Pühapäev, detsember 21, 2025

Eesti: Teaduspoliitika konverents keskendub tehisaru nutikale rakendamisele majanduses ja riigivalitsemises

Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.

NordenBladet – Täna, 8. oktoobril kell 10-16 toimub Riigikogu konverentsisaalis kaheteistkümnes teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.”.

Seekordne teaduspoliitika konverents keskendub tehisaru nutikale rakendamisele majanduses ja riigivalitsemises.

Tehisintellekti kiire areng pakub lahendusi suurtele väljakutsetele, kuid tekitab ka hirmu kontrolli kaotamise ees.

Konverentsi esimene osa käsitleb demokraatiat ja julgeolekut. Arutletakse, kuidas tehisaru saaks toetada, mitte ohustada meie riiki ja demokraatlikke protsesse ning kuidas vältida oluliste otsuste libisemist läbipaistmatutele algoritmidele.

Päeva teises pooles on fookuses majanduse konkurentsivõime ja haridus. Otsitakse viise, kuidas muuta tehisintellekt Eesti majanduse veduriks ja kuidas õpetada inimesi seda targalt kasutama. Päeva lõpetab arutelu Eesti võimaluste üle tehisaru rakendamisel majanduses ja hariduses.

KONVERENTSI KAVA

09.30 – 10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00 – 10.15 Konverentsi sissejuhatus – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.15 – 10.25 Konverentsi avamine – Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister
10.25 – 10.40 Eesti eesmärgid tehisaru arendamisel ja kasutamisel – Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister

I teemaplokk: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek

10.40 – 10.50 Teema sissejuhatus: mida tehismõistus muudab? – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.50 – 11.05 Kui tehisaru teab paremini: milleks meile veel demokraatia? – Tarmo Jüristo, sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja
11.05 – 11.20 Tehisintellekt – demokraatia oht või võimestaja? – Tõnis Saarts, TLÜ võrdleva poliitika dotsent
11.20 – 11.35 Tehisaru kui oht ja võimalus Eesti julgeolekule – Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor
11.35 – 11.50 Tehisaru vastutustundlik kasutamine relvasüsteemides – Mart Noorma, TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, DarkStar kaasasutaja

11.50 – 12.00 Sirutuspaus

12.00 – 12.50 I arutelu: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek
Mida tehismõistus muudab ja milleks peaksime valmis olema? Mida riigijuhtimises uuendada ja mida vältida? Kuidas optimeerida ja samas säilitada kontroll? Mis on uued ohud julgeolekule ja mida peaksime lähiaastatel kindlasti ette võtma?
Tarmo Jüristo (sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja), Janar Pekarev (Kaitseväe Akadeemia nooremteadur), riigikogu liikmed Margit Sutrop, Andrei Korobeinik ja Tõnis Lukas

12.50 – 13.35 Lõuna

II teemaplokk: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus

13.35 – 13.45 Teema sissejuhatus: mis toimub ja mida ette võtta? Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
13.45 – 14.00 Tehisaru ja tööturg – Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja, TTÜ kaasatud professor
14.00 – 14.15 AI ja majanduse struktuursed muutused – Ats Albre, Nortal Eesti tegevjuht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president
14.15 – 14.30 AI mõju tööturule ja (kõrg)haridusele – Linnar Viik, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär
14.30 – 14.45 Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse – Jaak Vilo, TÜ professor ja Teaduste Akadeemia asepresident
14.45 – 14.55 Sirutuspaus

14.55 – 15.45 II arutelu: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus
Mis oleks Eesti supervõime? Mida saaks riik teha TI efektiivsemaks kasutamiseks majanduses? Mida teha TI-ga koolihariduses ja mis suunad võtta kõrg- ja kutsehariduses? Kas ja kes aitaks täiskasvanuid?
Ats Albre (Nortal Eesti tegevjuht ja ITL-i president), Mari-Klara Stein (TTÜ juhtimise valdkonna professor), riigikogu liikmed Riina Sikkut ja Irja Lutsar

