NordenBladet — Vanemas eas lapse saamise eest on hoiatatud – seda eelkõige lisanduvate riskide pärast. Värske uurimuse järgi on ema vanusel aga ka positiivseid külgi. Naise vanusest sõltub palju, kui lihtne on tal rasestuda. Pärast kolmekümnendat eluaastat väheneb naise viljakus märkimisväärselt. Vanusega kasvab raseduse katkemise ja kromosoomihäirete risk.
Hiljutine uurimus toob aga välja teise vaatenurga: keskmisest vanemate emade lapsed saavad elus teistest paremini hakkama. Ei ole siis sugugi nõnda, et vanemas eas emaks saamisega on seotud ainult riskid. Teadlased tegid kindlaks, mil moel sama ema eri aegadel sündinud lapsed hiljem elus hakkama said.
Uuringu kohaselt olid vanemate emade lapsed oma õdedest-vendadest pikemad, nad jätsid oma õpingud harvem pooleli, läksid sagedamini ülikooli ja nende mõnede testide tulemused olid teistest paremad. Isegi neljakümneaastaste emade lapsed said uuringu järgi hilisemas elus õdedest-vendadest mitmeski mõttes paremini hakkama.
Elukogemus aitab! Teadlaste sõnul võib ema vanus last mõjutada ses mõttes, et vanusega lisandub emale elukogemust ja teadmisi, millest on kasu ka lapsele. Max Planck Institute for Demographic Research ja Kieron Barclay of the London School of Economics’i ühine uurimus tehti professor Mikko Myrskylä juhtimisel ning selle tarvis uuriti kokku pooltteist miljonit aastatel 1960-1991 sündinud Rootsi beebit.
Kui 1968. aastal sündis veel 75 % Rootsi beebidest alla kolmekümneaastastele emadele, siis 2013. aastal ainult 60 %.
See trend on üldine nii läänes kui mujalgi. Praegusel hetkel on OECD-maades sünnitajate keskmine vanus 28 aastat. Naised võivad ja saavad sünnitada varasemast hiljem. Sageli lükkub lapsetegu edasi õpingute ja karjääritegemise tõttu.
Uurimus avaldati ajakirjas Population and Development Review.
Vaata lisaks: 6 etteheidet, mida suurperede lapsevanemad alatihti kuulevad Suurperede vanemate üle visatakse mitmesuguseid nalju, mis ei lähe isegi mitte musta huumori alla ning võivad olla pigem haavava mõjuga. Viie lapse isa Justin Ricklefs avaldab Huffinton Post lehes küsimused, mida talle jätkuvalt esitatakse.
Laps ei kuula sõna? Viis lahendust viiele probleemile Kas Su väike poeg on kui äravahetatud kui on aeg hambaid pesta? Kas Su väike tütar viskab end selili ja karjub kui Sa tahad talle turvarihma peale panna? Siin on viis keerulist situatsiooni ja sama palju lahendusi.
OHMYGOSSIP — Suomen Apteekkariliitto värskeimast uuringust selgub, et nooremad inimesed vanuses 15-34 peavad käsimüügiravimeid ohutumaks, kui retseptiravimeid, kuigi need sisaldavad tihti samu toimeaineid, kui retseptiga saadud ravimid – neid müüakse vaid väiksemas pakendis.
Enamik teavad, et käsimüügil olev ravim võib kahju põhjustada. Neli inimest kümnest ei oska seisukohta võtta, kas need on turvalisemad, kui retseptiravimid. Iga kuues soomlane on uuringu põhjal seda meelt, et käsimüügiravimit ei pea nii piinlikult täpselt doseerima, kui retseptiravimit. 15-24-aastastenoorte hulgast on lausa 29% seda meelt.
“Võib olla, et käsimüügiravimi termin toob kaasa liiga turvalise ettekujutelma, et omapäi tegutseda,” ütleb Suomen Apteekkariliito esimees ja apteeker Marja Ritala. “Käsimüügiravim on ravim nagu retseptiravimgi ja see tuleks alati osta apteekri hinnangu põhjal, sest valesti valitud ja tarbitud käsimüügiravim võib olla kahjulik või isegi ohtlik.”
Kolm neljandikku soomlasi peab oluliseks, et saaks käsimüügiravimi kohta nõu küsida. Seda meelt on eelkõige naised. Kui inimene haigestub ja vajab abi väljastpoolt, pöördutakse uuringu kohaselt kõigepealt sõprade, tuttavate, sugulaste, tervise- või haiglaametniku poole. Noored ja just täiskasvanuks saanud pöörduvad kõigepealt sõprade, tuttavate ja sugulaste poole. Üks protsent soomlastest loodab kõigepealt loodustoodete müüja peale.
