OHMYGOSSIP — Soomes on ohus sajad tuhanded uued viipefunktsiooniga pangakaardid, kuna nendelt on võimalik andmeid kergesti kopeerida. Õnneks ei vastuta andmete kopeerimise eest mitte kliendid, vaid pank, vahendab Iltalehti.
Viipekaartidelt on võimalik tavalise nutitelefoni abil kopeerida kogu informatsioon, see on siis pangakaardi number ja selle kehtivusaeg. Nendest andmetest piisab, et mõnes võrgupoes, näiteks Amazonis ostusid teha
Enamik veebipoodidest nõuab lisaks kolmekohalist turvanumbrit ehk CVV-numbrit. Aga selle numbri puhul on vaid 1000 võimalikku kombinatsiooni, mille üks inimene saab käsitsi tuvastada tunni aja jooksul, arvuti abil veelgi kiiremini.
Kokku on selliseid uusi viipekaarte Soomes väljastatud sadu tuhandeid, mis tähendab, et ohus on väga paljude kaartide info.
IT-turvalisuse spetsialist Niki Klaus soovitab neile, kes mingil juhul ei taha andmete kopeerimisega riskida, kasutada kaardi puhul fooliumist ümbrist, mis peaks takistama igasuguse andmete kopeerimise õhu kaudu. Klaus ise seda ei soovita, aga nii võib teha.
OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.
Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.
Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.
Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.
Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.
Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.
OHMYGOSSIP — Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti. Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetaja töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutataikse 45 minutit.
Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.
Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.
Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.
OHMYGOSSIP — Igaüks tahab paremat mälu ja mida vanemaks me saame, seda olulisem on pöörata tähelepanu toitudele, mis aitavad meil säilitada hallide ajurakkude hinnalisi võimeid. Õnneks on loodus varustanud meid superheade tööriistadega, mis hoiavad meele värske ja keha toonuses. Siin ongi ära toodud 7 toitu, mida süües võid kindel olla, et oled oma mälule teene teinud.
1. Söö rohkem marju! Hiljutises Annals of Neurology väljaandes ilmunud teadustöös anti teada, et naistel, kes söövad igapäevaselt rohkem marju, on vähem vanusega seotud mäluprobleeme. Marjades on hulgaliselt maagilisi ühendeid antotsüaniine ja flavonoide, mida seostatakse kognitiivsete võimete parema säilimisega. Ja selle efekti saavutamiseks polegi vaja ära süüa tervet veoautokastitäit marju, positiivseid tulemusi täheldati juba nende naiste puhul, kes tarbisid ainult pool tassi mustikaid või ühe tassi maasikaid nädalas. Ja mida rohkem marju söödi, seda efektiivsemalt see mälule mõjus.
2. Kreeka pähklid on aju toit ja mitte ainult selle pärast, et nad näevad aju moodi välja, vaid ka selle pärast, et nad on alfa-linoleenhappe suurepäraseks allikaks. Alfa-linoleenhape on taimedest saadav Omega 3 rasvhape, mida keha kasutab mälu ja silmade terviseks olulise DHA (dokosaheksaeenhappe) tegemiseks. Ka lina- ja chiaseemned on alfa-linoleenhappe väärtuslikud allikad. Kreeka pähklid sisaldavad ka ellaaghappe nimelist antioksüdanti, mis aitab aju vabade radikaalide rünnaku eest kaitsta. Lisa peotäis pähkleid ja seemneid oma hommikusöögismuuti hulka või tarbi vahepalana vajaliku Omega 3 saamiseks!
3. Hiinlased on kaua aega uskunud, et rohelise tee joomine on mälule hea. Nüüd on teadlased ka selle uskumuse põhjusele jälile saanud. Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega epigallokatehhiin-3 gallaat (EGCG), mis on võimas antioksüdant. Vastavalt teadusajakirjas Molecular Nutrition & Food Research avaldatud uurimusele, on EGCG suureks abiliseks vanusega seotud degeneratiivsete haiguste vastases võitluses, parandades ühtlasi kognitiivseid funktsioone ja mälu. Kolm tassi orgaanilist rohelist teed päevas on suurepärane võimalus mälu ergutamiseks.
4. Kookosõli on võimas ajukütus, kus on rohkelt aju energiaallikaks sobilikke keskmise ahelapikkusega rasvhappeid. Osta hea kvaliteediga külmpressitud kookosõli ja võta umbes 20 ml päevas. Sa võid seda lisada smuutide hulka või segada jogurtiga, kookosõli annab neile sametise maitse ja siidja tekstuuri. Kookospähkliõli on suurepärane ka küpsetamiseks, kuna talub kõrgeid temperatuure, ilma et selles moodustuks kahjulikke ühendeid.