15.45 – 15.50 Kokkuvõte – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor

Avafoto: “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.” (ETAG)

Helena-Reet Aari: Põhjamaade edulugu ei kirjuta end ise – NordenBladet annab sellele hääle

Helena-Reet Aari

NordenBladet – NordenBladet ei ole Põhjala-Balti regioonis passiivne vaatleja, vaid üks oluliseim osaline Põhjamaade regiooni narratiivi loomisel. Põhjamaad ja Baltikum on maailmas unikaalne näide koostööst, innovatsioonist ja pühendumusest jätkusuutlikule tulevikule.

Meie igapäevaelu parendavad pidevalt suured ja strateegilised investeeringud – puhtam energia, kiirem internet, nutikamad linnad ja keskkonnasõbralikum tööstus. Kuid tihti jäävad nende muutuste taga olevad jõud avalikkuse jaoks nähtamatuks.

Tulevik on Põhjalas – NordenBladeti-i roll on näidata kuidas ja miks

Ühel pool on tegijad – Põhjala-Balti regiooni arengu vaiksed, kuid võimsad mootorid.

Regiooni poliitilist ja strateegilist suunda aitavad seada Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Nordic Council of Ministers) ja Põhjamaade Nõukogu (Nordic Council). Vajaliku kapitali ja finantsjõu tagavad Põhjamaade Investeerimispanga (NIB), Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon ehk NEFCO (Nordic Environment Finance Corporation) ja Norra Riikliku Naftafondi (globaalse pensionifondi) taolised majandusgigandid. Samal ajal kujundavad meie ühist kultuuriruumi ja teaduse tipptaset Rootsi Akadeemia (The Swedish Academy), Põhjamaade Kultuurifond (Nordic Culture Fund), Taani Disainikeskus (Danish Design Centre), Soome Rahvusooper ja -ballett (Finnish National Opera and Ballet), Eesti Teadusagentuur (ETAG), NordForsk ja teised sarnased ettevõtted.

Nende kõigi ühine eesmärk on ellu viia ja finantseerida projekte, mis on meie ühiskonna selgroog: alustades kultuurist ja haridusest, jätkates tuuleparkidest, mis toovad rohelist elektrit meie kodudesse, kuni digitaalsete lahendusteni, mis muudavad meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Nende töö on tehniline, strateegiline ja pikaajalise mõjuga ning nende fookus on selge: jõukas, haritud ja jätkusuutlik Põhjala-Balti regioon.

Teisel pool on ühiskond – hooliv ja teadlik kodanik, keda huvitab, kuidas need suured muutused tema elu ja laste tulevikku päriselt mõjutavad ning kujundavad.

NordenBladet on mitmekeelne meediaplatvorm, mis ühendab need kaks poolt. Meie roll on tuua ja tõlgendada keerulised teemad arusaadavateks lugudeks ja selgitada, miks need on olulised. Oleme oluliseks partneriks ühiskonna arengus ning nagu audiitorid – vajalikud ausaks aruandluseks avalikkusele. NordenBladet näitab, kas ja kuidas firmad-ettevõtjad oma usaldust õigustavad.

Põhjala-Balti regioonis tegutsevad väga paljud võimsad ja tulevikku kujundavad institutsioonid. Alates Põhjamaade Ministrite Nõukogu strateegilistest algatustest ja Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) mahukatest investeeringutest kuni NEFCO roheprojektide ja regiooni tehnoloogialiidrite innovatsioonini – üheskoos loome vundamenti meie homsele heaolule.

NordenBladet-i lugeja on inimene, kes hoolib. Teda huvitab, kust tuleb elekter tema pistikupesas, kuidas areneb tema kodulinna infrastruktuur ja millised on need uuendused, mis tagavad meie lastele parema tuleviku puhtamas keskkonnas.