Soome ravimitel on hinnakiri kõikides apteekides sama. 77% vastanutest peabki oluliseks, et retseptiravim maksaks igas apteegis sama hinda. Käsimüügiravimite sama hinnataset peab 63% vastanutest tähtsaks. Vastanute põhjal peab soomlane veel tähtsaks, et apteekide olemasolu ja asukoht oleks üle riigi tagatud. 76% vastanutest peab oluliseks, et apteek oleks tema läheduses olemas.
Avafoto: (PantherMedia/Renaud Philippe/Scanpix)
Loe lisaks: Mis on toidulisandid ja milleks neid tarvitatakse?
OHMYGOSSIP — Toidulisanditeks võivad olla kas vitamiinid, mineraalid, ravimtaimed, aminohapped (valkude üksikud koostisosad), või nende ainete kompleksid. Toidulisandid on ained, mida saab tarvitada kas tahkel või vedelal kujul. Toidulisandid võivad olla nii kapsli (nt kala õli), tableti (nt glükosamiin) kui ka vedelal (nt granaatõuna mahl) kujul. Toidulisandid täiendavad meie igapäevast toidusedelit vajalike ainetega ning seega ei tohiks neid pidada toiduasendajaks.
Kolm tasuta imeravimit!
OHMYGOSSIP — Inimesed eelistavad ravimeid purgist ja mida kallimad, seda väidetavalt paremad. Kuid kuidas jääb nende keemiliste lisaainete ja kõrvalmõjudega? Meie inimesed oleme tegelikult ühed imelised olendid ja me saame end ise tervendada. Me saame hoida oma hinge, keha ja vaimu tervena, rahuloleva, särava ja õnnelikuna väga lihtsate vahenditega ja need vahendid on igaühel olemas. Lihtsalt kasutage neid!
OHMYGOSSIP — Kõhulahtisuse ja oksetõve põhiliseks põhjustajaks on viirus. Kui rotaviirus on põhiliselt väikelaste haigus, siis noroviirus enamasti täiskasvanute haigus, vahendab Terveystalo. Noroviirus nakkub kergemini ja peiteaeg on lühike – umbes 12 tunnist kuni kahe ööpäevani. Sümptomiteks on äkiline iiveldus, halb enesetunne, valulik kõht, oksendamine, kõhulahtisus, palavik ja külmavärinad. Noroviiruse puhul ei ole ravimit olemas. Soomlane Jaakko Halonen annab nõu ning nippe, kuidas viirusega võidelda!
Milline on parim viis, et haiguse kulgu leevendada?
Kõhuviiruse ilmnemisel pole muud erilist ravi, kui palju lebada ja vedelikku tarbida.
Mida võib süüa ja juua? Fantat on peetud kõhutaudi joogiks, mis aitab leevendada, kas see peab ka paika?
Fantal ei ole küll ühtegi positiivset mõju. Kui tarbida liiga palju magusaid jooke, siis võib tekkida soolte ärritus. Kui magu on ärritunud ja oksendad, tasub süüa alles siis, kui tundub, et midagi jääb sisse püsima. Alustuseks väikeses koguses kergemaid, rasvatuid, mitte liiga magusaid ja mitte liiga vürtsikaid toite.
Kui kaua okse- ja kõhulahtisuse taud üldiselt kestab?
Tavaliselt möödub see päeva või kahega. Mõnikord võib see kesta muidugi ka mitu päeva. Kui sellega kaasneb kõrge palavik ja olemine muutub väga nõrgaks, tasub pöörduda arsti poole.
Millal võib minna tööle, kooli või lasteaeda, et teisi enam ei nakataks?
Haigus peatub tavaliselt siis, kui oksendamine ja kõhulahtisus peatuvad. Siiski tasub tähelepanelik olla kätehügieeni osas ning paar päeva eemale hoida neil, kes töötavad toidusektoris. Noroviirus elab tihti mitu päeva ka pinnal edasi, näiteks ukselingil. Seetõttu oleks hea sellised paigad üle desinfitseerida.
Kui lapsel on kõhuviirus, kuidas käituda, et ta ei nakataks ülejäänud pere?
Kõhuviirus võib koduses keskkonnas väga kergesti edasi levida. Kõige olulisem on enne söömist käed hoolsasti pesta. Käed võib kuivatada majapidamispaberisse, sest käterätiku kaudu võivad pisikud edasi levida järgmisele kuivatajale.