5. Muna on fenomenaalne tervisetoit nii heade rasvhapete kui koliini poolest. Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine atsetüülkoliini tootmiseks. Koliini leidub ka aju närvirakke ümbritsevas müeliintupes, mis toimib isolatsioonikihina, aidates aju elektrilistel impulssidel kiiremini levida. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu, samuti näitasid MRI testid, et inimestel, kes sõid koliinirikkaid toite, oli vähem aju valgeolluse ülitundlikkust, mis on Alzheimeri tõve ja polüskleroosi kõrgenenud riski indikaatoriteks. Arvestatavas koguses koliini leidub ka maksas, jogurtis, linaseemnetes ning india ja pistaatsia pähklites. Kes muna suurepärasesse olemusse sügavamalt süüvida tahab, saab seda teha selle artikli abil. Vali kindlasti vabade ja õnnelike kanade munad – need on hoopis rikkalikuma toitainelise profiiliga kui ängistuses kasvanud kanade poolt munetud munad.
6. Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud mäluparandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab stressihormooni kortisooli taset ja vähendab seega ärevust. Lisa rosmariini eeterlikku õli massaažiõlile ja kreemidele või kasuta seda suurepärast taime värskel kujul toitude maitsestamiseks.
7. Lõhe, sardiinid, heeringas ja teised rasvased kalad on rikkad DHA (dokosaheksaeenhappe) allikad, mis on aju optimaalseks tööks ja mälufunktsioonideks asendamatud. See oluline rasv hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, võimaldades rakkude vahelistel mälusõnumitel kiiremini levida. Kui sööte kala kolm korda nädalas või võtate hea kvaliteediga kalaõlilisandit, võite kindel olla, et olete oma ajule teene teinud. Uuringud on näidanud, et optimaalne DHA tase kaitseb edukalt ka ärevushäire ja depressiooni eest. Nii näiteks oli eskimote hulgas depressioon täiesti tundmatu nähtus, millele polnud isegi keelelist vastet seni, kuni nad oma traditsioonilisele, mereandide kesksele menüüle kindlaks jäid. Lugu muutus aga kardinaalselt, kui tavapärane menüü lääneliku toiduvalikuga asendus.
Parima kingituse teed oma ajule siis, kui oma soolestiku mikrofloora korras hoiad. Juba ammu on teada, et sooletrakti seisund mõjutab kõikide muude organite kõrval ka otseselt ajufunktsioone. Tutvu hapendatud toitudega ja võta mõni neist igapäevasesse kasutusse. Lisaks hapukapsale-kurgile sobib selleks hästi ka teeseen, Tiibeti piimaseen ja India mereriis. Vali omale meelepärane ja ole tarvitamisel järjepidev.
Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov
Allikas: Toitumistarkus.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen, kes arvas, et läheb noorelt pensionile, otsustas siiski kooli minna. Ta alustas pokkeriga 19-aastaselt ja nüüd, pea kümme aastat hiljem sai sellest villand, vahendab Iltalehti. Praegu 27-aastane Kyllönen on üks Soome paremaid elukutselisi mängijaid ja saanud selle mänguga miljonäriks. Veel viis aastat tagasi arvas ta, et jääb pärast pokkerimängu lõpetamist pensionile. Mõne aja pärast ei tundunud see perspektiiv enam nii ahvatlev ja ta mõtles teha midagi muud. Teda huvitas rahandus, näiteks kasvõi selleks, et oma võitudest saadud raha paigutada. Selleks astus ta rootsikeelsesse Hankeni majanduskõrgkooli.
Noormees tegi netipokkeriga tutvust kümme aastat tagasi 17-aastasena. Ta uuris raamatuid ja leidis, et on selles vallas päris tugev. Heal pokkerimängijal peab olema hea loogiline mõtlemine. Matemaatikas oli ta oma klassi parimate hulgas ning see tuleb pokkeris kasuks. Aga see pole kõige tähtsam, muidu oleks kõik maailma paremad matemaatikud head pokkerimängijad.
Pokkeris on vaja omajagu õnne, aga ka teadmisi. Hea pokkerimängija peab tegema paremad otsused kui vastane. Kogemusega tuleb teadmine, millal rohkem panustada ja millal tagasi tõmmata.
Nüüd on aga Kyllönen pokkerist küllastunud ja ta ei pea enam midagi tegema raha pärast. Maailma pokkeriturg on samuti languses ja seal pole enam võimalik teenida nii nagu varem. Olukord on tundmatuseni muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil kõik tahtsid mängida pokkerit ja unistasid pokkerimängija karjäärist. Nüüd on palju selliseid noori, kes pole kuulnudki sellest, et pokkerist võib ära elada.
Kyllönen tahab tulevikus olla iseendale tööandja. See võiks olla seotud rahandusega ja see peaks olema oma firma.
Jens Kyllönen valiti kolmandat aasta järjest Soomes aasta mängijaks iga-aastasel konkursil Finnish Poker Awards. Ta on teeninud pokkeriga aastate jooksul mitu miljonit eurot.
