Pekka Haavisto, right, presidential candidate of the Green Party and his partner Nexar Antonio Flores at an election night rally in Helsinki, Finland Sunday, Feb. 5, 2012. A conservative former finance minister was headed toward a clear victory in Finland's presidential election Sunday, according to partial results and a TV election forecast. A projection by national broadcaster YLE said Sauli Niinisto would win 63 percent of the votes, compared to 37 percent for his rival, Greens candidate Pekka Haavisto. (AP Photo/Lehtikuva/Jussi Nukari) FINLAND OUT. NO SALES. / SCANPIX Code: 436
OHMYGOSSIP — Soome roheliste erakonna ja parlamendi liige, inimõiguste ja rahu eest võitleja Pekka Haavisto (58) teatas täna Soome televisiooni hommikusaates, et kandideerib järgmisel aastal toimuvatel valimistel uuesti Soome presidendiks.
Haavisto ütles, et tema jaoks saab tähtsaimaks teemaks valimistel Soome tulevik, see, milline on Soome 100 aasta pärast. Viimati kandideeris ta 2012. aastal, ent siis jäi Sauli Niinistö järel teiseks. Haavisto on olnud Soome valitsustes keskkonna- ja arenguminister. 2016. aasta oktoobris nimetati Haavisto Euroopa rahuinstituudi peasekretäriks.
Avafoto: Pekka Haavisto (pildil paremal) on avalikult homoseksuaalne mees, kes on alates 2002. aastast registreeritud paarisuhtes Ekuadorist pärit Nexar Antonio Flores’iga. (Jussi Nukari/AP Photo/Scanpix)
OHMYGOSSIP — Tänavu suvel saab valmis esimene osa Helsingi uuest metrooliinist Länsimetro, mida on ehitatud 7 aastat ja millega lisandub kokku 13 uut metroojaama ning 21 kilomeetrit raudteed.
Länsimetro lehel (vt. SIIT) on üleval info ja pildid ehitustegevusest alates 2010. aasta jaanuaris.
Metrooehitus kulgeb kesklinna-äärsest Ruoholahtist läbi Lauttasaari kuni Espoosse välja. Tänavu saab valmis esimene osa, 14 km ja 8 metroojaama kuni Matinkylä jaamani välja. Helsingi piiridesse jäävate metroojaamade nimed on Koivusaari ja Lauttasaari ning Espoos on jaamad Keilaniemi, Aalto-ülikool, Tapiola, Urheilupuisto, Niittykumpu ja Matinkylä.
Järgmine etapp on Matinkülä-Kivenlahti, mille pikkus on 7 km ja kus on 5 metroojaama.
Länsimetro kogumaksumus on 1,2 miljardit eurot ja see valmib lõplikult 2020. aastaks.
Helsingi on maailma põhjapoolseim linn, kus töötab metroo. Metrood hakati planeerima juba 1955. aastal, esimene prooviosa valmis 1971. aastal ja esimene metrooliin Raudteejaama ja Itäkeskuse vahel avati Helsingis 1982. aasta suvel. Metrooronge hakkasid ehitama kohalikud ettevõtted Valmet ja Strömberg.
Metrooga tehakse Helsingis aastas 62 miljonit sõitu. Praegu tegutseb metroo Helsingi piires, millel on ida pool kaks haru. Suvel on kavas avada Helsingi piiridest väljuv läänepoolne Espoo-liin. Tulevikus on kavas avada liinid põhja poole Vantaa lennujaama ja Viikkisse.
OHMYGOSSIP — Soomes 1980ndatel ja 1990ndate alguses sündinutel on risk jääda pikaks ajaks tööturult eemale, kuna püsivad töösuhted on järjest haruldasemad.
Statistikaameti andmetel on kaks kolmandikku Soome uutest töösuhetest osa-ajalised, tähtajalised, projekti-laadsed või renditöösuhted. Soome Panga vanemökonomist Petri Mäki-Fränti on mures, kuna põhikohaga tööl käivaid inimesi ei pruugi varsti enam olla piisavalt võrreldes pensionäride ja töötutega. Majanduskasvu kiirenemine ei pruugi tema väitel seda olukorda enam parandada, kui töökohti juurde ei tule, vahendab Aamulehti.
Tootlikkuse kasvuga käib kaasas palgakasv ja olukorras, kus ettevõtetes on põhilised kulud palgakulud, läheb majanduskasv väga kalliks maksma. Lahendus oleks töökohtade arvu suurenemine, suurem arv töökohti toob omakorda kaasa jõukuse kasvu.
Ebakindlas olukorras noored täiskasvanud soetavad vähem eramuid, kuigi intressid on väga madalad ja üürimine on kallis. Tulemuseks on see, et uus sugupõlv omab järjest vähem, kuna majapidamiste põhiline vara on kinnisvara.
Generatsioonide varaline erinevus tuleb kõige paremini välja pikas perspektiivis. Kinnisvara hind on viimastel aastatel tõusnud ainult pealinnas Helsingis ja selle ümbruses.
