NordenBladet — Rapla riigigümnaasiumi juhina alustab tööd Juuru Eduard Vilde Kooli direktor Sirje Kautsaar.
Sirje Kautsaare sõnul on gümnaasium kui kompleksne avatud suhtluskeskkonnaga elusorganism, mille keskmeks on inimesed oma vajaduste, huvide ja soovidega. „Inimestel läheb hästi, kui suhted ümbritsevaga on korras,“ ütles Kautsaar ja lubas koolijuhina lisaks heade suhetele väärtustada ka aega, pidades silmas eriti õpilaste ajakasutust.
„Sirje Kautsaar eristus teistest kandidaatidest väga selge ja isikupärase visiooniga koolielust, tema ideedega on võimalik üles ehitada tuleviku kool. Lisaväärtust annab Sirje andragoogiline ettevalmistus, sest Rapla riigigümnaasiumis hakkavad õppima ka täiskasvanud,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.
Kautsaar alustab tööd Rapla riigigümnaasiumi direktorina 1. maist. Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.
Sirje Kautsaar on viimased kuus aastat juhtinud Juuru Eduard Vilde Kooli, varem on töötanud Jüri Gümnaasiumi arendusjuhina ja Harmi Põhikooli direktorina.
Rapla riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.
OHMYGOSSIP — Saana (23) on alati teadnud, et ei soovi lapsi saada. Kahjuks ei ole talle aga steriliseerimist võimaldatud ning lapsesaamise hirmuga on kaasnenud elus palju raskuseid, vahendab Iltalehti.
Saana (nimi muudetud) otsustas kolm aastat tagasi, et soovib steriliseerimist. Steriliseerimist ei võimaldata alla kolmekümnestele ja lastetutele naistele. “Üritasin steriliseerimisel tugineda punktile, et seda teostatakse, kui rasedus on naise psüühikale või tervisele ohtlik. Minu peres on olnud palju raskeid vaimseid probleeme nii raseduse ajal, kui järgselt. Mul on alati olnud hirm, et haigestun isegi, kui jään rasedaks,” ütleb Saana.
Saana on kõiki võimalikke rasestumisvastaseid vahendeid proovinud, aga miski ei ole talle sobinud. Rasestumise hirm on nii suur, et ta ei suuda intiimset suhet arendada. Hirm muutis sekselu võimatuks. “Seksiga kaasneb alati hirm ning ma ei suuda ei seksi, ega seksuaalsust nautida.”
Saana on steriliseerimise tingimustega hoolikalt tuvunud. Ta kirjutas neli A4 paberitäit põhjuseid, miks sellist otsust soovib. Üldarst keeldus steriliseerima ilma, et oleks neiu kirjutatud põhjuseid vaadanudki. “Arst oli pahane ja rääkis vaid, et pean saama kolmekümneseks, et steriliseeritud saada. Seejärel muutus ta juba pahaseks, ega vaadanud mulle järelejäänud vastuvõtuaja jooksul otsagi.”
Arsti suhtumine šokeeris Saanat, aga see ei pannud teda alistuma. Selle asemel broneeris ta aja eragünekoloogi vastuvõtule, et probleemi suhtutaks tõsisemal. “Günekoloog luges põhjused läbi, aga viitas jälle vanusele. Ma ei suutnud oma pettumust varjata ja hakkasin nutma. Reaktsioon tekitas selle, et arst hakkas minu vaimse tervise pärast muret tundma.” Arst uuris Saana lapsepõlve ja püüdis välja selgitada, millest trauma on tekkinud. Arst oli veendunud, et Saana elus on toimunud midagi kohutavat, sest kuidas muidu sellises eas neiu nõuab steriliseerimist. “Lõpuks hakkas ta küsitlema minu suitsiidimõtete kohta. Sain arsti juurest minema alles siis, kui lubasin enda “probleemile” abi otsida.” Saana sai hiljem teada, et arst oli teda sundravile määranud. Neiu ei saanud aru, kuidas selline asi üldse võimalik on. “Kas see on tõesti haigus, et inimene ei soovi lapsi? Sellist kohtlemist ma igatahes tundsin,” ütleb Saana.
