NordenBladet — Et lapse trotslikkust muuta, aitab mõistmine ja arusaamine. Seeläbi muutub laps enesekindlamaks ja arendab emotsionaalset tervist. Mõistmise on armastuse väljendamine ja võimaldab kokkulepetele jõudmist ning vähendab lapse sees olevat pahameelt, kirjutatakse Psychology Today lehel.
Edukas teaduskatse kinnitab telepaatilise suhtlemise võimalikkust
Telepaatia kui (inim)suhtlemise ülim vorm on põnev teema, mis on paelunud inimesi ammustest aegadest peale. Kui ulmekirjanduses ja -filmides on tavaline, et telepaatia teel infot vahetatakse, siis reaalses maailmas ei peeta mõtete kaudu suhtlemist enamjaolt võimalikuks, kuigi teadlased on seda fenomeni omajagu uurinud. Hiljuti aga sooritati edukalt katse, milles katsealused vahetasid ajulainete ja spetsiaalsete seadmete abil interneti teel mõtteid üle 8000 km vahemaa tagant.
Kas tead, miks vajad und ning mida sinu aju öösel teeb?
OHMYGOSSIP — Selleks, et inimese aju töötaks päeval korrapäraselt, tuleks tagada öösel täisväärtuslik uni. Öö jooksul toimub ajus arhiveerimine, tankimine ja puhastus, vahendab Suomen Aivosäätiö.
Aju ei maga kunagi. Kuna aju ei suuda kõiki toiminguid teha ärkveloleku ajal ära, toimub osa protsessi magamise hetkel. “Kui inimene on une ajal lahti lasknud välismaailmast, hakkavad aju närvirakud tööle samas rütmis. Une esimese kolmandiku jooksul hakkab toimuma aeglustuv protsess, kus keha ja aju samastuvad tempoga. Sügav unefaas on aju jaoks kõige tähtsaim,” ütleb Helsinki Ülikooli teadlasest neurobioloog Henna-Kaisa Wigren.
Kui teed ületööd une arvelt, on aju selleks ajaks juba läinud aeglase rütmi peale üle. Sedasi hakkavad tekkima aju töös vead, kuna rakkudest on energia otsa lõppenud. Närvirakud vajavad pidevalt veresuhkru glükoosi, muidu nad hävivad. Kui rakk on liiga pikalt aktiivne, ei pruugi glükoosisisaldus olla piisav. Ajus on sadu miljardeid närvirakke. Ärkvelolles on nad pidevas tegevuses ja moodustavad uusi seoseid. “Kõikidele seostele ei jagu ruumi ja energiat ning ülearused heidetakse minema. See kõik toimub sügava une ajal,” ütleb Wigren. Ajus tundub olevat justkui mõõdik, mis näitab, millal ja kui palju on und tarvis. Oletatava mõõdikuna toimib adenosiin (signaalmolekul). Mida enam närvirakud ärkveloleku ajal energiat kulutavad, seda enam adenosiini ajju koguneb. Kohvi on üks sellistest, mis blokeerib adenosiini mõju kuid täielikult adenosiinist vabanemiseks tuleb ikkagi magada.
Aju kasutab und selleks, et informatsiooni üle korrata ja kinnistada. See toimub hipokampuses (paikneb oimusagara keskosa poolel asuvas koores), kuhu koguneb ja säilitatakse päeva jooksul saabunud infot, emotsioone jne.
Wigren toob näiteks roti, kes kulgeb labürintipidi, et leida maiustust. “Roti hipokampuse ajurakud on aktiveeritud sellises järjestuses, kuidas loom liigub. Kui rott magab, labürindi nurgatagused taasaktiveeruvad üksteise järel. Selle tulemusena siirdub informatsioon püsimällu. Rott, kes on maganud, oskab järgmisel päeval palju tõhusamalt leida tee maiuspalani, kui väljamagamata kaaslane,” toob Wigren näite.
“Inimese mälu toimib samal põhimõttel. Niiet, kui on soov õppida ja meelde jätta, tuleb vahepeal magada. Uus materjal ühendub une ajal juba olemasolevate teadmistega ja asjad loksuvadki paika.” Organism reageerib unepuudusele samamoodi, kui infektsiooni, ehk siis immuunsüsteem aktiveerub. Korralikku ja kvaliteetsesse unne tuleb suhtuda tähelepanelikkusega. “Keegi ei tohiks und kärpida. Kui uni oleks ebavajalik, siis poleks seda evolutsiooni ajal loodudki. Isegi ühtegi looma ei ole veel leitud, kes ei magaks,” ütleb Wigren.
Avafoto: (PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix)
Magamine, sinu tervise alus. VAATA, kui kaua soovitatakse magada!
