NordenBladet – Valitsus kinnitas 55,3 miljoni euro eest investeeringuid 22 omavalitsuse põhikoolide taristu suuremahuliseks kaasajastamiseks. Investeeringute abil saavad omavalitsused koolid, mis vastavad eelseisvate aastakümnete vajadustele – paraneb õppekeskkond ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisse, mis lubab suunata rohkem raha hariduse sisulistesse tegevustesse.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, meie lapsed ja noored väärivad paremat õppekeskkonda. „Omavalitsused esitasid väga tugevaid projekte, et teha oma põhikoole õpetamissõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu suurendasime ka taotlusvooru mahtu. Täna tehtud ja tulevikku vaatavatest investeeringutest võidavad tuhanded lapsed veel ka aastakümnete järel,“ sõnas minister Reps.

Mullu taotlesid gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Arvesse võeti 31 ettepanekut. Kuna esitatud projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed, suurendas ministeerium konkursi eelarvet 46,3 miljonilt eurolt 55,3 miljoni euroni.

Kokku ehitatakse selle projektivooru raames üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis lisaks vähendatakse ebavajalikku pinda omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra. See sisaldab nii hoonetele uue funktsiooni leidmist kui ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Projekti nimi ning suurim eraldatav toetus
Toetust saanud omavalitsuste ja projektide detailne nimekiri

• Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine ja uue Haapsalu Põhikooli ehitamine – 5 000 000 €
• Jõgeva Põhikooli õppehoone ja õueala rekonstrueerimine – 5 000 000 €
• Põlva Kooli Kesk tn 25 õppehoone ümberehitustööd – 2 023 022 €
• Paide Põhikooli (Kooli tn 1) ümberehitamine ja osaline lammutamine – 4 455 156 €
• Võru Kesklinna Kooli rekonstrueerimine – 2 564 560 €
• Valga Priimetsa Kooli renoveerimine nüüdisaegse õpikeskkonnaga kooliks – 3 335 995 €
• Pärnu Vanalinna Põhikooli rekonstrueerimine – 2 852 215 €
• Pärnu-Jaagupi Põhikooli ajakohastamine – 631 621 €
• Puhja Gümnaasiumi ümberehitamine nüüdisaegseks õpikeskkonnaks ja koondumine ühte hoonesse – 840 548 €
• Jõhvi Vene Põhikooli rekonstrueerimine – 3 243 517 €
• Haljala Kooli õppehoone ehitamine ja sisustamine – 2 605 859 €
• Tartu Raatuse Kooli õppehoone rekonstrueerimine – 4 644 992 €
• Viljandi Paalalinna Kooli õppehoone rekonstrueerimine – 3 116 714 €
• Võhma linna koolivõrgu korrastamine (lammutamine, renoveerimine ja sisustamine) – 2 467 584 €
• Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine – 2 272 234 €
• Taebla kooli uue hoone ehitamine ja sisustamine – 1 726 799 €
• Puka haridusvõrgu ümberkorraldamine ja Puka Keskkooli rekonstrueerimine – 1 648 856 €
• Juuru Eduard Vilde Kooli hoone rekonstrueerimine ja sisustamine – 699 120 €
• Alatskivi Kooli rekonstrueerimine – 1 319 207 €
• Tabivere Põhikooli õppehoone rekonstrueerimine – 2 556 394 €
• Nüüdisaegsete õppetingimuste loomine ja ruumikasutuse optimeerimine Järvakandi Koolis – 675 648 €
• Aseri Kooli põhikooli kasutusse jääva hooneosa rekonstrueerimine ja sisustamine – 1 616 775 eurot €

Lisainfo

• Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis ligikaudu 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
• Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
• Kokku kasutas haridusvaldkond 2014. aastal ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
• 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
• Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT