Soome koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Soome uued ja värskelt remonditud koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist. Üks sellistest koolidest on Vartiokylä algkool Ida-Helsingis, vahendab Helsingin Sanomat.

1959. aastal valminud koolimajas tehti põhjalik remont kümme aastat tagasi ja siis peeti seda suureks õnnestumiseks. Ent seinte sees on endiselt peidus seened, õigemini kiirikbakterid, mis inimeste tervist kahjustavad. Bakterid elutsevad paneelide vahel vanades puitkiud- ehk toja-plaatides.

Arstide väitel on asi ikka päris hull. Kui näiteks supermarketis midagi sellist avastataks, siis kästaks see market kohe ära lammutada ning vastutavad isikud lastaks ametist lahti. Koolimajade puhul on asi keerulisem, sest linnal pole raha majade remontimiseks. Aastas suudetakse remontida vaid viis koolihoonet, kuigi vajadus oleks kümnete majade remondi järele. Nõnda peavad nii õpetajad kui õpilased läbi ajama tervistkahjustavates hoonetes.

Koolimajade kehva siseõhu peamine põhjus on kehv õhuvahetus. Kümmekond aastat tagasi tunnistati koolimaja mürgiseks. Lapsed haigestusid. Aknaraamid olid pehkinud ja sealt leiti seent. Vana ventilatsioonisüsteem ei suutnud õhku puhtana hoida.

Nüüd on majas uus ventilatsioon, aga ka sellega on probleeme. Selgus, et ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt õhku 450 õpilase jaoks. 2015. aasta sügisel remonditi maja uuesti, hoone kaeti kilega ja aknaid ei saanud lahti teha. See tegi asja veel hullemaks. Lapsed haigestusid. 2016. aasta kevadel puhastati ventilatsioonisüsteemid, aga selgus, et ka sellest ei piisa. Aasta lõpus tegid asjatundjad kindlaks, et oht tervisele püsib.

Koolimaja vajaks põhjalikku remonti, aga selle peale kulub 10 miljonit eurot. Linnal on raha vaid viie koolimaja suuremaks remondiks aastas, kuigi vajadus oleks remontida kümneid koolimaju.

Koolimajade siseõhu probleemide tõttu on õpilastel oht saada püsiv tervisekahjustus, näiteks astma. Tüüpilisemad vaevused on peavalu, väsimus ja infektsioonid. Tekivad probleemid nii õppimise kui õpetamisega.

 

Türgi-Hollandi tüli on laienenud Rootsi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Türgi ja Hollandi vaheline tüli on arenenud niikaugele, et Taani valitsus pidi edasi lükkama Türgi peaministri visiidi. Tüli on laienenud Rootsi, kus tuli ära jätta Türgi presidendi Recep Tayyip Erdo?ani esindaja ülesastumine, vahendas Rootsi raadio.

Hollandi-Türgi tüli sai alguse sellest, et eile, laupäeval keelati seal Türgi välisministri Mevlüt Çavu?o?lun’i lennuki maandumine. Põhjenduseks tõi Hollandi valitsus ohu riigi turvalisusele. Türgi peaminister omakorda nimetas hollandlasi fašistideks ja nõudis vabandust.

Täna nimetas president Erdo?an Hollandit banaanivabariigiks ja nõudis, et rahvusvaheline üldsus kehtestaks Hollandi vastu sanktsioonid. Erdo?an hoiatas, et Hollandi otsustajad veel maksavad oma tegude eest, kui nad jätkavad Hollandi-Türgi suhete lammutamist.

Tüli Türgiga tõi eile Rotterdamis kaasa Türgi-meelse meeleavalduse, mille Hollandi võimud laiali ajasid.

Hollandi peaminister Mark Rutte nimetas tüli kõige jubedamaks asjaks, mis Hollandit on viimastel aastatel tabanud. Ta peab aga Çavu?o?lun’i vabanduse nõuet  kummaliseks ning Erdo?ani sõnavõtte vastuvõetamatuks. „See mees nimetas meid eile fašistide ja natside maaks. Ma soovin tüli leevendada, aga ei vabanda. Kas te olete hullud?” märkis Rutte täna hommikul.

