NordenBladet – “Euroopa horisondi” toidusüsteemide jätkusuutlikule tulevikule keskenduv partnerlus FutureFoodS avab novembri teises pooles oma teise taotlusvooru.
Esitatavad taotlused peavad käsitlema ühte kolmest teemast:
Topic 1: Domestic food practices for enhancing sustainable and healthy diets
Topic 2: Towards diverse, sustainable and circular food processing systems
Topic 3: Trust and transparency in sustainable food systems
Esmatootmine, nagu toidu (sh mereandide) kasvatamine, põllumajandustootmine ja muud sellega seotud spetsiifilised aspektid, samuti toitumise ja elustiiliga seotud haigused ei ole selle partnerluse fookuses.
Eesti osalejaid rahastab Eesti Teadusagentuur. Maksimaalne toetus Eesti osalejatele ühes projektis on 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot kui Eesti taotleja on projekti koordinaator. Eesti Teadusagentuuri eelarve tuleb Mobilitas 3.0 vahenditest. Eesti osaprojekti kulud peavad olema tehtud 31.08.2029.
Projektis peab osalema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast osalevast riigist. Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Lisaks on partnerlus kehtestanud nõuded, mille kohta leiab täpsema info taotlusvooru teatest.
Taotlusvooru esialgsed tähtajad:
Eeltaotlused jaanuari lõpp 2026
Täistaotlused juuli algus 2026
Projektide algus november 2026-märts 2027
Taotlusvooru kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Maarja Soonberg-Kaine
maarja.soonberg-kaine@etag.ee
NordenBladet – 21. oktoobril kell 13 toimub sektoritevahelise mobiilsuse meetme (SekMo) veebipõhine infotund, mis on suunatud ettevõtetele. Infotunnis saab ülevaate SekMo meetmest, selle toetatavatest tegevustest ning kuulda kogemusi juba meetmes osalenute käest.
Toetuse eesmärk on teadlaste ja tippspetsialistide liikumise kaudu suurendada koostööd akadeemilise ja mitte-akadeemilise sektori vahel, mis võimaldab:
Palgata teadlast ettevõttesse või avaliku sektori asutusse (teostamaks rakendusuuringut või eksperimentaalarenduse projekti);
Siirduda tippspetsialistil ettevõttest või avalikust sektori asutusest ülikooli, rakenduskõrgkooli või teadusasutusse (teostamaks õpet-, teadus- või innovatsioonitegevusi, tehnoloogiasiiret);
Palgata ettevõttel või avaliku sektori asutusel teadmussiirdedoktoranti (doktoritöö teema lähtub tööandja tegevusest).
Sektoritevahelise mobiilsuse toetust annab välja Riigi Tugiteenuste Keskus. Kuni 31.12.2025 kestva teise vooru eelarve on kuus miljonit eurot.
PÄEVAKAVA
Sissejuhatus
13.00 Sektoritevahelise mobiilsuse meede (SekMo)– kellele ja milleks? Liisa Edur (Eesti Teadusagentuur)
Meetmest toetatavad tegevused
13.10 Tegevus 1. Teadlase palkamine ettevõttesse või avaliku sektori asutusse, Tea Tassa (Riigi Tugiteenuste Keskus)
13.20 R8 Technologies kogemuslugu SekMo meetmest taotlemisel. Allan Hani, operatiivjuht
13.30 Tegevus 3. Teadmussiirdedoktorantuur, Tea Tassa (Riigi Tugiteenuste Keskus)
13.40 Kogemuslugu SekMo meetmest taotlemisel
Oluline teada
13.50 SekMo meetme taotlemine ja taotlusvormi tutvustamine, Tea Tassa (Riigi Tugiteenuste Keskus)
14.00 Kokkuvõte, Liisa Edur (Eesti Teadusagentuur)
NordenBladet – Tartu ettevõtlusnädala raames toimub 9. oktoobril 2025 kell 13 Aparaaditehases Elutuba Lava Taga saalis seminar: “Nutikas ettevõtlus ja kuidas seda rahastada”
Mis: Seminar “Nutikas ettevõtlus ja kuidas seda rahastada”
Kus: Aparaaditehas. Kastani tn 42, 50410 Tartu
Millal: 9. oktoober, 13:00 – 14:30
Sul on oma äri arendamiseks uudne idee, aga sa ei ole kindel kes seda ideed toetaks ja rahastaks? Millistele tingimustele peaks ettevõte vastama, et teaduspõhiste arendustoetuse saajate hulka kvalifitseeruda?
Eestis ja Euroopas loodud mitmeid rahastusmeetmeid – näiteks Euroopa Horisondi programm, RUP, inno- ja arendusosak ning SekMo. Eesmärk on, et uuenduslikud lahendused aitaksid Eesti ettevõtetel luua oma toodetes ja teenustes kõrgemat lisandväärtust. Kuid milline toetusmeede võiks olla just sinu ettevõtte jaoks kõige sobivam?
