturul selgelt pulliturg ning investorite üldine meeleolu on optimistlik. See tähendab, et enamik turuosalisi usub hindade edasisse tõusu ja langused ostetakse reeglina kiiresti üles. (NordenBladet)
NordenBladet – Eestis käivitati arendus, mille eesmärk on luua esimene eesti viipekeelse tõlkeroboti prototüüp. Lahendus põhineb videoavataril, mis tõlgib eestikeelse kõne ja teksti viipekeelde, et muuta igapäevane teave viipekeele kasutajatele kättesaadavamaks olukordades, kus tõlketeenus puudub või ei ole kiiresti saadaval.
Arenduse esimeses etapis keskendutakse transporditeadete, uudiste ja muuseumieksponaatide kirjelduste vahendamisele. Videoavatar on loodud toetama iseseisvat toimetulekut avalikes asutustes, kaubandus- ja tegevuskeskustes ning transpordisõlmedes.
Viipekeel on paljudele kurtidele emakeel, mistõttu ei piisa üksnes helilise info vahendamisest. Projekti fookuses on ka tekstipõhise info edastamine viipekeelde, et vähendada keelebarjääri olukordades, kus kirjalik eesti keel võib täita võõrkeele rolli.
Eesti Vaegkuuljate Liidu hinnangul on Eesti jäänud kuulmispuude osas Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi nõuete täitmisel maha, seejuures ei ole viipekeelse kogukonna erivajadustega piisavalt arvestatud, mistõttu suur osa nii päevakajalisest kui iseseisvaks toimetulekuks vajalikust informatsioonist nendeni ei jõua.
Arendus käsitleb nii tehnoloogilist kui ka teaduslikku väljakutset: eesmärk on luua tehisintellektil põhinev tõlkesüsteem, mis suudab usaldusväärselt modelleerida viipeid ja nende konteksti. Tulemusi hakatakse regulaarselt katsetama viipekeele kogukonnaga, et tagada lahenduse praktilisus, täpsus ja kasutajasõbralikkus.
Projekti veab riiklik keelevaldkonna arendusüksus koostöös ülikooli teadlaste ja kodumaiste tehnoloogiaettevõtetega. Pikas plaanis loodetakse, et algatus kasvatab Eestis uut teadmiste- ja arendusvaldkonda, mis ühendab keeletehnoloogia ning viipekeele uurimise ja rakendamise.
NordenBladet – MTÜ Slava Ukraini* endised liikmed otsustasid mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmise hagi ning jätkata organisatsiooni likvideerimist.
Otsus sündis üldkogu e-posti hääletusel: 11 liikmest vastas kuus ning toetasid likvideerimise jätkamist ilma MTÜ esindamiseta kohtumenetluses. Nõukogu endine liige Ilmar Raag teatas, et pooldas hagi esitamist, kuid jäi vähemusse, vahendab ERR. Tema sõnul tähendab otsus loobumist annetajate võimaluste esindamisest enne kohtuotsust; erimeelsuste üheks põhjuseks on mitme varasema liikme MTÜ-st lahkumine.
Raagi sõnul oli viimase kuu jooksul teatanud ka mitu erafirmat, et on valmis MTÜ Slava Ukrainit toetama, et esitada Lehtme vastu hagi ja nõuda tagasi valesti kasutatud annetajate raha.
Slava Ukraini lõpetas tegevuse 2024. aasta sügisel rahapuuduse tõttu ja on likvideerimisel. Prokuratuur hindab Lehtmele omistatava kahju suuruseks ligikaudu 450 000 eurot. Lehtme kriminaalasjas toimub täna, teisipäeval, Harju maakohtus eelistung.
__________________________ * Slava Ukraini oli 2022. aastal sündinud Eesti MTÜ, mis kogus annetusi ja saatis abi Ukrainasse (meditsiin, varustus, sõidukid) pärast Venemaa täiemahulist sissetungi. 2023. aastal kerkisid kahtlused annetuste väärkasutuses seoses organisatsiooni toonase juhi Johanna-Maria Lehtmega; ülekanded „kahtlastele organisatsioonidele“ peatati ja käivitati kontroll. Prokuratuur peab võimalikuks tekitatud kahju ligikaudu 450 000 eurot, mistõttu Lehtme kriminaasi jõudis kohtusse. MTÜ tegevus seiskus rahapuuduse tõttu, käib likvideerimine ning endised liikmed otsustasid eraldi tsiviilhagist loobuda.
NordenBladet – Energiakontsern Utilitas* ühendas Valga ja Valka kaugküttevõrgud 1,6 km pikkuse toruga, luues teadaolevalt Euroopa esimese piiriülese soojusühenduse. Ühendus võimaldab kasutada Valka koostootmisjaama jääksoojust mõlema piirilinna kütmiseks.
Utilitas omandas Valka koostootmisjaama 2024. aasta märtsis; Valga katlamaja kuulus kontsernile juba varem. Mõlemad tootmisüksused töötavad puiduhakkel. Varem jäi Lätis võimsust üle, samal ajal tuli Valgas külmadega käivitada põlevkiviõlikatel.
Kontserni juhi Priit Koidu sõnul on investeering märgiline, sest soojus ja elekter toimivad üha enam koos ning elektritootmise jääksoojust saab nüüd tõhusalt kaugküttes kasutada.
Investeering ulatub ligi kahe miljoni euroni ning on esimene kord, kui erafirma ehitab oma vahenditest piiriülese taristulahenduse. Utilitase kaugküttefirmade juht Robert Kitt rõhutas, et toru rajamine oli tarbijatele soodsam kui uute tootmisvõimsuste ehitus ning tagab olemasoleva ressursi maksimaalse kasutuse.
Sümboolne avamine toimus otse riigipiiril. Projekti elluviimiseks ei tulnud läbida ulatuslikku bürokraatiat; ehitajad pidid üksnes politseile selgitama piiril toimunud kaevetöid.
Hinnast: Eestis on soojuse hind ligikaudu 60 €/MWh (lisandub käibemaks). Läti poolel on hind veidi kõrgem, kuid Valka jääb võrreldes teiste Läti linnadega odavamasse otsa.
_____________________________
* Utilitas (endise nimega OÜ Elekter ja Küte) on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter). Ettevõtte põhifookus on puiduhakkel ja teistel taastuvatel kütustel põhinev soojus- ja elektritootmine, tippkoormusi katavad vajadusel reservkatlad. Utilitas tegeleb ka kaugküttevõrkude kaasajastamise, hoonete energiatõhususe lahenduste ja nutika juhtimise arendamisega.
Viimastel aastatel on kontsern laienenud nii Eestis kui ka Lätis, omandades ja ühendades kohalikke soojusvõrke, et kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Eesmärk on vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, hoida tarbijate hinnad stabiilsemad ning parandada varustuskindlust.
Utilitas on erafirma, mis on ligi 20% osalusega aktsionär ettevõttes AS Tallinna Vesi, mis on noteeritud Nasdaq Tallinnas.