Y-generatsioon on esimene ajaloos, kelle varaline olukord pole võrreldes varasematega paranenud. Isegi 1990ndate majanduskriis ehk lama jättis küll jälgi, aga inimeste varaline seis lõpuks ikka paranes. 20-24-aastaste tööpuudus oli 2015. aastal Soomes 19% ja 25-30-aastaste tööpuudus 11%. Aastal 2007 oli nende vanuserühmade tööpuudus vastavalt ainult 12% ja 7%.
Osaliselt põhjendab väiksemaid sissetulekuid hariduse omandamine. Varasemast kõrgem haridus tagab parema tulu, aga selle taotlemine võtab rohkem aega.
Noorte väljajäämine tööturult on üks peamisi sissetulekute erinevuse põhjusi. Väikeste ja suurte sissetulekute erinevus on Soomes suurem kui kunagi varem. Lisaks on pensionäride hulgas järjest rohkem väikse sissetulekuga inimesi, nii et tuluerinevused pole ainult ühe sugupõlve probleem.
Noored ise võtavad olukorda rahulikult. Näiteks Anna Vainionpää, kes sai äsja majandusalase kõrghariduse, ütles, et noori peetakse küll isekateks, aga neile on elus olulisem isiksuse areng kui ainult töösuhe. See tähendab, et kui töökohal arengut pole, siis tööst loobutakse. Seda kutsutakse töökohasurfamiseks.
Vainionpää leiab, et noortel oleks ettevõtetele palju anda, kuna nad on orienteeritud lahendustele ja mõtlevad iseseisvalt. Töökohalt ootavad noored eelkõige paindlikkust. Töötajale tuleks ette anda eesmärk ja töötaja saab ise otsustada, kuidas selleni jõuda. Kui noored saavad tööl olla nemad ise, siis töö neile meeldib ja nad seovad end töökohaga meelsasti.
OHMYGOSSIP — Soomes pärast sõda massiliselt ehitatud tüüpmaju ehk nn rintamamiestalo-sid ootab ees kas põhjalik remont või lammutamine, kuna ligi 70 aastat tagasi ehitatud majade katused ja vundamendid on läbi.
Nn rintamamiestalo-d on pooleteise korruselised majad ühes paari toa ja köögiga allkorrusel ning magamisruumidega ülakorrusel. Lisaks oli maja all varem juurviljakelder, aga mis nüüd on muudeks ruumideks ümber ehitatud:
Osa neist majadest on tühjaks jäänud ja neid müüakse 42 000 euro eest, vahendab Helsingin Sanomat. Selliseid tühjaks jäänud maju enam remontida ei saa ja nad tuleb lammutada. Remonditud majade hind on 100 000 euro ringis. Enamasti on selliste majade suurim väärtus lähedus keskusele ja avar krunt.
Nüüd on aga majade kasutusaeg läbi saanud. Soomes on elumajade kasutusiga keskeltläbi 30-50 aastat. Eriti puudutab see katuseid ja pesemisruume, samuti keldrite isolatsiooni. Samuti on kadunud majade soojapidavus, kuna seintes kasutatud saelaastud ja -puru on ära vajunud.
Rindelt saabunud meeste järgi nime saanud tüüprojekti järgi ehitatud rintamamiestalo-sid kerkis pärast sõda üle Soome ligi 240 000. Maju ehitati nii linna kui maale. Neist on siiani alles ligi 200 000 maja, kus elab ligi pool miljonit inimest. Krundid on suured ja olid mõeldud algselt aiavilja kasvatamiseks. Majade krundid saadi kätte poolmuidu ning ehitusmaterjali pakuti inimestele töö juurest. Selliste majade ehitus pani aluse Soome sõjajärgsele laste sünnile ja rahvaarvu kiirele kasvule, kuna eluruumi oli piisavalt.
OHMYGOSSIP — Tampere mees püüdis laupäeva hommikul linna keskelt Tammerkoskist enda leiutatud liikuva landiga 7,5 kg kaaluva forelli. Mees on enda leiutise juba patendeerinud.
Tampere 43-aastane leiutaja ja remondimees Pasi Ratilainen tõmbas ligi 8-kilose kala välja tänu oma uuenduslikule leiutisele, kus tavapärase kinnituse asemel on landil liikuv kinnitus, vahendab Aamulehti. Ta käiski oma leiutist katsetamas ja kohe teisel viskel sai landi otsa suure kala. Pärast mõningast sikutamist ja visklemist kala väsis ja mees tõmbas eluka kaldale. Nüüd kavatseb mees oma leiutist tootma hakata ja võtta sellele patendi kogu maailmas.
Kodus fileeris mees kala ära. Peast ja selgroost keedab ta supi, filee läks sügavkülma, et hiljem kas suitsutada või pannil praadida.
Rekordkalaga pole siiski tegemist. Poris on püütud 13 kg kaaluv meriforell ja Inarijärvest 10 kg järveforell.
