NordenBladet — Pidev ja lühiajaline suvila väljaüürimine võib Soomes olla sama moodi ebaseaduslik nagu platvormipõhine lühirent, mille seaduslikkuse üle on palju vaieldud. Põhjuseks on nõue, et hoonet ei tohi kasutada planeeringuga vastuolus: suvilad on mõeldud vaba aja veetmise kodudeks, mitte majutusasutusteks.
Sama loogika kehtib üldiselt kõikidele hoonetüüpidele—kortermajadele, eramutele ja suvilatele. Ehituskontroll võib sekkuda näiteks siis, kui eluruumi kasutatakse korduvaks lühiajaliseks majutuseks ning seda ei kasutata enam tavapärase elukohana. Mitmed linnad (nt Oulu, Tampere, Seinäjoki) on otsustanud, et eluruume, mille põhieesmärk ei ole lühiajaline majutus, ei tohi selleks kasutada.
Järelevalvet hoonete sihtotstarbelise kasutuse üle teeb omavalitsuse ehituskontroll, ning rikkumised jõuavad sageli välja kaebuste kaudu. Ühtne ja selge lühirendi-õigusraamistik puudub; praktikas tõlgendatakse eluruumi põhieesmärki suunavate tunnuste kogumi abil. Need tunnused ei anna automaatselt lõplikku vastust, vaid aitavad teha otsuse.
Kui tuvastatakse sihtotstarbe vastane kasutus, võib omavalitsus nõuda majutustegevuse lõpetamist ja määrata rahatrahvi. Tõlgendusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda kohtusse. Kuigi seadusandlus pole hiljuti muutunud, on teema teravamaks läinud nähtuse leviku tõttu ning praktikas püütakse lünki täita juhistega.
Lühirent tekitab naabruskondades aeg-ajalt häireid ja ebakindlust, sest elanikud vahetuvad tihti. Lisaks on tegemist tuleohutuse seisukohalt keerukama valdkonnaga: majutushoonel peavad olema kaks standardset väljapääsu (elamus võib teine väljapääs olla ka aken või rõdu), samuti selged tähistused ja käsikustutid, sest ajutised elanikud ei tunne võõra korteri tuleohutuskorraldust.
Kuigi lühiajalise majutuse järele on nõudlus, peab ohutus olema tagatud ning lahendused leidma viisi, kuidas üürimine vastaks nii planeeringutele kui ka ohutusnõuetele.
NordenBladet — Schengeni ala 40. aastapäeva puhul pakub Euroopa Komisjon 40 000 noorele võimalust DiscoverEU reisikaardiga tasuta Euroopat avastada. Kaarti saavad taotleda 2007. aastal sündinud noored (01.jaan 2007-31.detsember 2007), kes läbivad Euroopa Noorteportaalis lühiviktoriini ELi kohta, vahendab youth.europa.eu.
Ajavahemikus 1. märtsist 2026 kuni 31. maini 2027 on edukatel taotlejatel võimalus 30 päeva jooksul tasuta reisida 36 riiki ning nad saavad sooduskaardi ühistranspordi, kultuuri, majutuse, toidu, spordi ja muude teenuste jaoks.
Piletiomanikud saavad kavandada oma marsruudi ise või ammutada inspiratsiooni olemasolevatest reisitrajektooridest, nagu uue Euroopa Bauhausi marsruut, mis hõlmab peatusi kaunites, kestlikes ja kaasavates linnades, mis on kooskõlas algatusega „Uus Euroopa Bauhaus”.
DiscoverEU roheline marsruut viib noored reisijad kõige kestlikumatesse ja loodussõbralikumatesse sihtkohtadesse, mille hulgas on nii Euroopa rohepealinna auhinna laureaate kui ka kliimaneutraalsete ja arukate linnade algatuse osalisi. DiscoverEU rohelise reisimise soovitused aitavad osalejatel kavandada oma reisi keskkonnasäästlikult.
DiscoverEU piletikonkurss algas eile ja kestab kuni 13. novembrini 2025 kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi. See on avatud taotlejatele Euroopa Liidust ja programmiga „Erasmus+” liitunud kolmandatest riikidest. Puuetega või terviseprobleemidega osalejad saavad oma reisi jaoks toetust kooskõlas programmi „Erasmus+“ ja DiscoverEU kaasamismeetmega. See hõlmab võimalust reisida koos saatjaga.
Taust
Komisjon käivitas DiscoverEU programmi 2018. aasta juunis Euroopa Parlamendi algatusel. Nüüdseks on see osaprogrammist „Erasmus+” (2021–2027).
Alates 2018. aastast on rohkem kui 1,6 miljonit kandidaati reisikaarti taotlenud ning neid on välja antud 391 000. DiscoverEU on aidanud noortel paremini mõista teisi kultuure ja Euroopa ajalugu ning parandanud nende keeleoskust.
