OHMYGOSSIP — Soomes hakkavad isadega võrdsetel alustel isapalka ja muid peretoetusi saama naised, kes elavad lapse emaga paarisuhtes. Vastav seadusemuudatus jõustub 1. märtsil, vahendab Soome sotsiaalkindlustusamet Kela.
Vanemapalka saab taotleda Kela leheküljelt tööandja kaudu.
OHMYGOSSIP — Soomes ja Rootsis on sündimus olnud aastakümneid enam-vähem sarnane. Viimastel aastatel on aga Rootsis sündimus tõusnud, Soomes langenud ülimadalale, nii et üle pika aja sureb rohkem inimesi kui sünnib. Levinud arvamus on, et Rootsis tõstavad sündimuse kõrgele immigrandid, aga tegelikult on Soome madalal sündimusel üllatav põhjus: soomlased ei suuda luua püsivaid paarisuhteid.
Nagu on teadlased oma uurimustes välja selgitanud, ei avalda immigratsioon sündimusele (laste arv naise kohta) kuigivõrd mõju – immigrante on selleks liiga vähe. Tänapäeval mõjutab sündimust kõige enam, nii üllatav kui see ka pole – paarisuhte kvaliteet.
Tulemus on see, et Rootsis sündis 2015. aastal 1,85 last naise kohta, Soomes oli vastav näitaja langenud 1,65 peale. Möödunud aasta oli esimene pärast sõda, mil Soomes suri rohkem inimesi kui sündis, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome rahvastikuprofessor Anna Rotkirch räägib immigrantide sündimuse kohta, et tulijad võtavad kiiresti omaks elukohariigi tavad. Ehk siis ka nende sündimus langeb Soome tulles. Rootsi kõrgema sündimuse põhjus on selles, et paljud Rootsi pered on otsustanud saada kaks last. Soomes on aga rohkem äärmusi: suuri peresid ja lapsetuid. Vahe Rootsiga kasvab, kuna Soome suurperesid ehk vähemalt kolme lapsega peresid jääb vähemaks ja lastetuid tuleb juurde.
Lastetust on Soomes uuritud pikka aega ja peamine põhjus on sobiva partneri puudumine. Vahe Rootsiga tuleb sellest, et Rootsis läheb paarisuhete sõlmimine libedamalt.
Stockholmi ülikooli rahvastikuprofessor Gunnar Andersson ütleb, et Soomes on levinud arhailisem, soorollidest sõltuv lähenemine paarisuhtele, mistõttu on raske leida kaaslast kõrgelt haritud naistel ja madala haridusega meestel. Rootsis on kaasaegsem lähenemine paarisuhtele, mistõttu on naise jaoks pere ja karjääri sidumine lihtsam ning mehele ei panda ülikõrgeid ootusi.
Rotkirch arvab lisaks, et Soome paarisuhteid ja sündimust mõjutab Rootsist suurem alkoholi tarbimine.
Soomes tehtud uurimuste põhjal väheneb sündimus eelkõige madalama haridusega inimeste ning töötute hulgas. Sündimust võib mõjutada kehv majanduslik olukord.
Uurimuste järgi vastavad pooled lastetud noored täiskasvanud, et majanduslik olukord ja tööturu ebakindlus lükkavad lapse saamist edasi. Viimase aja uudistes on olnud üks teemasid peretoetuste kärpimine.
Rootsis on majandus paremal järjel ning üldine suhtumine helgem. Peamiseks erinevuse põhjuseks peab Rotkirch aga erinevusi töökultuuris. Rootsis saadakse paremini aru pere ja töö kokkusobitamise vajadusest – see on suhtumise asi ja seda ei saa seadustega muuta. Soomes läbi viidud uuringus kurtsid vastajad just selle üle, et raske on omavahel sobitada pere- ja tööelu.
Nii Soomes kui Rootsis töötanud haiglaõde Karla Loppi räägib, et põhiline erinevus on selles, et Soomes ei saa teha osa-ajaga tööd. Oled kas kodus või sada protsenti töö juures. Rootsis on osa-ajaga töö väga tavaline. Samuti on Rootsi ettevõtetes väga lihtne rääkida oma muredest ja seda mõistetakse. Töökeskkond on mõistev ning isegi tehtud vigadest antakse sõbralikult teada.
Rootsis on sugupoolte võrdsus suurem, näiteks peale lapse aastaseks saamist jäävad paljud isad lapsega koju. 1-2-aastased käivad muusikakoolis koos isaga, see on vastupidine olukorraga Soomes, kus lapsega kodus olevat isa kujutatakse ette päevast päeva vankrit lükkamas. Ent ka Rootsi empaatial on piir: naise 3-aastase lapsega kodus olnud meest hakati vaatama imelikult. Rootsis lähevad kõik lapsed 2-aastaselt lasteaeda ja 3-aastasega kodus olemist pannakse imeks.