Isegi kõige võimsam tegu jääb pelgalt statistikaks, kui keegi ei ava selle sisu ja tähendust. NordenBladeti eesmärk on anda Põhjala-Balti regiooni olulistele sündmustele vääriline kaal ja kontekst, et need uudised päriselt inimesteni jõuaksid.

  • NordenBladeti geograafiline fookus on – Põhjamaad ja Baltikum.
  • NordenBladeti temaatiline fookus on: majandus, kultuur, innovatsioon, keskkond ja jätkusuutlik eluviis.
  • NordenBladeti missioon on hoida ja tugevdada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda traditsioone ja väärtusi, luua koostöövõrke, kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele, jagada teavet ning pakkuda kvaliteetset infot.

Sünergia peitub ühises eesmärgis. Kui näiteks NIB-i töö on investeerida kapitali projektidesse, mis loovad paremat homset, siis NordenBladeti roll on investeerida intellektuaalset kapitali, et selgitada, miks need projektid on olulised. Meie ei finantseeri tuuleparke, aga me jutustame loo sellest, kuidas see tuulepark parandab Skandinaavia energiajulgeolekut ja vähendab meie kõigi ökoloogilist jalajälge.

NordenBladet-i toimetus usub, et Põhjala-Balti regiooni edulugu väärib rääkimist – süvitsi, targalt ja pühendunult. Sest ainult nii saavad nähtamatutest investeeringutest nähtavad ja mõistetavad muutused, mis inspireerivad meid kõiki.

Partnerlus edumeelsetega

Meie eesmärk NordenBladetis on olla platvormiks just sellistele lugudele. Usume, et regiooni arengu võti peitub avatud ja sisukas koostöös nende vahel, kes loovad reaalset väärtust – olgu nendeks siis innovaatilised iduettevõtted, vastutustundlikud suurtööstused või strateegilised finantsinstitutsioonid. Me valime ja võimendame partnereid, kes jagavad meie pühendumust Põhjamaade ja Baltikumi pikaajalisele edule. Meie jaoks on oluline teha koostööd regiooni parimate, innovatiivseimate ja edumeelseimatega, sest just meie oleme need, kes üheskoos saame kujundada meie ühist homset päeva. NordenBladet annab sellele visioonile tugeva hääle ja suure kõlapinna.

Kvaliteet kvantiteedi asemel

Selleks, et neid lugusid väärikalt jutustada, oleme teadlikult valinud tee, mis vastandub tänapäeva meedia pealiskaudsusele ja klikijanule. Meie jaoks ei ole usaldusväärsus pelgalt sõnakõlks, vaid tegevuse alustala. Me ei propageeri tühje pealkirju ega jookse iga lühiajalise trendiga kaasa. Selle asemel investeerime aega, et minna süvitsi, mõista keeruliste teemade tagamaid ja pakkuda oma lugejale analüüsi, mis loob selgust ja avardab silmaringi. Usume, et kvaliteetne ja põhjalik ajakirjandus on parim teenus, mida saame oma lugejatele ja partneritele pakkuda.

Seisame Põhjamaa inimese eest

Kõige selle taga on meie vankumatu sõltumatus. See võimaldab meil seista alati aususe, tõe ja läbipaistvuse eest. Lõppkokkuvõttes on kogu meie tegevus pühendatud ühele sihtgrupile – Põhjamaa inimesele. Meie missioon on anda talle tööriistad – teadmised, analüüsid ja laiem pilt –, et mõista maailma enda ümber ja teha paremaid otsuseid. Oleme sõna otseses mõttes Põhjamaade infokataloog ja Põhjamaade elu-olu kajastajad.

Üheks oluliseks tööriistaks peame seejuures ka rahateadlikkuse kasvatamist. Kahe Z-generatsiooni kuuluva lapse emana näen igapäevaselt, kui tähtis on tuua tihti keerulisena näiv finantsmaailm ja investeerimistarkus uue põlvkonna jaoks lihtsasse ja arusaadavasse keelde. Ka see on praktiline osa meie panusest tuleviku kindlustamisse.