Viimasest DiscoverEU järeluuringust selgus, et 63% vastanute jaoks oli see esimene rahvusvaheline rongireis. Paljude jaoks oli see ka esimene kord, kui nad reisisid ilma vanemate või saatva täiskasvanuta, ning enamik leidis, et reis aitas neil iseseisvuda. Rohkem kui kaks kolmandikku ütles, et ilma DiscoverEU reisikaardita ei oleks nad saanud reisile minna.
Algatuse eestvedamiseks kutsutakse selles osalejaid hakkama DiscoverEU saadikuks. #DiscoverEU osalejarühmal, mille kaudu noored reisijad saavad kogemuste ja nõuannete jagamiseks üksteisega ühendust võtta, on üle 110 000 liikme.
NordenBladet — Formosa klubi koosneb Euroopa ja Kanada seadusandjatest, kes töötavad selle nimel, et parandada suhteid Taiwaniga ja ühendada Taiwani maailmaga. Seekordsel kongressil oli kohal 45 parlamendisaadikut 17st eri riigist.
„Taiwani toetamine on väärtuspõhine diplomaatia. 23 miljoni elanikuga Taiwan peaks olema rahvusvaheliselt väärikalt esindatud, selle nimel Formosa klubi tegutseb,“ kinnitas Vaga. Loe parlamendiliikmete ühisavaldust siin.
Visiidi käigus toimus ka veealuste kaablite turvalisuse ja koostöö foorum. Taiwani ja Euroopa veealust taristut on viimastel aastatel korduvalt saboteeritud. Läänemeres on suurima kahju tekitanud Newnew Polar Bear ja Yi Peng 3, mis kahjustasid 2023. aasta oktoobris ja 2024. aasta novembris nelja sidekaablit ja Balticconnectori gaasitorustikku.
„Tahan rõhutada, et Taiwan on täielikult pühendunud koostööle Euroopa ja teiste demokraatlike partneritega, et suurendada veealuste kaablite ja muu kriitilise taristu turvalisust ja vastupidavust,“ vahendas kohtumisel Taiwani president William Lai sõnu Sikkut. „Kriisid ja autoritaarsete riikide arvu kasv nõuavad demokraatiatelt koostööd. Samuti peame olema valmis demokraatiat kaitsma, olgu Euroopas või Lõuna-Hiina meres,“ selgitas ta.
Visiidi käigus kohtuti veel parlamendi esimehe Han Kuo-Yo ja aseesimehe Johnny Chiangiga, välisminister Lin Chia-Lungiga, Taiwania investeerimisfondi, NCSIST-i ja külastati Kaohsiungi sadamat. Toetusrühma esindajad kutsus visiidile Taiwani välisministeerium.
NordenBladet — IMFi delegatsioon soovis teavet 2026. aasta eelarve ja keskpika perioodi riigieelarve strateegia kohta. Samuti uuriti majanduskasvu ja innovatsiooni toetamise, Eesti ettevõtluskliima välis- ja kodumaise kapitali jaoks atraktiivsemaks muutmise kohta.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Maris Lauri ja Mart Võrklaev ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, kavandatavatest maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest. Riigieelarves põhjustavad mahukad kaitseinvesteeringud jooksevkonto puudujäägi ajutise suurenemise. Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st.
„Tänavu väheneb eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0 protsendini SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0 protsendini SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Akkermann ütles, et prognoosi kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.
Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Akkermann viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.
Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.
Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas märkis, et prognoosi kohaselt jätkub majanduse aeglane taastumine. „Eelarve kordategemisel on majanduskasv paratamatu eeldus. Hea on tõdeda, et majandus on tõusuteel,“ ütles Reinaas. „Majanduse ülespoole kerkimine lubab tänavuseks aastaks üheprotsendilist SKP kasvu ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti.“
„Eesti majandusel on kõik eeldused uueks tehnoloogiamahukaks kasvutsükliks. Atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmine, puhta energia pakkumine, kapitali mitmekülgne kättesaadavus ettevõtetele ja majanduse muutunud vajadustele tagavad ka Eesti majandusedu,“ selgitas Reinaas. „Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks panustame tuuleparkide rajamisse, mis on majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime eksperdikogu hinnangul paratamatu suund, et tagada 70protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis,“ ütles Reinaas.
IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid.
Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.
Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega.
IMFi missioonijuht on Vincenzo Guzzo, liikmed Bingjie Hu, Carlos de Resende ja energeetikaekspert Hugo Rojas-Romagosa.
NordenBladet – Soomlased tähistasid veel 20. sajandi alguses 1. novembril kekrit, mille tavad meenutavad eestlaste hingedepäeva ja mardi-kadripäeva tavasid. Lahkunute haudadel süüdati küünlad, käidi ümberriietunult talust tallu. Halloween on Ameerika püha ning tuli USAsse Iiri sisserändajatega 19. sajandil. Algselt oli halloween keldi püha, millega tähistati uut aastat – seega tähistatakse seda alati 31. oktoobril.
