Norra: Bergen langes mastaapse küberrünnaku ohvriks – varastati tuhandete töötajate andmed

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Bergeni linnavalitsus teatas ulatuslikust andmeturbe rikkumisest, mille käigus varastati ja paisati avalikkusesse enam kui 2000 töötaja ja poliitiku isikuandmed ning sidumislogid. Rünnak on osa suuremast küberoperatsioonist Norra omavalitsuste vastu.

Varastatud andmed jõudsid pimeveebi
Bergeni linnavalitsuse pressiteate kohaselt on rünnaku käigus varastatud 2000 kuni 2500 töötaja ja poliitiku nimed, telefoninumbrid ning kõne- ja sõnumilogi väljavõtted. Juhtunu tuli avalikuks pärast seda, kui küberkurjategijate rühmitus lekitas varastatud failid pimeveebi (dark web).

Esimesena teatas juhtunust Norra väljaanne Bergens Tidende (BT). Uurimise kohaselt ei olnud rünnak suunatud otse linnavalitsuse süsteemide vastu, vaid toimus sideettevõtte Telia infrastruktuuri kaudu, mida rühmitus sihikindlalt ründas.

Mõjutatud on 17 omavalitsust
Tegemist on laiaulatusliku küberkuriteoga, mis on puudutanud kokku 17 Norra omavalitsust. Kokku on häkkerite rühmitus pimeveebi üles laadinud ligikaudu 400 000 faili.

Bergeni linnavalitsuse finantsnõunik Eirik Tenfjord rõhutas juhtunu tõsidust:

„Bergeni linnavalitsus suhtub juhtunusse äärmise tõsidusega ja oleme tihedas dialoogis Teliaga. Linna eriüksused hindavad praegu lekkinud infoga seotud riske ja analüüsivad vajadust täiendavate turvameetmete rakendamiseks konkreetsetes teenuspunktides.“

Politseiuurimine käib
Juhtunu on andmekaitse inspektsiooni ja politsei kõrgendatud tähelepanu all. Uuritakse rünnaku täpset ulatust ja seda, kui tundlikku informatsiooni lisaks kontaktandmetele ja logidele veel võidi kätte saada. Telia ja asjaomased ametiasutused teevad koostööd, et piirata edasist kahju ja tuvastada rünnaku taga olev rühmitus.

Spetsialistid hoiatavad, et kuigi otseseid paroole või panganduse andmeid ei pruugitud selles etapis varastada, on kõne- ja sõnumilogid väärtuslik materjal edasisteks õngitsusrünnakuteks ja sotsiaalmajanduslikuks manipuleerimiseks.

Rootsi: Eskilstuna veretöö – Restoranis hukkus 25-aastane mees

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Rootsi politsei on käivitanud mõrvauurimise Eskilstunas Nyforsi linnaosas, kus esmaspäeva õhtul rünnati siseruumides 25-aastast meest, kes hiljem haiglas suri.

Juhtunu asjaolud

Esmaspäeval, 23. veebruaril kella 17.00 paiku sai politsei väljakutse Eskilstuna Nyforsi piirkonda Tunavalleni staadioni lähedusse. Sündmuskohal tuvastati raskete vigastustega 25-aastane mees. Ohvrile anti kohapeal esmaabi ja ta toimetati kiiresti haiglasse, kuid meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa.

Politsei kinnitusel toimus rünnak restoranis ning sündmuskoht on uurimistoiminguteks suletud. Praeguse seisuga ei ole kedagi kahtlustatavana kinni peetud, kuid politsei on kinnitanud, et vahetut ohtu üldsusele ei ole.

Politsei tegevused sündmuskohal:

Piirkonna eraldamine: Sündmuskoht on ümber piiratud tehniliseks uurimiseks ja asitõendite kogumiseks.

Tunnistajate küsitlus: Korrakaitsjad otsivad pealtnägijaid ja kontrollivad piirkonna valvekaamerate salvestisi.

Vihjete kogumine: Politsei palub kõigil, kes viibisid kella 17 paiku Nyforsi piirkonnas ja märkasid midagi kahtlast, helistada numbril 114 14.