Kas lisaks kätepesule tuleks kasutada ka desinfitseerijat?
Võib, aga sellisel juhul peale kätepesu, mitte enne.
Millisel temperatuuril tuleks pesu pesta, et viirused ei jääks elama?
Parim oleks vähemalt 60 kraadi juures pesta.
____________________________________ Noroviirusnakkus Noroviirused ehk Norwalk- viirused on rühm viirusi, mis põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka talvise oksendamistõvena, mida rahvas nimetab vääralt ka „kõhugripiks”. Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigus on tavaliselt lühikese kestvusega, 24 – 48 tundi. Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.
Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi. Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.
Noroviirused esinevad nakatunud inimese roojas ja okses. Haige nakatab teisi inimesi: •saastatud toidu või joogiga (vt toidukäsitlejaga levimise andmeid) •saastatud pinna või esemete puudutamisega, ja seejärel käega suu puudutamisel •otsesel kontaktil nakatunud isikuga (nt noroviirusehaige hooldamine, või temaga toidu/söögiriistade jagamine)
Noroviirused on väga nakkavad ja levivad ühelt isikult teisele väga kergesti. Nii roe kui okse on nakkavad. Eriti hoolikalt tuleb suhtuda kõhulahtisusega väikelastesse. Noroviirusega nakatunud isikud nakatavad teisi esim este haigusnähtude tekkest kuni vähemalt 3 päeva pärast paranemist. Mõned isikud levitavad nakkust kuni 2 nädalat pärast paranemist. Selletõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud isikud peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast terveks saamist.
OHMYGOSSIP — Astma on haigus, mille puhul tihti kardetakse atiivset ja avalikku elustiili. Laste seas võib astmahoog tekitada piinlikkustunnet ning hirmu, vahendab Allergia- ja astmaliitto.Põhjus, miks astmaga ei julgeta väga aktiivset elu elada, seisneb ka väheses või vales informatsioonis. Lapsele tuleb rääkida positiivsetest mõjudest, mis kaasneb spordi tegemisega ning sealjuures luua selleks turvaline ja usaldusväärne õhkkond.
Las laps õpib ise tajuma sooritusega kaasnevaid tagajärgi. Ta peaks oskama eristada normaalsest ülepingutusest tekkinud õhupuudust haigust tekitavast õhupuudusest. Astma jaoks mõeldud ravim peaks olema alati igal pool kaasas. Vajadusel võib ravimit võtta juba enne füüsilist koormust, eriti just õietolmu perioodil. Kui on nohu, ei tasu füüsilist pingutust nõudvat sporti teha. Kui lapsel ilmnevad ka ilma nohuta haigustunnused, võib see olla märk valest raviannusest. Sel puhul tuleks spordi tegemisele paus sisse teha ning arsti külastada, kes vaatab raviannuse ja haiguse süvenemise uuesti üle.
Aga kõigest hoolimata tuleks tuleks last julgustada sporti tegema. Sporditegemine aitab lapse heaolule kaasa – näiteks kõhulihaste tugevdamine aitab köhimise puhul ning kergendab väljahingamist. Üla- ja alakõhulihaste tugevdamine toob aga parema rühi. Peale trenni on väga oluline lõdvestuda. Kiidetud spordialad on ujumine, vesiaeroobika, jalutamine, jooksmine, suusatamine, pallimängud, jalgrattasõit ja rulluisutamine.
Kuidas motiveerida oma last rohkem liikuma?
1. Innusta last vabatahtlikult liikuma
2. Pööra kogu tähelepanu julgustusele
3. Organiseeri lapsele iga ilma jaoks sobiv riietus
4. Muuda liikumisvahend lõbusamaks (kasuta näiteks õhupalle, sulgi)
5. Sõiduta last autoga vähem ja edendage igapäevast kehalist aktiivsust
6. Liikumise alla kuulub ka igasugune mänguline tegevus
7. Pea meeles, et peale igat 10-minutilist aktiivset liikumist võiks teha pisikese pausi
Järgnevad küsimused aitavad välja selgitada kas Teie lapsel võib olla astma.
1. Kas lapsel esineb sageli köha või vilistavat hingamist (“kass nurrub” rindkeres) või kaebab ta, et ei jõua hingata? Mõnikord kaebavad lapsed, et nende rindkere valutab.
2. Kas lapsel tekivad köhahood või vilistav hingamine mängimise, füüsilise pingutuse, naermise või nutmise ajal? Füüsilise pingutuse ajal või järgselt tekkiv köha võib olla ainus märgatav astma sümptom.