Rootsi politsei on samuti valmis rahutusteks seoses Türgiga, vahendas Aftonbladet. Stockholmis viibib parasjagu visiidil Türgi valitseva erakonna aseesimees ja endine põllumajandusminister Mehmet Mehdi Ekerin, kelle tänane esinemine jäeti tüli tõttu ära.

Taanis oli märtsikuusse planeeritud Türgi peaministri Binali Y?ld?r?mi visiit, aga Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen teatas täna, et see visiit jäetakse ära. Põhjuseks tuuakse Türgi rünnakuid Hollandi vastu.

Lisaks Hollandile on Türgi poliitikute esinemised on ära keelatud ka Šveitsis, Austrias ja Saksamaal. Euroopa riikides elab miljoneid türklasi, kel on õigus hääletada eeloleval Türgi rahvahääletusel, millega tahetakse muuta põhiseadust ja anda presidendile rohkem võimu. Nende türklaste hääli käivadki Türgi poliitikud Euroopas jahtimas.

Eriti teravaks on läinud on Türgi ja Saksamaa suhted. Türgi valitsus on süüdistanud sakslasi natsismis, kuna mitmed Saksa linnad on Türgi poliitikute esinemised ära keelanud.

Hollandis toimuvad kolmapäeval, 15. märtsil parlamendivalimised, kus peafavoriit on immigrantide ja Euroopa Liidu vastane Vabaduspartei. Partei juht Geert Wilders on samuti võtnud sõna Türgi poliitikute esinemiste vastu ning soovitanud Erdo?ani toetavatel türklastel üldse maalt minema sõita ja enam mitte kunagi tagasi tulla.

 

Iltalehti: Soome siiski tuleb sõja korral Eestile appi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Kuigi Soome president Sauli Niinistö on korduvalt kinnitanud, et Soome ei anna Eestile sõja korral kaitsegarantiid, tuleb Soome siiski sõja korral Eestile appi, kirjutab Iltalehti. Nimelt, nagu ütles ligi kuu aega tagasi välja Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide, on nii Soomel kui Rootsil sõja korral täita ühesugune roll. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist lisas, et asi puudutab Soome ja Rootsi õhuruumi.

Nendest ütlustest võib välja lugeda, et NATO vajab sõja korral Soome ja Rootsi õhuruumi, et NATO lennukid saaksid sealtkaudu toetada sõjalisi operatsioone Balti riikides. Soomet otseselt Balti riikide kaitsmiseks vaja pole, seetõttu ei tooda Soome ka USA lennukeid. Need lennukid jääksid liiga lähedale Venemaale, mistõttu satuksid kohe ründeobjektiks.

See on ka põhjus, miks Soome president Sauli Niinistö on pidevalt toonitanud, et Soome ei anna Eestile kaitsegarantiid. See on tõde, aga mitte kogu tõde. Soome ei anna küll aktiivset abi, aga ei keera ka selga. Soome on valmis toetama Eesti kaitsmist, kirjutab leht.

USA soovib, et Soome kaitseks küünte ja hammastega oma maad, et Venemaa ei saaks tuua oma vägesid Soome aladele Balti riikide ründamiseks. Lisaks saaksid Soome lennukid tagada läbi Soome lendavate NATO lennukite turvalisust. Hätta sattunud NATO lennukid saaksid kasutada Soome lennuvälju ning saada sealt abi.

Rootsis vajavad ameeriklased nii lennuvälju kui sadamaid ja selle vastu on lubatud tagada Rootsi turvalisust. Asi toimib samamoodi nagu külma sõja ajal, mil USA andis Rootsile turvagarantii ilma NATO liikmeks astumata.

Rootsi ja Soome omavaheline koostöö on ühtlasi üks osa NATO Balti kaitseplaanist. NATO liikmeks astumine pole Soome ja Rootsi puhul enam päevakorral. See on nn kolmas tee, mida on ajanud Soome president Sauli Niinistö.