Me usume, et informeeritud ja haritud kodanik on parim garantii meie regiooni heale käekäigule. Seistes tema huvide eest, seisame me tegelikult kogu meie ühise tuleviku eest.

Avafoto: NordenBladet lehtede peatoimetaja Helena-Reet Aari (NordenBladet)

Vaata ka:
KES mängivad võtmerolli Eesti tehnoloogia ökosüsteemi rahastamisel ja arendamisel

“Mad Money” saatejuht Jim Cramer: SEE on põhjus, miks investorid aktsiaturgu umbusaldavad

NordenBladet – Tuntud investeerimiseksperdi ja telesaate “Mad Money” juhi Jim Crameri sõnul valitseb investorite seas ebakindlus kapitalismi tuleviku suhtes, ja seda vaatamata aktsiaturgude käesoleva aasta tugevale tootlusele.

Vaatamata selle aasta kindlale aktsiaturu tulemusele, „arvan, et oleme perioodil, kus inimesed pole kapitalismis kindlad,“ ütles saate „Mad Money“ saatejuht Jim Cramer Yahoo Finance’i Brian Sozzile uues taskuhäälingu Opening Bid Unfiltered episoodis.

Cramer on olnud saate „Mad Money“ saatejuhi toolil ligi kaks aastakümmet ja mitme raamatu autor, sealhulgas hiljuti ilmunud „Kuidas teenida raha igal turul“. Ta on uurinud turge ja püüdnud neid keskmise investori jaoks demüstifitseerida. Ta oli üks esimesi, kes nimetas Nvidiat (NVDA) – „minu parimaks valikuks” – ajal, mil see oli alles mängufirma. Tal oli ka oma osa akronüümi FAANG loomisel (Facebook, nüüd Meta (META), Apple (AAPL), Amazon (AMZN), Netflix (NFLX) ja Google (GOOG), nüüd Alphabet (GOOGL).

„FAANG oli minu elus peale Nvidia suurim rikkuse looja ja ma arvan, et minu ülesanne oli leida suurepäraseid aktsiaid,“ ütles Cramer. „Aga ma tahtsin, et inimesed mõistaksid, miks ma neid suurepäraseks pidasin.“

Crameri hinnangul on investorite praeguse skeptitsismi peamiseks põhjuseks 2000. ja 2008. aasta finantskriiside järelmõju. Ta rõhutas, et kuigi pikaajaline investeering stabiilsetesse ja tugevatesse ettevõtetesse oleks osutunud kasumlikuks, on toonased sündmused jätnud investorite teadvusesse sügava jälje.

Ekspert juhib tähelepanu ka põlvkondade investeerimisharjumuste erinevusele. Paljud nooremad investorid eelistavad traditsiooniliste ja pikaajaliste strateegiate asemel volatiilsemaid varasid, nagu krüptovaluutad ja hetke trendiaktsiad. Selline lühiajaline mõtteviis on otseses vastuolus näiteks Warren Buffetti filosoofiaga, kelle sõnul on parim investeerimisperiood igavik ja aktsiat, mida ei olda valmis omama kümme aastat, ei tohiks omada ka kümmet minutit. Crameri sõnul peetakse liitintressi põhimõtet ja fundamentaalanalüüsi sageli igavaks või liiga keeruliseks.

Lisaks levinud umbusaldusele on Crameri sõnul probleemiks ka aktsiaturu maine. Seda peetakse sageli ekslikult miljardäride mängumaaks, mis peletab eemale tavainvestoreid. Crameri eesmärk on aga näidata, et aktsiaturg võib olla rikkuse loomise vahend igaühele, tuues näiteks eduloo Nvidia aktsiast, mille potentsiaali ta varakult esile tõi.