3. Kas laps väsib mängu ajal eakaaslastest kiiremini või väldib ta füüsilise pingutusega seotuid tegevusi (rattasõit, jooksmine jne)? Sageli tekib raskendatud hingamine füüsilise pingutuse ajal või järgselt, mille tõttu laps väsib kiiremini või lausa väldib pingutust.
4. Kas külmetushaigustega (viirushaigustega) kaasneb tavaliselt bronhiit (“haigus ronib sügavamale kopsu”) ja paranemine võtab kauem aega kui teistel? Viiruse ajal tekkiv ja vinduma jääv köha võib olla tingitud astmast.
5. Kas imik või väikelaps on tihti rahutu ja näib tundvat end ebamugavalt? Mõnikord on lapse rahutu une põhjuseks hingamistakistus, mis välisel vaatlusel jääb märkamatuks.
6. Kas lähisugulastel esineb astmat ja/või allergilisi haigusi? Allergia ja astma tekkes mängib olulist rolli pärilik eelsoodumus. Kahe astmahaige vanema korral võib lapse risk haigestuda ulatuda isegi kuni 80%-ni. Mõnikord võib haigus kanduda üle põlvkonna, pärandudes vanavanematelt lapselapsele.
7. Kas lapsel tekib köha või hingeldus kokkupuutel loomadega, õietolmudega või lihtsalt tolmuses või suitsuses keskkonnas? Õietolmud, loomad, suits, teravad lõhnad jm võivad olla astmahoogu vallandavaks teguriks.
Astmahaige ravi toimub lapse ja tema pere koostöös raviarstiga ning tähendab, et kõik pereliikmed peaksid olema kursis haiguse olemuse, lapse allergeenide ja määratud raviga. Astma ravi koosneb alati kahest poolest: allergeeni vältimisest või selle mõju vähendamisest ja ravimite kasutamisest. Mida rohkem õnnestub vältida kokkupuudet allergeeniga, seda vähem on vaja ravimeid ja vastupidi. Oluline on krooniliste põletikukollete (näiteks põskkoopas) väljaravimine ja ninahingamise takistuse (adenoidid, allergiline nohu jm) kõrvaldamine. Vabalt läbi nina hingamisel on kopsu jõudev õhk soojem, niiskem ja välissaastest puhtam. Õnneks on suuremal osal lastest võimalik tänapäevase raviga hoida astmat kontrolli all, ennetada haiguse süvenemist ning säilitada normaalne kopsude talitlus. Juhul kui astma on adekvaatselt ravitud, siis saab enamik astmaga lastest elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu. Selleks, et hoida põletik kontrolli all ja vältida haiguse edasi arenemist, peab võtma põletikuvastaseid ravimeid ka siis, kui sümptome ei ole. Arst leiab koostöös lapse ja lapsevanemaga igale lapsele just tema haiguse ohjamiseks sobiva raviskeemi. Lapsevanema või lapse eest hoolitseja ülesandeks on tagada, et laps kasutaks ravimeid nii, nagu arst on määranud.
Haigusest üldiselt
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus. Astmaatiline põletik põhjustab limaskesta turset ja limaerituse suurenemist. Limaskesta põletik ja sellest tulenev bronhide ahenemine on kaitsereaktsioonid erinevate väliste ärrituste vastu. Ahenemise võivad esile kutsuda näiteks ärritavad lõhnad, külm ilm, tugev stress ja kokkupuude loomade või õietolmuga. Astma tavalised sümptomid on köha, hingamisraskus, suurenenud rögaeritus ja vilistav hingamine. Päeva jooksul sümptomid tavaliselt muutuvad (öised ja hommikused sümptomid). Sümptomeid võivad esile kutsuda ka mitmesugused tegurid: füüsiline koormus, külm õhk, õhus leiduvate allergeenid, tubakasuits, teravad lõhnad. Astma täpset tekkepõhjust ei teata. Siiani ei ole leitud ühest seletust sellele, miks mõnel inimesel tekib astma ja teisel mitte. Kindel on, et olulist rolli mängib pärilik eelsoodumus, lisaks keskkonnast tulenevad tegurid.
Astma on peamine lapseea krooniline haigus ja laste haiglaravile sattumise põhjus. Astma kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Umbes 80% astmajuhtudest avaldub astma enne 5 eluaastat. Astma pole enamasti täielikult väljaravitav, kuid õige raviga saab enamik lapsi elada füüsiliselt aktiivset elu. Laste astmal on tugev seos allergiaga, kuid mitte alati. Umbes 75-80% astmaga lastest on allergilised mõne aine suhtes.