Rootsi kuritegevuse dünaamika: Kas olukord on halvenemas?

Kuigi Eskilstuna juhtum tekitab ühiskonnas taas ärevust, näitavad Rootsi Kuriteoennetuse Nõukogu (Brå) ja politseiameti värskemad statistilised andmed vastandlikke suundi.

Positiivsed trendid statistikas

Vastupidiselt levinud arvamusele on mitmed vägivallanäitajad viimastel aastatel liikunud langustrendis:

Surmaga lõppenud vägivald: 2024. aastal registreeriti Rootsis 92 hukkunuga vägivallajuhtumit, mis on märgatav langus võrreldes 2023. aastaga (121 juhtumit).

Relvastatud rünnakud: Reutersi ja Rootsi politsei koondandmete kohaselt on tulistamiste arv 2025. aastaks langenud enam kui poole võrra võrreldes 2022. aasta haripunktiga.

Varavastased kuriteod: Röövimiste arv vähenes 2024. aastal ligi 26%.

Püsivad väljakutsed

Hoolimata üldisest langusest püsib jõuguvägivallaga seotud riskitase kõrge. Kuigi tulistamiste koguarv on vähenenud, on rünnakute “efektiivsus” ehk hukkunute osakaal ühe tulistamise kohta püsinud murettekitavalt stabiilsena. 2025. ja 2026. aasta alguse fookus on Rootsis nihkunud füüsilistelt tänavakuritegudelt üha enam keerukate pettuste ja küberkuritegevuse poole, mis on hetkel üks kiiremini kasvavaid valdkondi.

TOIMETUSE MÄRKUS: ESKILSTUNA MÕRVA MOTIIVID ON SELGITAMISEL. POLITSEI UURIB, KAS TEGU OLI ISOLEERITUD INTSIDENDIGA VÕI ON SEE SEOTUD PIIRKONDLIKE KONFLIKTIDEGA.

Norra näitleja Aksel Hennie sai alkoholiseaduse rikkumise eest kopsaka trahvi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Tuntud Norra näitleja Aksel Hennie kaotas vaidluse Norra terviseametiga. Hennie peab tasuma 124 000 Norra krooni (ligikaudu 11 000 eurot) suuruse trahvi, kuna rikkus oma veinimargi turuletoomisel karmi alkoholiseadust.

Juhtumi asjaolud

Rikkumine leidis aset 2024. aastal, kui Hennie tõi turule oma isikliku veinisarja nimega “Petit Vilain”. Norra ametivõimude hinnangul eksis näitleja toodet reklaamides riigi rangete seaduste vastu, mis keelavad alkoholi avaliku reklaami.

Kuigi Hennie esitas otsuse peale kaebuse, jättis järelevalveorgan selle rahuldamata. Telekanalile TV 2 antud kommentaarides on näitleja varem öelnud:

“Selle summa suurusest ja sellest, millele nad täpselt reageerivad, on raske aru saada. Üle 100 000 kroonine trahv ei ole minu jaoks tühiasi. Olen püüdnud järgida kõiki reegleid ja teha kõik õigesti.”

Norras (sarnaselt teistele Põhjamaadele) on alkoholireklaamile kehtestatud ühed maailma karmimad piirangud.

  • Täielik reklaamikeeld: Norras on alates 1975. aastast keelatud igasugune alkoholi reklaamimine. See hõlmab nii televiisorit, ajakirjandust kui ka sotsiaalmeediat.

  • Mõjutajad ja kuulsused: Seadus on eriti range avaliku elu tegelaste suhtes. Kui tuntud inimene eksponeerib oma sotsiaalmeedia kanalites alkoholibrändi, loetakse seda ebaseaduslikuks turunduseks, isegi kui postitus tundub “elustiili” sisuna.

  • Hinnastamine: Trahvid ongi Norras suured, et neil oleks hoiatav mõju ja need ei muutuks lihtsalt “turunduskuluks” suurtele ettevõtetele.

Kes on Aksel Hennie?