Jim Cramer arvab, et aktsiaturgu ei armastata mitmel peamisel põhjusel:

  • Mineviku finantskriiside mõju: Ta usub, et 2000. ja 2008. aasta suured turulangused on jätnud investoritele sügava ja püsiva hirmu. Kuigi pikaajaline investeerimine oleks endiselt tasuv olnud, tekitasid need kriisid püsiva ebakindluse ja umbusalduse kapitalismi suhtes.
  • Lühiajaline mõtteviis ja uued trendid: Eriti nooremad investorid eelistavad kiireid ja riskantsemaid investeeringuid nagu krüptovaluutad ja hetke kuumad aktsiad. Pikaajalised strateegiad, nagu Warren Buffetti “osta ja hoia”, tunduvad neile igavad ja keerulised. Nad ei süvene fundamentaalanalüüsi, näiteks P/E suhtarvu tähendusse.
  • Maine probleem: Aktsiaturg on saanud endale “miljardäride mängumaa” maine. See kuvand peletab eemale tavainimesi, kes tunnevad, et turg ei ole nende jaoks ja see on vaid rikastele rikkamaks saamiseks. Cramer ise soovib seda kuvandit muuta ja näidata, et turg on vahend rikkuse kasvatamiseks kõigile, kes on valmis õppima ja investeerima.

Kui suur tegija on Jim Cramer aktsiaturul?

70-aastane Jim Cramer ei ole pelgalt telesaatejuht, vaid kogenud turuosaline, kelle karjäär sai alguse Goldman Sachsis maaklerina ning jätkus seejärel oma riskifondi, Cramer & Co., juhtimisega. Aastate jooksul teenis ta fondile muljetavaldavat tootlust, mis lõi vundamendi tema praegusele enam kui 200 miljoni dollari suurusele netoväärtusele. See isiklik finantsedu annab tema sõnadele kaalu – ta ei jaga pelgalt teooriat, vaid on turgudel ka ise edukalt tegutsenud.

Investor ja treider – kaks ühes
Cramerit on keeruline liigitada ainult ühe sildi alla. Tema filosoofia ühendab endas nii pikaajalise investori kui ka lühiajalise päevakaupleja (day trader) jooni. Ta soovitab tavainvestoritel ehitada portfelli tuumiku üles stabiilsetest ja usaldusväärsetest ettevõtetest, mida hoida aastaid (investori lähenemine). Samas, oma CNBC saates “Mad Money” analüüsib ta aktiivselt turu lühiajalisi trende, otsides kiiremaid kauplemisvõimalusi (spekulandi lähenemine). Just see hübriidne stiil on teinud temast unikaalse hääle, kes suudab kõnetada nii alustajat, kes otsib turvalist pikaajalist plaani, kui ka aktiivset kauplejat, kes jahib järgmist suurt liikumist. Tema laialdane kogemus mõlemas valdkonnas ongi peamine põhjus, miks miljonid inimesed tema arvamusi ja analüüse tähelepanelikult kuulavad.

Avafoto: “Mad Money” saatejuht Jim Cramer (Väljavõte CNBC YouTube videost)

 

 

 

Rootsi: Mõjuisikute Vanja Wikströmi ja Niklas Malmqvisti NFT-projekti kuldne lubadus, mis muutus investorite jaoks skandaaliks

NordenBladet – Rootsi sotsiaalmeediamaastikul tuntud sisulooja Vanja Wikströmi ja tema elukaaslase ning äripartneri Niklas Malmqvisti ümber on lahvatanud skandaal, mis heidab varju mõjuisikute vastutusele ja krüptomaailma haprusele. Nende ambitsioonikas NFT-projekt “World of Alidia” (WoA), mis lubas luua naistele suunatud võrgustiku ja eksklusiivseid hüvesid, kukkus kokku, jättes maha hulga pettunud investoreid ja süüdistusi ebaausas äritegevuses.