Loppi arvates on Rootsi suurema sündimuse põhjuseks suurem optimism. Rootsis on noortel tööd, Stockholmis ehitatakse väga palju. Iga lapse jaoks on olemas lasteaiakoht.
Soomlased igatahes loodavad, et nüüd, kui majanduslangus on läbi, pöörab ka sündimus tõusule.
OHMYGOSSIP — Soomekeelne raadio Eestis SSS-Radio, mis taotleb püsivat ringhäälinguluba, sai toetust välismaal elavaid soomlasi esindavalt ühingult Suomi-Seura. „Oleme saanud suure toetuse Soomest Suomi-Seuralt,” kommenteeris asjade käiku SSS-Radio toimetaja Kalle Tapio Reini, „palju tänu ja see näitab, kuidas soomlane aitab teist soomlast.”
Eestis aastaid veebiraadiona tegutsenud SSS-Radio.ee on esimene soomekeelne raadiojaam Eestis, mis taotleb Tehnilise Järelvalve Ametilt püsivat tegevusluba.
SSS tähistab raadio nimes eestisoomlaste ühendust Sibelius, Sauna ja Sisu ning sellenimeline raadio on tegutsenud kolm ja pool aastat. Esimesed kolm aastat tegutses raadio netiraadiona, kuni sai ajutise loa ühe kuu kaupa sagedusel 92,4 MHz.
Raadiojaamal on igapäevaselt tuhandeid kuulajaid nii Eestis kui väljaspool, isegi Hispaanias. Raadiojaam on eriti populaarne nende eestlaste seas, kes valdavad soome keelt.
Vaata ka: suomi-seura.fi
OHMYGOSSIP — Soome tervise järelvalveametkond Valvira tahab keelata riigis igasuguse alkoholireklaami. Lubatuks jääks ainult tooteinfo jagamine, vahendab Iltalehti. Ametkonna arvates tuleks praegu menetluses olevasse alkoholiseaduse muudatusse sisse panna erandjuhud, kus alkoholi reklaam on lubatud. Muudel juhtudel oleks igasugune alkoholi reklaam keelatud.
Selline muudatus keeraks pea peale praeguse regulatsiooni, kus on sätestatud juhud, mil alkoholi reklaam on keelatud. Alkoholi reklaami piirati viimati 2015. aasta algul jõustunud seadusega, kus keelati näiteks alkoholi välireklaam.
Valvira meelest võiks olla lubatud ainult tootetutvustus ja selle puhul peaks olema täpselt määratletud, misasi see tootetutvustus on. Valvira on ühtlasi seisukohal, et kangete alkohoolsete jookide reklaam oleks lubatud samasugustel alustel nagu lahjade alkohoolsete jookide reklaam. Praegu on kangete alkohoolsete jookide reklaam täiesti keelatud.
OHMYGOSSIP — Soomlased magavad palju vähem kui veel mõned aastad tagasi. Valdav osa soomlastest kurdab pideva väsimuse üle, vahendab Yle. Kui veel 2012. aastal magasid soomlased keskmiselt 8 tundi ööpäevas, siis nüüd magatakse ainult 7 tundi. Soomlaste ööune pikkus on lühenenud viie aasta jooksul enam kui ühe tunni võrra.
Uneuurija Markku Partinen räägib, et suurel osal soomlastest on tekkinud pikaajaline unepuudus, mis tuleb sellest, kui pidevalt magatakse alla oma vajaduse. Unepuudus võib kaasa tuua mitmeid probleeme ja soomlased ongi praegu piiri peal.
Prisma Studio ja Helsingi Ülikooli uneuuringule vastas 16 500 soomlast. Selle uuringu tulemused jahmatasid isegi uurijaid. Uuringust selgus, et kaks kolmest soomlasest ärkab hommikul väsinuna. Ainult 4% inimestest ärkab hommikul virgena.
Varasemate uuringute põhjal on teada, et vähene uni on seotud stressiga. Ka küsimustele vastanud tunnistasid, et stress on põhjus, miks nad halvasti magavad. Väsimus ja stress omakorda toovad kaasa surnud ringi, kust välja pääseda on väga keeruline. Väsimus suurendab stressihormooni hulka ja stress omakorda kahandab une kvaliteeti.
Küsitluse järgi on naised väsinumad kui mehed. Naistest on hommikul väsinud 66%, meestest 53%. Enam kohtab väsimust linnades. Linnaelanikest iga kolmas kurdab ärgates väsimuse üle, samas kui maal elavatest iga neljas. Huvitav oli see, et linnaelanikud tunnevad end rohkem väsinuna, kuigi nad magavad rohkem kui maainimesed.
Soomlased tunnevad end väsinuna ka päeval. Peaaegu iga kolmas vastaja kurtis väsimuse üle päevasel ajal. Päevane väsimus on samuti rohkem levinud naistel kui meestel.