Aksel Hennie on üks Norra edukamaid näitlejaid, kes on teinud märkimisväärse karjääri ka Hollywoodis. Tema tuntumad rollid on filmides:

  1. “Headhunters” (Hodejegerne) – Norra läbi aegade üks edukamaid põnevikke.

  2. “The Martian” (Marslane) – mängis koos Matt Damoniga.

  3. “Max Manus” – ajalooline sõjadraama.

Norra parlament liigub alkoholi müügi lubamise suunas kaughallatavates kauplustes

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Homme hääletab Norra parlament (Storting) seaduseelnõu üle, mis annaks kaughallatavatele ja mehitamata kauplustele õiguse müüa alkoholi. Tervisekomisjonis saavutas eelnõu juba enamuse toetuse, mis viitab suurele tõenäosusele seadusemuudatuse vastuvõtmiseks ka parlamendi täiskogul.

Tervisekomisjonis hääletas eelnõu vastu vaid Kristlik Rahvapartei (KrF). Ülejäänud erakondade toetus tähendab, et parlamendis on oodata eelnõu edukat läbimist.

Plaanditav seadusemuudatus teeb suurt heameelt Progressiparteid (FrP) esindavale parlamendiliikmele Nordlandist, Dagfinn Olsenile.

„Terved kohalikud kogukonnad sõltuvad nendest poodidest. Seetõttu peame meie, poliitikud, tagama raamistiku, mis võimaldab hoida kulud madalana ja kaupluste uksed avatuna,“ rõhutas Olsen ametlikus pressiteates.

Praeguseks on vastava heakskiidu alkoholi müügiks saanud juba ligikaudu 100 kaughallatavat kauplust. Uue eelnõu jõustumine laiendaks seda õigust kõikidele Norras tegutsevatele kaughallatavatele poodidele.

Seaduseelnõu algatajateks on Norra Konservatiivne Partei (Høyre), Progressipartei (FrP), Keskerakond (Sp), Liberaalne Partei (V) ja Rohelised (MDG).

„Kui Norra Terviseameti esialgne hinnang oleks jäänud kehtima, oleks sellel olnud väga tõsised tagajärjed neile ligi sajale kauplusele, mis on juba varasemalt heakskiidu saanud,“ nentis Olsen lõpetuseks.

1. Mis on kaughallatavad ja mehitamata kauplused? Need on poed, kus ei viibi kohapeal ühtegi klienditeenindajat ega kassapidajat. Kliendid saavad poodi sisse näiteks pangakaardi või nutitelefoni rakenduse abil, skannivad oma tooted ise ja maksavad automaatkassas. Sellised poed on sageli avatud ööpäevaringselt. Norras (ja ka paljudes teistes riikides) on sellised poed elutähtsad just maapiirkondades ja väikestes külades, kus tavalise poe ja personali ülalpidamine oleks liiga kallis.

2. Milles seisneb alkoholi müügi probleem? Tavaliselt nõuab seadus, et alkoholi müües peab müüja veenduma ostja vanuses (et tegemist poleks alaealisega) ja tema seisundis (et ostja poleks silmnähtavalt joobes). Ilma personalita poes on seda keeruline teha. Kui see seaduseelnõu vastu võetakse, tähendab see, et riik kiidab heaks tehnoloogilised lahendused (näiteks vanuse kontrollimine digitaalse isikutuvastuse, nagu Norra BankID, või kaamerate ja kaughalduse kaudu), mis lubavad alkoholi osta ka siis, kui ühtegi töötajat füüsiliselt kõrval ei seisa.

Kokkuvõttes: Eelnõu annaks sellistele automatiseeritud poodidele seadusliku õiguse alkoholi müüa, kasutades vanuse tuvastamiseks digitaalseid lahendusi. Artiklist selgub, et see on nende poodide ellujäämiseks rahaliselt väga oluline, kuna alkoholi müük moodustab poe käibest arvestatava osa.

Norra: Diplomaat Mona Juul kasutas Epsteini eralennukis reisimiseks välisministeeriumi diplomaatilist passi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Nordenbladet – Norra tippdiplomaat Mona Juul kasutas Jeffrey Epsteini eralennukiga seotud reisikorraldustes Norra välisministeeriumi diplomaatilist passi ajal, mil reisid olid väidetavalt erareisid.

