OHMYGOSSIP — Tiia Järvpõld toksib varvastega e-kirju, peab blogi ja maalib pilte. Tiia Järvpõld haarab šampanjapokaali vilunult varvaste vahele ja võtab vastu külaliste õnnitlusi. Ratastoolis istuv õbluke kunstnik suisa särab – tema jalaga maalitud pildid ehivad nüüd mõnda aega koduse Luunja vallamaja seinu.
Piisab paarist pilgust, et taibata – eluraskusi trotsiv naine on leidnud oma kutsumuse. Veebruaris 50. sünnipäeva tähistanud Tiia olekusse on sugenenud küpse naise eneseteadlikkust. Kui võõras vajab Tiia raskepärase kõne mõistmiseks tõlki, siis tema siiras olek ja naerupahvakud on täiesti vahetud. Naise hapras kehas peidab end suur elujõud ja palju soojust. Elusraskuste kiuste on ta suutnud tõestada, et füüsiline puue ei ole haigus, vaid eripära.
OHMYGOSSIP — Soome eksport Hiinasse näitab kiiret kasvu, aga ohtlikuks võib kujuneda Hiina ettevõtete võlg, mis ulatub juba 250%-ni SKP-st. Hiina paisuva võla tõttu võib järgmine majanduskriis tulla idast.
Hiina kasv pidurdus 2008. aastal peale USA finantskriisi. Siis hakkas riik pumpama raha majandusse ja riigiettevõtete võlg on viimase 10 aasta jooksul paisunud viis korda, vahendab Yle.
Soome toodete ekspordi kasv Hiinasse oli käesoleva aasta algul viimase 6 aasta kiireim. Põhiliselt lähevad Hiina Soomest masinad ja seadmed, karusnahad ning tselluloos. Soome Panga hinnangul kasvab Hiina tarbimine vaatamata majanduse jahtumisele jätkuvalt kiiresti ja väljavaated Hiinas äri teha on väga head.
Hiinas on viimase kümne aasta jooksul riigi raha investeeritud teede ja linnade arendamisse, mis omakorda on toonud kaasa kinnisvaramulli. See on omakorda suurendanud hirmu võimalikust kriisist, sest näiteks Kreeka kriis sai alguse riigi ohjeldamatust laenamisest. USA kriis sai alguse kinnisvaramulli lõhkemisest.
Hiinas on riigiettevõtted suurtes võlgades ja osa ettevõtteid ei suuda enam võlgu teenindada. Kui ettevõtted on hädas oma võlgadega, on neil vähem võimalusi investeeringuteks ja töökohtade loomiseks.
Hiina ettevõtete koguvõlg moodustab 250% SKP-st ja on viimase 10 aasta jooksul viiekordistunud. Võrreldes Euroopa riikidega pole selles midagi imelikku, aga Hiina-suguste riikide tulu- ja arengutasemega võrreldes on see ligi kahekordne. Ohtlik on ka see, et võlasumma on kasvanud väga kiiresti. Nii kiiret ja suurt võla kasvu pole maailma riigid enamasti välja kannatanud.
Kui Hiinas puhkeb kriis, siis mõjutab see otseselt Soomet, sest Hiina ettevõtete maksevõime väheneb. Kriis võib puhkeda näiteks sellest, kui mõni suurematest kinnisvara- või pangandusettevõtetest ei suuda oma kohustusi täita. See toob kaasa doominoefekti. Kriisi tõenäosus on suur, sest Hiina majanduskasv aeglustub.
Hiina jaoks võib sellise olukorra lahendus olla plaanimajandus. Hiina kommunistlik valitsus võib kerge vaevaga teha selliseid otsuseid, erinevalt tavalistest turumajandusega riikidest, kus kõik otsused tuleb võlausaldajatega läbi arutada. Hiina keskvalitsuse võlg on väike ning riigil hulgaliselt vara, mistõttu saab riik tulla ettevõtetele appi. Olukorda lihtsustab ka see, et Hiina võlg on peamiselt kodumaine. Välisvõla suurus on vaid 10% ja sellestki osa on Hiina valuuta põhine.
OHMYGOSSIP — Seoses Hiina presidendi Xi Jinpingi riigivisiidiga Soome anti Hiina meediale salajased korraldused, kuidas seda visiiti kajastada ja mida Soome kohta öelda. Sellised korraldused meenutavad orwelliliku tõeministeeriumi käske, vahendab Yle.
Hiina suurimale meediaettevõttele saabunud korralduse järgi tuleb Soome kohta käivat artiklit hoida veebiküljel nähtaval kohal kuni 5. aprillil kuni kella 14-ni. Korralduses viidatakse Hiina kesktelevisiooni CCTV artiklile Soome ja USA visiidi kohta. Artiklis on märgitud, et käesolev on Hiina presidendi Xi Jinpingi esimene visiit Põhjamaadesse ja visiidi eesmärk on tihendada kahe riigi omavahelisi suhteid. Korralduses on märgitud, et seda ei tohi avalikustada. Korraldus kuulub tähtsuselt teise kategooriasse, mis kuulub täitmisele 20 minuti jooksul. Korralduse kohaselt tuleb info avaldada muutmata kujul.