Vanja Wikström ja Niklas Malmqvist, kes on tuntud ka oma ühise YouTube’i kanali “Familjen Wikström Malmqvist” kaudu, on avalikkusega jaganud oma elu, sealhulgas Niklase võitlust kroonilise väsimussündroomiga (ME/CFS). 2022. aasta lõpus sisenes paar hoogsalt NFT-turule, lansseerides Ethereumi plokiahelal põhineva projekti “World of Alidia“. Lubadus oli grandioosne: 10 000 unikaalsest digitaalsest kunstiteosest koosnev kollektsioon, mis ei oleks pelgalt investeering, vaid ka pilet eksklusiivsesse kogukonda, mis pakub liikmetele võrgustumisvõimalusi ja muid hüvesid, keskendudes eelkõige naiste võimestamisele.
https://vanjawikstrom.femina.se/search/Framtiden%20f%C3%B6r%20World%20of%20Alidia/
Foto: Vanja Wikström on oma Femina.se blogis käsitlenud “World of Alidia” juhtumit. Ta avaldas postituse pealkirjaga “Framtiden för World of Alidia” (World of Alidia tulevik), kus ta selgitab projekti ees seisnud väljakutseid ja meeskonna otsust teha suuri muudatusi. Oma postituses tunnistab Wikström, et nii tema kui ka ta meeskond on väga pettunud, et ei suutnud oma esialgset visiooni ellu viia, ning mõistab ka kogukonna pettumust. Ta mainib turutingimuste, näiteks NFT-turu krahhi, mõju projekti edule. Ta rõhutab ka, et nad on teinud kõik endast oleneva, et leida uusi toetajaid ja luua väärtust, ning et nad on projekti pannud tohutult aega, energiat ja armastust (Allikas: väljavõte https://vanjawikstrom.femina.se )blogist

Projekti algus oli paljulubav, kuid juba 2023. aasta suveks oli selge, et unistus on purunemas. Projekt suleti ametlikult, mis vallandas tugeva kriitikalaine ostjatelt, kes tundsid end petetuna. Paljud olid investeerinud tuhandeid kroone lootuses saada osa uuenduslikust kogukonnast, kuid leidsid end tühjade pihkudega.

Skandaal sai uue hoo sisse 2025. aastal, kui Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet avaldas uuriva dokumentaalsarja ja taskuhäälingusaadete seeria “Badfluence“. Sari lahkas WoA tõusu ja langust ning tõstatas teravaid küsimusi mõjuisikute rollist ja vastutusest oma jälgijate ees. Artiklitest selgus, et kuigi projekti esialgne eesmärk oli koguda ligi 30 miljonit Rootsi krooni, teeniti tegelikult vaid umbes 3 miljonit. Kriitikute tähelepanu pälvis asjaolu, et osa sellest rahast maksti välja asutajate palkadeks, mida peeti projekti ebaõnnestumist arvestades küsitavaks.

Avalikkuse pahameelt süvendas veelgi uudis, et Wikström ja Malmqvist soetasid samal perioodil Gotlandile maakodu. See tekitas kahtlusi, et projekti raha võidi kasutada isiklikuks otstarbeks. Paar on need süüdistused tagasi lükanud, väites, et maja osteti eranditult isiklike säästude ja perelt saadud laenuga ning WoA vahendid sellega seotud ei olnud.

Sellest hoolimata on juhtum pälvinud laialdast meediakajastust Rootsis, kus mitmed väljaanded on avaldanud teemakohaseid uudislugusid ja arvamusartikleid. Mõned allikad on olukorda kirjeldanud isegi kui “bedrägeri” (pettuse) kahtlust, kuid oluline on märkida, et tegemist on ajakirjandusliku hinnanguga, mitte juriidilise otsusega.