Norra ajaleht Aftenposten kirjutab, et tegu oli kahe reisiga, mis olid kavandatud 2011. aasta märtsi ja mai paiku ning mille kohta leidub e-kirjavahetuses viiteid, et Juul (koos abikaasa ja lastega) planeeris ja/või teostas lende Epsteini lennukiga – sh St. Thomasele (USA Neitsisaared) ning eraldi Bermudale planeeritud reis.

Mida ütleb välisministeerium diplomaatilise passi kohta?

Norra välisministeeriumi selgituse järgi on diplomaatiline pass “ainult ametlikuks kasutuseks” ja seda ei tohiks kasutada erareisidel – erareisil tuleb kasutada tavalist politsei väljastatud passi. Seda seisukohta on ministeerium kinnitanud ka varem, lisades, et erandeid võib olla näiteks välislähetuses olevatel töötajatel, kes võivad mõnel juhul valida, kas kasutavad tava- või diplomaatilist passi.

Taustaks: Norra õigusruumis ei käsitleta diplomaatilisi passe samade reeglitega nagu tavalisi passe – need on seotud välisteenistuse erireeglitega (nn välisteenistuse instruktsioonid), mitte üldise passikorraldusega.

Mis on Juuli juhtumi puhul keskne probleem?

Küsimus ei ole ainult selles, kellega ja mil viisil reisiti, vaid ka selles, kas riigi väljastatud diplomaatilist reisidokumenti kasutati olukorras, kus tegemist polnud ametliku lähetuse ega riikliku ülesandega. Aftenposteni andmetel toimus see ajal, mil Juul oli välisministeeriumist puhkusel/perioodil, mil ta ei olnud ametireisil, ning ministeerium rõhutab, et diplomaatiline pass on mõeldud ametireisideks.

Norra valitsuse (regjeringen.no) teatel vabastati Juul ajutiselt tööülesannetest, kuni ministeerium uurib tema teadmisi ja kontakte Epsteiniga, ning seejärel astus ta suursaadiku kohalt tagasi. Välisminister Espen Barth Eide selgitas, et Juuli varasemad seosed Epsteiniga olid „tõsine otsustusviga“ ning usaldus on sellises ametis määrava tähtsusega.

Paralleelselt on Norra finantskuritegude üksus Økokrim alustanud uurimist, mis puudutab Juuli ja tema abikaasa seoseid Epsteiniga (sh võimalike hüvede teemat). Rahvusvaheline meedia (nt Reuters) rõhutab, et tegemist on uurimise ja kahtlustustega, mitte lõplike kohtuotsustega.

Kes on Mona Juul? Lühike taust

Mona Juul (snd 1959) on Norra pikaajaline diplomaat, kes on töötanud välisteenistuses alates 1980. aastatest. ÜRO andmetel kuulus ta 1990. aastatel Norra väiksemasse meeskonda, mis aitas kaasa Iisraeli ja PLO salaläbirääkimistele (Oslo protsess), ning tal on magistrikraad Oslo Ülikoolist.

Tema karjääris on olnud mitmeid kõrgeid ametikohti: ta oli Norra alaline esindaja ÜRO juures (New York), alustades 2019. aastal (mandaadi alguse kinnitab ka ÜRO pressiteade). Lisaks on ta varem töötanud muu hulgas välisministeeriumi juhtivatel ametikohtadel ja olnud suursaadik (nt Ühendkuningriigis).

Juul on abielus Norra diplomaadi ja rahvusvahelise vahendajana tuntud Terje Rød-Larseniga.

________________

Diplomaatiline pass (Diplomatenpass) on eriline reisidokument, mis väljastatakse diplomaatidele, kõrgetele riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ametialaseks reisimiseks. See tagab hoidjale rahvusvahelise tava kohaselt teatud privileegid, nagu diplomaatiline puutumatus, ning on mõeldud kasutamiseks peamiselt tööülesannete täitmisel.