Lisaks mainitud artiklile on meediale antud veel üks, veidi leebem korraldus. Nimelt on Hiina meedial võimalik valida veel kahe artikli vahel, üks on Hiina Soome suursaadiku Chen Li intervjuu ja teine CCTV taustalugu Soome kohta. Taustaloos räägitakse Soomest kui jõuluvana kodumaast ning kiidetakse muu hulgas Soome maailma parimat koolisüsteemi ja keskkonnatehnoloogiat. Muu hulgas on märgitud, et Soome on Hiina suurim kaubanduspartner Põhjamaades ja Hiina ettevõtted on huvitatud investeeringutest Soome.
Korralduse järgi peab teine lugu olema avaldatud väljaannete esiküljel.
Hiina ajakirjanikud teavad selliseid korraldusi kui orwelliliku tõeministeeriumi käske. Neid korraldusi võivad anda eri valitsusasutused. Väljaanne China Digital Times on kogunud kokku sellised korraldused, mida tänavuse aasta jooksul on antud välja kokku 13 korral. Tegelikult on korraldusi antud rohkem, näiteks pole välja toodud Soome kohta käivat korraldust.
Hiina meedias on käesoleval nädalal palju refereeritud ka president Xi Soomet kiitvat intervjuud. Ylel pole teavet selle kohta, kas ka seda artiklit kästi levitada.
OHMYGOSSIP – Talv on möödas, ilmad lähevad aina ilusamaks ning aeg on alustada aiatöödega. Tellisin 8 ruumi puid ja nüüd hakkan neid riita seadma. Igal aastal tellin lahtiseid puid ning peale riida ladumist mõtlen, et järgmisel aastal ostan konteineris, nii et laduma ei peaks. Aga siis kui ostu aeg kätte jõuab hakkab iga kord rahast kahju ja ikka ostan lahtiseid. Hinnavahe on päris suur – lahtiste puude ruutmeeter on 35.-EUR, konteineris kuni 145.-EUR ruutmeeter.
Enne kui roheliseks läheb tahaks aia enam vähem korda saada – lehed, mis veel sügisest jäänud ära riisuda, peenardelt vanad kuivanud oksad lõigata ning järgmiseks aastaks puud riitadesse kuivama seada. Tõnäoliselt tuleb veel 8 ruumi tellida, isegi kui ära ei kasuta on hea, kui on varud ning puud enne kütmist piisavalt kuivanud. Kevadel ostetud toores puu on sügiseks kütmiskõlblik aga eriti hea on kui ta seisab järgmise sügiseni.
Minu silmis on igasugune looduslikkus luksus. Mulle meeldib lihtne maakodu värske õhu, suure aia, privaatsuse ning öko-elustiiliga tunduvalt rohkem kui linnaelu. Mitte ükski jõud ei sunniks mind tossusesse linna kolima. Mida lihtsam ja looduslikum, seda parem! Mida vähem pulte, juhtmeid, betooni ja linnamüra, seda parem! Mulle meeldib ahjuküte, mulle meeldib värske õhk ja vaikus, mulle meeldib oma aia saadusi süüa. Mulle meeldib olla n-ö maakas linna lähedal. Ning kes maal elab teab, et aeg liigub maal hoopis omasoodu. See kulg, mis ajal maal on, on hoopis teine – rahulikum ja mõnusam. Mulle sobib see, et mul ei ole kusagile kiire, et minu ümber ei tõmmelda närviliselt, et ma näen aknast välja vaadates hirve, jänest või kasse, mitte tramme, busse ja seitsmerealisi autoteid. Päris ajast sõltumatu ma loomulikult pole, kuidas saakski, kui sul on kaks last. Mõlemad käivad linnas koolis ning igapäevasest linnaskäimisest ma ei pääse ent ülejäänud aeg kulgem meie aja rütmis ja see on nii mõnus! Muuseas, kasemahl juba jookseb! Kel võimalust, jooge seda! Kasemahl puhastab organismi, kannab maa väge ja energiat ning annab teile uue hingamise! Kasemahlast saate rohkem lugeda SIIT.
NordenBladet – Täna käisin lastega väljas söömas.. Kuna elame Sakus, siis oleme ka “saku köögile” truud ning käisime Saku pubis. Mulle Saku pubi atmosfäär täitsa meeldib ning lastega on seal ka väga hea käia, sest pubi alumisele korrusele on spetsiaalne lastenurk tehtud. Aga ega lapsed sellest lastenurgast ei huvitugi – pigem ahvatleb neid ikka friikartul 😀
Peale seda viisin Estella Elisheva muusikakooli ning Ivanka Shoshanaga läksime koju. Tänaseks lõunasöögi mure murtud ning täitsa värskendav on aeg-ajalt väljas söömas käia. Käime väljas väga harva söömas – esiteks ma ei raatsi raha raisata, sest ise tehtud on palju soodsam ning teiseks ja mitte vähem oluliseks ongi see, et ise tehtud toit on enamasti siiski ka maitsvam.