Vanja Wikström on avalikult vabandanud projekti ebaõnnestumise pärast, kuid paljude investorite jaoks ei ole see piisav. World of Alidia juhtum on saanud hoiatavaks näiteks sellest, kuidas kuulsuse ja usaldusega kaasneb suur vastutus ning kuidas kiirelt arenevas digitaalvarade maailmas võivad suured lubadused kergesti muutuda valusaks pettumuseks.

 

Kollageenipulber: Mida me tegelikult tarbime? Kas teadus toetab populaarsust?

kollageenipulber

NordenBladet – Kollageenipulbritest (collagen powder) on saanud ilu- ja tervisetoodete turul tõeline hitt, lubades siledamat nahka, tervemaid liigeseid ja tugevamaid küüsi. Kuid kas need lubadused peavad ka teaduslikult paika või on tegemist järjekordse mööduva trendiga? Selles artiklis süveneme kollageeni olemusse, uurime teadusuuringute tulemusi ja anname ülevaate, mida kollageenipulbri tarbimiselt oodata.

Mis on kollageen ja miks see on oluline?

Kollageen on inimkehas kõige levinum valk, moodustades umbes 30% kogu valgumassist. See on naha, luude, kõõluste, sidemete ja kõhrede peamine ehitusmaterjal, andes neile struktuuri, tugevuse ja elastsuse. Noores eas toodab keha piisavalt kollageeni, kuid alates 20. eluaastate keskpaigast hakkab selle tootmine vähenema. See protsess kiireneb vananedes ning on üheks peamiseks põhjuseks, miks nahk kaotab elastsuse, tekivad kortsud ja liigesed muutuvad jäigemaks.

Kollageenipulbri sisu: Mida me tegelikult tarbime?

Enamik turul saadaolevaid kollageenipulbreid sisaldab hüdrolüüsitud kollageeni ehk kollageenpeptiide. See tähendab, et suur kollageeni molekul on ensüümide või hapete abil lõhustatud väiksemateks, kergemini seeditavateks ja imenduvateks osakesteks. Teoreetiliselt peaksid need peptiidid vereringesse imendudes stimuleerima keha enda kollageenitootmist.

Kollageeni allikad võivad olla erinevad, levinumad on veise-, sea-, kana- ja kalakollageen. Mõned uuringud viitavad, et kalast pärinev ehk mereline kollageen on oma väiksema molekulmassi tõttu paremini omastatav.

Lisaks kollageenile lisatakse pulbritele sageli ka teisi toimeaineid, näiteks:

  • C-vitamiin: on hädavajalik kollageeni sünteesiks kehas. Ilma piisava C-vitamiinita ei suuda organism kollageeni tõhusalt toota.
  • Hüaluroonhape: on tuntud oma võime poolest siduda vett, aidates seeläbi kaasa naha niisutatusele ja liigeste “õlitamisele”.
  • Tsink ja teised mineraalid: toetavad samuti naha ja sidekudede tervist.

Teaduslikud uuringud: Mida näitavad tulemused?

Viimastel aastatel on tehtud arvukalt teadusuuringuid, et hinnata kollageenilisandite tegelikku mõju. Kuigi mõned tulemused on paljulubavad, on oluline säilitada kriitiline meel.

Naha tervis

Kõige rohkem on uuritud kollageeni mõju nahale. Mitmed süstemaatilised ülevaated ja metaanalüüsid, mis koondavad paljude uuringute tulemusi, on näidanud, et hüdrolüüsitud kollageeni tarbimine võib:

  • Parandada naha niisutatust ja elastsust: Uuringud on leidnud, et 8–12 nädalat kestnud kollageenilisandite tarbimine suurendas oluliselt naha niiskustasakaalu ja elastsust võrreldes platseebogrupiga.
  • Vähendada kortse: Mõned kliinilised uuringud on näidanud, et regulaarne kollageeni tarbimine võib vähendada kortsude sügavust, eriti silmade ümbruses. Näiteks ühes uuringus vähenesid kortsud kollageeni igapäevasel tarbimisel 8 nädalaga kuni 20%.