OHMYGOSSIP — Uni on ehk kõige rohkem alahinnatud tegur sinu kehale ja vaimule. Alustame ikka minevikust. Enne, kui Ben Franklin lohet lennutades välku taga ajama asus, oli meil üsna vähe põhjust õhtuti üleval passida. Peale päikeseloojangut polnud suurt midagi teha. Pealegi oleks pirruvalgel hommikutundideni ülevalolek tähendanud ümberkaudset lageraiet ja seega palju lisatööd.
Psühholoog vastab: „Olen pidevalt väsinud, aga magamine ei tee ka erksamaks. Mind ei huvita enam miski. Mis mul ometi viga on?”
Lugeja küsib: „Olen pidevalt väsinud, aga magamine ei tee ka erksamaks. Ma ei suuda enam keskenduda ja tahtejõudu pole kusagilt võtta, miski ei paku enam huvi. Elu on nii pingeline ja ma ei suuda igapäevaseidki valikuid langetada. Keegi ümbritsevatest ei mõista mind. Eks ma olen ise süüdi, et kõik nii on läinud …
Mida teha, kui lapsed tülitsevad?
NordenBladet – Soomlased soovitavad väikese vanusevahega laste tülides proovida valgusfoori taktikat. Lõigake värvilistest paberitest kolm ümmargust ketast ja kleepige need kepikese külge. Kui lapsed on rahujalal, seletage, milline käitumine on soovitud, milline mitte ja mis tuleb kohe lõpetada. Kui lapsed kenasti mängivad, näidake rohelist värvi. Kohe, kui algab väike kraaklemine, näidake kollast, kuid ärge sekkuge. Punane värv tähendab: lõpetage otsemaid!
Hullumeelseimad seigad, millega günekoloogid on vastuvõtul kokku puutunud
OHMYGOSSIP — Günekoloogide ees tuntakse tihti hirmu, ka siis, kui tegemist on rutiinse kontrolliga ning midagi vaevamas pole. Sul ei ole tarvis enam günekoloogi visiidieelset hirmu tunda, kuna günekoloogid on absoluutselt kõigega juba kokku puutunud, vahendab Prevention.com.
Alljärgnevas kirjeldavad günekoloogid, mille kõigega nad kokku on puutunud.
“Vastuvõtule saabus menopausi läbinud lesk. Peale mitmeid aastaid üksiolemist oli ta leidnud kallima, kellega intiimne suhe. Tema partner oli läbinud eesnäärme operatsiooni ning tunnistatud impotendiks. Naine ütles, et mehel siiski “vidin” toimib ja seks saab tehtud. Probleemiks osutus see, et naisele tegi vahekord haiget. Naine kaevas kotist välja paberkoti, kuhu oli kõnealune “vidin” peidetud. Tegemist oli hiiglasliku tehispeenisega. Mind võttis veidi kokutama, enne kui suutsin patsiendile öelda, miks see talle haiget teeb. Soovitasin tal hankida veidike väiksem tehispeenis.”
“Klient tuli vastuvõtule, kuna tundis, et tema vagiina lausa põleb ning ka lõhn oli imelik. Ta selgitas, et kannatas kerge seennakkuse all ning oli lugenud kusagilt, et küüslauk aitaks sellisel juhul tõhusalt. Ta oli kogu küüslaugu küüne endale sisse lükanud ja unustanud selle sinna kolmeks päevaks.”
“Vastuvõtule tuli naine, kellel oli hamburgeri eine kaasas. Rahulikul meelel, ilma luba küsimata hakkas ta günekoloogi toolis einet sööma. Tema isu ei häirinud see karvavõrdki, et tegin parasjagu sisemisi uuringuid ja võtsin pap-proovi. Mul ei olnud südant, et teda söömise ajal häirida. Mõtlesin, et vastuvõtul käimine võis olla tema ainukene võimalus täna lõunat süüa.”
“Minu klient oli kindel, et tal on rinnavähk ja et sureb ära. Tema rinnad olid kahe päeva muutunud musta värvi. Vaatasin ta üle. Puhastasin ta rinnanibud desinfitseerimisvahendiga ära ning must värv tuli maha. Naise uued musta värvi rinnahoidjad olid nibudele värvi andnud ning ta polnud end dušhi all piisavalt hoolikalt pesnud.”
“Noor naine saabus vastuvõtule, kuna tema rasestumisvastased vahendid olid ühtäkki osta lõppenud. Hämmastusin, et kuidas need said äkiliselt otsa saada. Naine seletas, et poiss-sõber tahtis proovida, kuidas pillid teda mõjutavad. Lõpptulemus oli null olnud – mitte kuidagi ei mõjutanud. Harisin patsienti, et kõike ei tasu jagada.”
Avafoto: (PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix)
Loe lisaks:
Naistearst pildistas salaja oma patsiente
Berliinis töötav Saksa günekoloog pildistas salaja oma patsientide intiimpiirkondasid. Kannatajaid olevat enam, kui 3000.