Küsimustele aitavad seminaril vastuse leida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Teadusagentuuri, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja KIKi eksperdid. Samuti saab kuulda CrystalSpace OÜ tegevjuhi Pätris Halapuu kogemustest, kuidas nende kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme arendav ettevõte on rakendanud teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid oma äri edendamiseks.
NordenBladet – Eesti, digitaalse innovatsiooni ja e-valitsemise sünonüüm, seisab uue tehnoloogilise murrangu lävel. Tehisintellekti (AI) laialdane rakendamine pakub erakordset võimalust riigi majanduskasvu kiirendamiseks.
2024. a kasutas umbes 14% Eesti ettevõtetest AI-d, mida rakendati peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks ning administratiivsete protsesside lihtsustamiseks. Tootmisprotsessides kasutab AI-d vaid 3% ettevõtetest ja logistikas 0,9%.
Teaduspoliitika eestvedajad usuvad, et AI laialdase kasutuselevõtu korral võiks Eesti SKP kasvada aastas täiendavalt 2,5–3 miljardi euro võrra. Usun, et see ligikaudu 8%-line kasv ei olekski pelgalt utoopia, vaid võiks olla reaalne siht, mille saavutamine sõltub strateegilistest sammudest, julgest visioonist ning tihedast koostööst avaliku ja erasektori vahel. Eesti järgmise suure eduloo kirjutamiseks on vaja fookustatud investeeringuid, tarka innovatsiooni ning tugevat sidet teaduse ja arengu vahel.
Investeeringud ja Innovatsioon kui majanduskasvu mootor
Tehisintellekti potentsiaali avamine nõuab märkimisväärset kapitali. Need investeeringud ei piirdu üksnes tehnoloogia soetamisega, vaid hõlmavad laiemat ökosüsteemi arendamist: andmeanalüüsi võimekuse suurendamist, töötajate oskuste täiendamist ja uute AI-põhiste ärimudelite loomist. Nii riiklikud kui ka erainvesteeringud peavad olema suunatud valdkondadesse, kus Eestil on juba olemas konkurentsieelis – näiteks küberturvalisus, finantstehnoloogia, e-tervis ja avalikud teenused.
Rahvusvahelised investorid jälgivad Eestit kui dünaamilist ja tehnoloogiliselt arenenud turgu. Meie senine digitaalne edulugu on loonud usaldusväärse vundamendi, kuid AI-revolutsioonis osalemiseks peame demonstreerima selget ja pikaajalist strateegiat. See hõlmab stabiilse regulatiivse keskkonna loomist, mis soodustab innovatsiooni, ning talentide ja tippspetsialistide riiki meelitamist. Edukad AI-ettevõtted, mis kaasavad rahvusvahelist kapitali, ei loo mitte ainult kõrgepalgalisi töökohti, vaid toovad Eestisse ka hindamatu väärtusega teadmisi ja kogemusi.
Kapitali kaasamise seisukohalt on oluline roll ka kodumaisel kapitaliturul. Kuigi riskikapital on idufirmade peamine rahastusallikas, pakub Tallinna aktsiabörs küpsetele tehnoloogiaettevõtetele võimalust kasvuks vajalikku kapitali kaasata. Tugev ja likviidne aktsiaturg muudab Eesti atraktiivsemaks sihtkohaks nii kodumaistele kui ka välisinvestoritele ning annab kohalikele AI-ettevõtetele võimaluse kasvada globaalseteks liidriteks.
Teadus ja Areng: Eesti kui Põhjamaade AI-Tippkeskus
Eesti pikaajaline eesmärk on kinnistada oma positsioon Põhjamaade seas mitte ainult geograafiliselt, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu poolest. Tehisintellekti valdkonnas on meil selleks kõik eeldused. Põhjamaad on tuntud oma kõrge tehnoloogilise taseme ja innovatsioonikultuuri poolest ning Eesti sobitub sellesse pilti ideaalselt. Meie väiksus ja paindlikkus võimaldavad meil kiiremini katsetada ja rakendada uusi lahendusi kui suurematel riikidel.
Selle visiooni elluviimiseks on oluline side teaduse ja praktilise arengu vahel. Ülikoolid, eriti Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, on maailmatasemel teaduskeskused, mis toodavad nii tipptasemel uuringuid kui ka tulevasi talente. Koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel võiks muutuda veelgi tihedamaks, et teaduslikud avastused jõuaksid kiiresti prototüüpide ja turukõlblike toodeteni. Riiklikud programmid ja toetusmeetmed peaksid soodustama teadmussiiret (knowledge transfer) ning julgustama ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Ka meediaväljaannetel on selle visiooni teostumisel kanda oluline roll.NordenBladetis oleme südameasjaks võtnud Põhjamaade eduloo ja elu-olu arendamise ning tutvustamise. Keskendudes Põhjala-Balti regioonile, valgustame teadlikult innovatsiooni, tehisintellekti arengu ja tehnoloogiliste läbimurretega seotud teemasid, mis kujundavad meie piirkonna tulevikku. Meie eesmärk on kasvatada ja levitada Eesti kui eduka Põhjamaa narratiivi, tuues kohalikud saavutused rahvusvahelise vaatajaskonna – sealhulgas potentsiaalsete investorite ja partnerite – ette. Nii anname oma panuse, et Eesti lugu saaks osaks laiemast Põhjamaade tehnoloogilisest eduloost.
