Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller tõdes, et tänapäeval on lemmikloomade pidamine muutunud väga laialdaseks – lisaks tavapärastele lemmikloomadele leidub kodudes ka roomajaid, ämblikke ja teisi eksootilisi loomi. Vahel on koju võetud ka metsloomad, mis on Jolleri sõnul tegelikult väga ohtlik, sest neil loomadel võivad olla haigused, mida meditsiinis veel eriti hästi ei teata.
Perearst selgitas, et kõikide zoonooside diagnoosimine on küllaltki keeruline, sest nende haigustunnused on väga ebamäärased. Ta tõi näiteks, et need võivad sageli simuleerida viirusinfektsioone (lihasvalu, palavik, lümfisõlmede suurenemine, väsimus) või seedetrakti haiguseid (kõhulahtisus).
Joller märkis, et üldiselt apteekide käsimüügis zoonooside vastu ravimeid ei ole. “Kõik loomadelt saadud haigused on sellised, millega apteekril ei olegi väga palju midagi teha,” lisas Joller. “Võib öelda, et kui on mingi haigus, mis normaalselt ei parane, siis peaks inimene pöörduma perearsti või nakkusarsti juurde.”
Rääkides kõige tavalisematest lemmikutest – koertest ja kassidest –, tõdes Joller, et neilt levivad zoonoosid on väga sarnased. “Kassidelt ja koertelt inimestele kanduvad haigused on kõige sagedamini parasiithaigused, näiteks solkmed, mis võivad nõrga immuunsüsteemiga inimestel minna ka ajju või silma,” ütles Joller. Ta tõi välja, et tavapärane lemmikloomadelt saadav parasiit on ka puuk, kes levib lemmiklooma karvadelt inimesele.
Bakteritest saadakse loomadelt kõige sagedamini kampülobakter, mis põhjustab enamasti sooleinfektsioone. “Tavaliselt möödub niisugune infektsioon kiiresti, aga väikelastele võib see olla väga ohtlik, kuna võib tekitada sepsise,” märkis Joller.
Kui tavaliselt saadakse loomadelt pärinevad haigused kas looma karvade või väljaheitega kokkupuutel, siis lindude ja roomajate puhul on sagedasimad sissehingatavad haigustekitajad. Nii võivad näiteks hingamisteede haigusi põhjustada lindudelt levivad krüptokokk-seened.
Salmonelloosi võib aga saada roomajatelt nii nende naha katsumisel kui ka väljaheitega kokkupuutel. “Väikesele lapsele võib salmonelloos saada saatuslikuks, seetõttu ei soovitata väikeste lastega peredel roomajaid pidada,” märkis Joller.
Viirustest on kõige kuulsam marutaud, mille vastu loomi vaktsineeritakse. “Marutaudi peiteaeg on kümme päeva, seejärel tekivad sümptomid,” kirjeldas Joller. “Kui sümptomid on juba tekkinud, siis on raviks liiga hilja. Seega on marutaudi puhul väga oluline kiiresti reageerida: kui inimene nakatub, tuleb kohe teha vaktsiinikuur. Kui seda ei tehta, siis 99-protsendilise tõenäosusega inimene sureb.”
Loomahammustustega levib teisigi infektsioone, mistõttu tuleks hammustust alati arstile näidata. Nii on olemas näiteks rotihammustustõbi ja ka kassikriimustustõbi, mida põhjustavad teatud bakterid. “Kui on teada, et on loomahammustus, siis võiks inimene pöörduda traumapunkti või EMO-sse,” lisas Joller.
“Kasside puhul tuleb rääkida ka toksoplasmoosist, mis võib katkestada raseduse või kui rasedus ei katke, siis võib see kahjustada vastsündinu nägemist,” ütles Joller. “Toksoplasmoos levib kassi väljaheidetega, mistõttu rase naine ei tohiks mingil juhul kassi liivakasti koristada.”
“Apteekrid saavad inimest aidata kassihaiguse korral,” tõi Joller välja. “See on seenhaigus, mis võib tulla nii koertelt kui ka kassidelt.”
Kassihaigus ei näe välja mitte nagu laik, vaid nagu rõngas: keskelt on see hele, ümberringi on nahapinnast kõrgem punetav lööve, mis õrnalt sügeleb ja natukene ketendab. Kui lööve on peanahal, siis kukuvad sealt juuksed ühe laiguna ära.
“Apteegist saab seenevastast kreemi,” õpetas Joller. “See peaks mõjuma paari päeva jooksul. Kui paari päevaga lööve paremaks ei lähe, tuleks siiski arsti poole pöörduda.”
Tavapärane lemmikloomadega kaasnev haigus on ka allergia, mis võib olla nii kontaktallergia kui ka hingamisteede allergia. Joller nentis, et üldiselt saavad inimesed ise aru, kui neil allergia on. Selle puhul võib leevendust saada käsimüügiravimeist, ent tuleb arvestada, et väga kiiresti need ei aita ja targem oleks siiski arsti juurde minna.
Mis on mis?
- Zoonoos – selgroogselt loomalt inimesele (ja vastupidi) leviv haigus.
- Antropozoonoos on loomalt inimesele leviv haigus.
- Zooantroponoos on inimeselt loomale leviv haigus.
Marutaud
- 2013. aasta aprillis kuulutati Eesti marutaudivabaks riigiks.
- Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.
- Loomade marutaudioht püsib ka nendes riikides, mis on kuulutatud sellest haigusest vabaks, sest haigus võidakse taas riiki sisse tuua näiteks ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel.
Avafoto: PantherMedia/Wavebreakmedia ltd/Scanpix
Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