Soovitatavad päevased annused naha tervise toetamiseks on uuringutes jäänud vahemikku 2,5 kuni 10 grammi.

Liigeste tervis

Kollageen on liigesekõhre oluline komponent. Seetõttu on uuritud kollageenilisandite potentsiaali liigesevalu, eriti osteoartriidi puhul. Ka siin on tulemused pigem positiivsed:

  • Leevendada liigesevalu: Mitmed uuringud on näidanud, et sportlastel ja osteoartriidiga patsientidel, kes tarbisid kollageenilisandeid, vähenes liigesevalu nii treeningu ajal kui ka puhkeolekus.
  • Parandada liigeste funktsiooni: On leitud, et kollageeni tarbimine võib parandada liigeste liikuvust ja vähendada jäikust.

Luude tervis

Kuna luud koosnevad suures osas kollageenist, on uuritud ka selle mõju luutihedusele. Üks 2018. aasta uuring menopausijärgses eas naistega leidis, et 5 grammi kollageenpeptiidide tarbimine päevas aasta jooksul suurendas oluliselt luumineraalide tihedust, mis viitab potentsiaalsele rollile osteoporoosi ennetamises ja ravis.

Kasulik, kahjulik või platseebo?

Teaduslikele uuringutele tuginedes võib öelda, et kollageenipulbri tarbimine võib olla kasulik teatud seisundite puhul, eriti naha vananemisilmingute leevendamisel ja liigeste tervise toetamisel. Siiski on oluline märkida mõned olulised aspektid:

  • Uuringute kvaliteet ja erapoolikus: Osa kollageeniuuringutest on rahastatud toidulisandite tootjate poolt, mis võib tekitada küsimusi tulemuste erapooletuse osas. Vaja on rohkem sõltumatuid ja laiaulatuslikke uuringuid.
  • Mitte imerohi: Kollageenipulber ei ole imeravim, mis peatab vananemise või kaotab kõik kortsud. See on toidulisand, mis võib toetada keha loomulikke protsesse, kuid parimate tulemuste saavutamiseks on oluline ka tervislik eluviis, sealhulgas tasakaalustatud toitumine, piisav vee tarbimine ja päikesekaitse.
  • Ohutus ja kõrvaltoimed: Kollageenilisandeid peetakse üldiselt ohutuks ja kõrvaltoimeid esineb harva. Mõnedel inimestel võib esineda kergeid seedehäireid või ebameeldivat maitset suus.

Kahjulikuks kollageenipulbrit praeguste teadmiste kohaselt pidada ei saa, kui seda tarbitakse vastavalt juhistele. Küll aga on oluline valida kvaliteetne toode usaldusväärselt tootjalt, et vältida saasteaineid.

Kokkuvõtteks: Kas tasub proovida?

Teaduslikud andmed viitavad sellele, et kollageenipulbri tarbimine ei ole pelgalt lubaduste müümine. On olemas tõendeid, mis toetavad selle kasulikkust naha elastsuse ja niisutatuse parandamisel ning liigesevalu leevendamisel.

Kui otsustate kollageenipulbrit proovida, siis siin on mõned soovitused:

  1. Valige hüdrolüüsitud kollageen (peptiidid): See vorm on paremini imenduv.
  2. Eelistage tooteid, mis sisaldavad lisaks C-vitamiini: See on vajalik kollageeni sünteesiks.
  3. Olge järjepidev: Tulemuste nägemiseks on vaja pulbrit tarbida regulaarselt vähemalt 2–3 kuud.
  4. Ärge unustage tervislikku toitumist: Kollageenilisandid ei asenda mitmekülgset ja toitaineterikast menüüd. Sööge piisavalt valku, vitamiine ja mineraale sisaldavaid toite, et toetada oma keha kollageenitootmist loomulikul teel.Avafoto: Unsplash