Eesti AI strateegia on ja peab olema ambitsioonikas. Kindlasti ei tasuks aga piirduda vaid olemasolevate lahenduste rakendamisega, vaid püüdlema selle poole, et Eestist saaks riik, kus luuakse ja eksporditakse uusi, murrangulisi AI-tehnoloogiaid. See on tee, kuidas liikuda allhankemajandusest teadmusmahuka ja kõrge lisandväärtusega majanduse suunas, kindlustades seeläbi oma koha Põhjamaade innovatsiooniliidrite seas.
Visioon tuleviku Eestist
Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei ole enam kauge tulevik, vaid tänane reaalsus ja homne paratamatus. Potentsiaalne 2,5–3 miljardi euro suurune majanduskasv on käegakatsutav eesmärk, mis eeldab sihikindlat tegutsemist. Edu aluseks on sünergia hariduse, teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel. Panustades julgelt innovatsiooni, meelitades ligi tarku investeeringuid ning arendades kohalikku talendibaasi, saab Eestist mitte ainult tehisintellekti kasutaja, vaid ka selle arendaja ja suunanäitaja. See on võimalus kirjutada Eesti eduloole uus peatükk ja kindlustada meie koht arenenud ja jõuka Põhjamaana.
NordenBladet – Tortoise Media avaldatud Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks (Global AI Index) annab põhjaliku ülevaate riikide tehisintellekti (AI) alastest võimekustest, asetades Eesti pingereas 32. kohale. Indeks tõstab esile Ameerika Ühendriikide (1. koht) ja Hiina (2. koht) jätkuvat domineerimist, kuid tunnustab ka väiksemate ja paindlike riikide, sealhulgas Eesti, edusamme.
Mis on Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks?
Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks on seni kõige põhjalikum uuring, mis mõõdab ja võrdleb riikide investeeringuid, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamist praktikas. Indeksi eesmärk on pakkuda valitsustele, ettevõtetele ja avalikkusele selget pilti globaalsest AI maastikust.
Globaalse tehisintellekti indeksi eesmärk on mõista tehisintellekti olukorda 83 riigis, hinnates neid tehisintellekti suutlikkuse alusel 122 erineva näitaja põhjal, mis on rühmitatud kolme analüüsisamba alla:
Investeeringud: Mõõdetakse nii era- kui ka avaliku sektori rahastust, sealhulgas riskikapitali investeeringuid ja teadus- ja arendustegevuse kulutusi.
Innovatsioon: Hinnatakse talentide olemasolu, teaduspublikatsioonide arvu ja kvaliteeti ning AI-alaste patentide arendamist.
Rakendamine: Analüüsitakse, kui laialdaselt on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võetud riigi majanduses, avalikus sektoris ja igapäevaelus.
Eesti ja Põhjamaade kohad pingereas
Soome: 15. koht
Taani: 22. koht
Rootsi: 25. koht
Norra: 26. koht
Eesti: 32. koht
Island 40. koht
Indeksi tipus troonivad kindlalt Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kellele järgnevad Singapur, Ühendkuningriik ja Kanada. Eesti tulemus on märkimisväärne, arvestades riigi väiksust, kuid see näitab ka arenguruumi, eriti innovatsiooni ja suuremahuliste investeeringute kaasamisel. Analüütikute hinnangul on Eesti tugevuseks paindlik ja digitaalselt arenenud ühiskond, mis soodustab uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu.
Eesti kõrge koht Ülemaailmses Tehisintellekti Indeksis on enam kui lihtsalt statistiline näitaja; see on rahvusvaheliselt tunnustatud märk meie tehnoloogiasektori kvaliteedist. See annab potentsiaalsele investorile kindlustunde, et Eesti on riik, kus tehnoloogiline innovatsioon ja areng on stabiilsel ja kõrgel tasemel. Sellised edetabelid mõjutavad otseselt rahvusvahelist kapitali liikumist, julgustades tegema sihipärast investeerimist regioonidesse, mis näitavad üles tugevat potentsiaali ja usaldusväärsust. Eesti jaoks tähendab see avatud uksi ja paremaid võimalusi rahvusvahelisel areenil silma paista.
Iga investor, olgu tegemist riskikapitalifondi või eraisikuga, otsib turge, kus riskid on maandatud ja kasvuvõimalused suured. Eesti tehnoloogiasektori hea maine, mida indeks kinnitab, võib suurendada huvi ka siinsete börsi-ettevõtete vastu ning avada uksi uutele idufirmadele, kes otsivad rahastust oma ideede elluviimiseks. Seega pole kõrge koht edetabelis mitte ainult tunnustus senisele tööle, vaid ka oluline katalüsaator tulevase majanduskasvu kindlustamisel, tugevdades Eesti kui tipptasemel tehnoloogiariigi positsiooni maailmas.