Laste astma, eriti haiguse alguses, võib kulgeda väga väheste sümptomitega ja võib jääda märkamatuks. Isegi arst ei pruugi läbivaatlusel kõrvalekaldeid leida. Lapsel võib olla vaid harvaesinev ja vähe väljendunud hingamisraskus, periooditi kerge köha või öine hootine köha, mis tekib tavaliselt hommikupoole ööd. Mõnikord võib olla köha lastel ainsaks astma sümptomiks või avaldub astma hoopis sagedaste külmetushaigustena, millest paranemine võtab kaua aega. Suurematel lastel aitab astmat diagnoosida kopsufunktsiooni uurimine ehk spirograafia. Mõnedel lastel võib suuremaks kasvades astma muutuda kergemaks ja mõnedel vastupidi raskemaks. Mõnikord võivad astma sümptomid kaduda isegi aastateks (“laps kasvab astmast välja”), kuid sageli sellisel juhul taastub astma hilisemas elueas uuesti.
Soomes on astma üks levinumaid kroonilisi haigusi lastel, mõjutades umbes 5-7 % lastest. Sama suur protsent on lapsi, kes põevad astma sarnaste sümptomitega haigusi. 80% laste astmast on allergiline õietolmuga seostatav astma.
OHMYGOSSIP — Suhtes tuleb paratamatult aeg, kus teise tavad, viisid, tegemata jätmised hakkavad ärritama. Psychology Today vahendusel toome teieni 4 tüüpilist mõtlemisviisi, millest tuleks võimalikult ruttu loobuda ning kompromissi teed minna.
Üks sooviks tunda rohkem emotsionaalsust, kohalolekut ja ühist aega, vähem teleri, interneti või nutitelefoni peale ajaraiskamist. Teine jälle ei pruugi neid nähtuseid ja tegevusi probleemiks pidada. Pettumustunne võib kaasa tuua ka igasuguseid muid mõtteid ning suhe liigub allamäge. Alljärgnevas probleemid koos nõuannetega.
1. Ta ei vääri, et ma teeksin midagi ta heaks
“Ta ei vääri seda, et valmistaksin talle meelehead, kui ta ise minu jaoks midagi ei tee. Eriti veel, kui ta on mulle teinud nii palju haiget. Mul puudub soov tema jaoks midagi teha.”
Nõuanne: Ära suhtu olukorda mõõdupuu järgi, mis on õiglane, mis mitte. Suhtu olukorda sedasi, kuidas on parasjagu vajalik ning kuidas suhe muutuks paremaks. Isegi, kui tundub, et ta ei vääri, et teeksid ta jaoks midagi, hoia meeles, et eesmärk on suhteid ikkagi paremaks muuta. Kui üritad teha asju kaaslase meeleheaks, oled astunud esimese sammu, et suhe paraneks.
2. Ma olen vihane ja ei taha
See punkt on seotud eelmisega, aga viha on tõusnud esiplaanile: “Olen nii vihane ja väsinud olukorrast, et ei tee midagi. Jäta mind rahule!”
Nõuanne: Vihastud ja hoiad sellest emotsioonist tugevalt kinni. Sellises olukorras ei võida keegi! Vabane pahameele tundest ja peata võimuvõitlus.
3. Tema peab tegema esimese sammu
“Ta peaks võtma initsiatiivi, tõestamaks oma pühendumust ning muutma olukorda, et näeksin ta hoolivust. Kui ta nii ei tee, siis see on märgiks, et ta ei hooli. Miks siis minagi üldse peaksin?”
Nõuanne: Selle lahingu taga paistab mure, et kes esimesena alla annab, on nõrk ja manipuleeritav. Kogu oma julgus kokku ja tee ise esimene samm kuid jää samal ajal tugevaks, et tunded ei võtaks võimust ja ei muutuks jalamatiks. Valmistu ette ebamugavaks olukorraks.
4. Minul on õigus! Temal on probleem!
Probleem on paarisuhte teisel poolel ja tema peab sellest aru saama ning muutuse tegema: “Täiskasvanud inimene ei peaks koguaeg videomänge mängima. Täiskasvanu peaks olema vastutustundlik ja abivalmis ja mul on õigus seda nõuda. See on tema probleem.”
Nõuanne: Ka seda lahingut ei saada edu. Selle asemel, et mõelda, mis on õige, mõtle, kuidas võiks asju teisiti ajada. Kui sa soovid, et sul oleks alati õigus, ei pruugi paarisuhe sinu jaoks olla. Kui soovid elada koos kaaslasega, tuleb õppida järele andma.