Soome ja Rootsi on omavahel kaitsevõime ära jaganud nii, et Rootsi on tugevam merel ja Soome omakorda maal. Soomel on välja panna 280 000 sõjaväelast, Rootsil on omakorda 157 sõjalaeva ja 5 allveelaeva. Õhus on nad enam-vähem võrdsed.

 

OLE ETTEVAATLIK! Soomes levib S-Marketiga seotud loosipettus

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Soomes levib tuntud poeketi S-Marketiga seotud veebipettus. Inimestele saadetud elektronkirjas palutakse klikkida lingile, kus avaneb ankeet, milles palutakse sisestada andmed, et osaleda 500-eurose kinkekaardi loosimises. Tegelikult pole asi S-Marketiga üldse seotud, vahendab Ilta-Sanomat.

Selliseid petukirju on saadetud laiali täna hommikul. Ankeedis palutakse ühtlasi sisestada oma S-Marketi tunnuskood ja maksta 1 euro, milleks palutakse sisestada pangakaardi andmed. Pärast andmete sisestamist seotakse inimene PointWorld veebiteenusega, mis hakkab igas kuus pangakaardilt maha võtma 39 eurot.

Petukirjas palutakse täita ankeet ja maksta 1 eurot.

S-Marketi kaupluseketti haldav S-grupp andis teada, et tegemist on pettusega. S-grupp ei küsi kunagi oma kampaaniates klientide pangakaardi andmeid. Ühtlasi näitab pettust see, et petturite koduleht asub välismaal. S-grupp kogub asja kohta infot ka oma kodulehel.

Pettus meenutab möödunud nädalal levinud Finnkino-pettust. Mõlema puhul juhitakse klient veebiküljele, kus palutakse täita ankeet.

 

KARM STATISTIKA: Iga viies Helsingi roolijoodik oli möödunud aastal Eestist

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Helsingis jäi möödunud aastal joobes olekus auto juhtimisega vahele 1684 inimest, neist 303 olid Eesti kodanikud. See tähendab, et iga viies roolijoodik oli Eestist, vahendab Helsingin Sanomat. Eesti roolijoodikute teema kerkis jälle päevakorda nädalavahetusel, kui laupäeva õhtul jäi politseile joobes juhtimisega vahele koguni kolm Eesti kodanikku.

Soome politsei liiklusturvalisuse keskuse juht Dennis Pasterstein ütles, et Eesti juhtide käitumine on muljetavaldav. Samas võrreldes 2010. aastaga on Eestist pärit roolijoodikute arv kukkunud 15% võrra. Joobes autot juhtinud välismaalaste koguarv on jäänud samaks. Sellele vaatamata on valdav osa roolist purjuspäi tabatud välismaalasi pärit Eestist – möödunud aastal lausa 65%.

Miks eestlased sedavõrd palju Soomes joobes juhtimisega vahele jäävad ei oska politsei kommenteerida. Eestlaste jaoks ei tohiks see olla võõras teema, sest erinevalt Soomest, kus on lubatud 0,5 promilli ei tohi Eestis alkomeeter näidata mitte ühtegi promilli.

Joobes juhtimisega vahele jäänud eestlaste suur arv on seletatav sellega, et Helsingi piirkonnas elab erakordselt palju eestlasi. Helsingis töötab ligi 50 000 eestlast.

Pastersteini arvates võiks välismaalastest roolijoodikute arvu vähendada alkokontroll piiri peal. Üks lahendus on see, et sadamatesse pannakse välja alkoväravad. Näiteks Turu linnas on selline asi kaalumisel. Selline süsteem on juba kasutusel Stockholmis ühes sadamas.

Nii soomlastest kui välismaalastest roolijoodikud on rohkem liikvel nädalalõppudel. Argipäevadel on keskmiselt iga 700-s liikleja joobes, nädalavahetusel iga 150-s.

Soomes on auto juhtimisel joobe piir 0,5 promilli, raske joove algab 1,2 promillist.