Keldid uskusid, et surnud tõusid oma haudadest elavaid hirmutama. Seetõttu panid nad endale ette hirmuäratavad maskid ja kasutasid muid maskeeringuid, et peletada kummitusi ja panna neid uskuma, et isegi elavad keldid olid surnud. Kuid kuna tegemist oli ka vana aastaga hüvastijätmise ja uue aasta tervitamisega, sai ka halloween´ist pidulik õhtu. Nimetus halloween tuleneb fraasist „All Hallows’ Eve“ – kõigi pühakute päeva eelõhtu.
Eestis hakati halloween´ile rohkem tähelepanu pöörama 1990ndate alguses ja seetõttu on see meie jaoks üsna uus püha. Halloween’i tähistatakse Eestis vähem maakohtades ja rohkem linnades, kus lapsed käivad tõepoolest ukselt uksele, kogudes maiustusi.
Ehkki Halloween’i on peetud eelkõige Ameerika pühaks, tähistatakse seda aasta-aastalt järjest enamates maades.
Eestis nagu mujalgi Euroopas põhjustas meedia abil leviv tähtpäev vastuseisu väga erinevatel põhjustel: küll kui ameerikaliku kultuuri näide, küll kartusest oma juurdunud pühade kõrvalejäämise ees, küll hirmust kalendripühade muutumise ees, küll kui nõidade, nõiduse ja hirmutamise reklaamija ja paljudel muudel põhjustel. Siiski ei ole see suutnud välja tõrjuda mardi-ja kadripäeva meie rahvakalendrist. Küll on aga paljudes noortekeskustes, lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud Halloween´i-teemalisi ürtusi. Täna seostame halloween´i maskeeritud inimeste, hirmsate kostüümide, kõrvitsate, kommide ja õudusega. Kaupmehed on näinud selles head võimalust oma äride lainedamiseks ning oktoobris müüakse hulgi Halloweeni-teemalisi kaupu.
Traditsiooniliste Halloweeni roogade hulka kuuluvad kommid igasuguse “kurja” peletamiseks. Omatehtud Halloweeni menüüsse sobivad mitmesugused suupisted, salatid või küpsetised. Halloweeni toit on kaunistatud ämblikuvõrkude, kummituste või millegi muuga, nii et see puudutab rohkem disaini kui toiduvalmistamist. Halloween on suurepärane võimalus serveerida kõige tavalisemaid roogasid ebatavalisel viisil.
Halloween’i nime sellist tähendust arvestades ei pruugi see sugugi olla imelik, et halloween´i on lihtne segi ajada kristliku püha pühakutepäevaga, kuid tegelikult pole neil üksteisega midagi pistmist. Pühakutepäev langeb alati 31. oktoobri ja 6. novembri vahelisele esimesele laupäevale ning seda tähistatakse märtrite ja pühakute auks.
Tuhanded wicca nõiad, kes järgivad muistseid keldi rituaale, nimetavad halloween’i selle endise nime järgi samhain’iks.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Olemuselt on sellel pühal ühisjooni näiteks eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga. Samhain tähendas aega, mil ilmad külmenesid, karjused tulid mägedest alla, kari jäi koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg, oli aga ka viljalõikuse lõpuaeg.
Need olulised tähised langesid ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju ja mil nendega suheldi. Siingi on palju sarnast eestlaste kunagise hingedeajaga, mil samuti oodati esivanemate hingi koju naasvat, neid kostitati, liikusid ringi hingesandid.
Ajalooallikate põhjal riietuti Samhain’i ajal vaimudeks ja liiguti rongkäiguga linnast välja, et surnute hinged tagasi nende valdustesse juhtida. Samuti kogusid keldi lapsed perest perre käies tulepuid hiiglasliku ühislõkke jaoks ning suurest lõkkest viidi elavaid süsi kodukoldesse, kus süüdati oma tuli. See sümboliseeris ühendust inimeste vahel. Täiskasvanud käisid maskeerituna perest perre, kogudes ohvrianniks toitu.
Mehhikos tähistatakse kõigi surnute päeva (Los Dias de los Muertos): mälestatakse lahkunud sugulasi, pidutsetakse, toimuvad luukerede ja kummituste rongkäigud, jäljendatakse matuserongkäiku – kirstus on elav inimene.
Halloween’i kujunemisel märkimisväärseks uueaegseks pühaks on suur osa iirlaste traditsioonidel. 18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees. Algselt tehti laternaid õõnestatud kaalikast, kuhu asetati süsi või küünal. Uskumuste järgi pidi see ühtaegu sümboliseerima esivanemate hingi. Iiri emigrandid kandsid kombe üle Ameerikasse, kus kaalikas asendus kõrvitsaga, mida on palju kergem lõigata ja õõnestada.