Saana jätkas üritamist ja läks psühhiaatri vastuvõtule, kus soovis ametlikku kinnitust sellele, et steriliseerimise põhjuseks ei ole vaimuhaigus. Saana rääkis oma murest psühhiaatrile, kes omakorda kinnitas noorele naisele, et ta võib oma otsust tulevikus kahetseda. Viimasel psühhiaatriavisiidil oli tunda arsti kerget pettumust, et neidu ei ole ikka veel võimalik veenda. Psühhiaater selgitas Saana steriliseerimise keeldu põhjusega, et neiu kannatab vaimse terviseprobleemi käes. “Ta oli arvamusel, et rasedus oleks mu tervisele ohtlik. Sellegipoolest kirjutas ta saatekirja neljanda arsti juurde, riikliku günekoloogi vastuvõtule.” Antud günekoloog viitas taas vaimse tervise probleemile ning steriliseerimist ei olnud võimalik seetõttu teha. “Ma ei teadnud, kas nutta või naerda. Psühhiaater oli just öelnud, et steriliseerimist pole põhjust teha, kuna ma pole mingitmoodi haige. Nüüd see günekoloog seab uuesti minu vaimse tervise küsimärgi alla. Steriliseerimise asemel püüdis ta mulle hormoonspiraali maha kaubelda.”
Saana proovis veelkord abi saada ning võttis steriliseerimise jaoks õppelaenu, et eraarsti juurde minna. Arst muidugi keeldus, kuna neiu vanus ei vastanud seadusele. Meeleheitel Saana otsustas Soome asemel nüüd Eesti riiki pöörduda.
Umbes samal ajal kohtus ta mehega, kes oli samuti seda meelt, et ei soovi lapsi. Esimest korda elus juges Saana vastassugupoolega suhelda. “Siinkohal tuleb välja sooline ebavõrdsus, kuna meessõber pääses väga kiiresti vasektoomiasse. Arst, kelle poole mees pöördus, ei küsinud ühtegi lisaküsimust ja pani lihtsalt järjekorda kirja. Kuu aja pärast oli juba operatsioon sooritatud.”
Viimasest arstikülastusest on nüüdseks kulunud kaks aastat. Saana soovib jätkuvalt steriliseerimist, hoolimata, et meessõbra operatsioon lahendas probleemi. “Saaksin operatsioonist sellise tunde, et mu keha kuulub minule,” kirjeldab Saana. “Seksiga seotud ahistustunne vaevab mind teinekord jätkuvalt, kuigi partner on läbinud vasektoomia. Usun, et ahistustunne kaoks, kui saaksin steriliseeritud.”
Kodanike algatusel soovitakse lasta muuta steriliseerimisseadustikku. Steriliseerimisega seotud vanusepiirangut soovitakse alandada 25 eluaasta peale ning laste arv võiks olla kaks. Saana soovib oma looga luua muutust. “Ma arvan, et praegune seadusandlus piirab isiku vabadust oma keha üle.”
NordenBladet — Ettevõtjate ja teadlaste koostöö soodustamine on Eesti-suguse väikeriigi jaoks eriti oluline, sellest sõltub meie riigi konkurentsivõime, rääkis täna Brüsselis innovatsiooni-alasel foorumil ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand, kes tutvustas seal ka Eesti olulisimaid teemasid Euroopa Liidu eesistumise ajal.
„Eesti on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks käivitanud mitmeid uusi meetmeid,“ märkis Indrek Reimand. „Näiteks toetab riik koostöös läbiviidavaid rakendusuuringuid, samuti ülikoolide ühise ettevõtluskoostöö platvormi ADAPTER loomist ja doktoriõpet koostöös ettevõtjatega. Lisaks muudeti Eesti teadusasutuste baafinantseerimise tingimusi ettevõtluskoostööd rohkem stimuleerivaks.“
Reimand lisas, et huvi ettevõtluse vastu saab ja tuleb tekitada juba kooliajal. Mullu käivitunud ettevõtlusõppe programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel. Toetatakse õppurite ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtluse alaste teadmiste omandamist, mis suurendab nende konkurentsivõimet tööturul, teisalt loob soodsa pinnase ettevõtlusega alustamiseks. Tegevustesse on kaasatud kõrgkoolid, üldharidus- ja kutsekoolid, tööandjate organisatsioonid jpt.
Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal on tähelepanu all õppimise ja õpetamise muutuv roll, et haridussüsteemis omandatav vastaks paremini tööturu vajadustele. „Seisame hea selle eest, et laieneksid noorte võimalused omandada väärtuslikke kogemusi noorsootöös osalemise, vabatahtliku tegevuse, õppimise, töö ja praktika kaudu ning et noored saaksid neid puudutavates teemades tõhusamalt kaasa rääkida,“ sõnas Reimand.
Teaduse valdkonnas on Eesti eesistumise ajal fookuses teaduse ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. „Arutame võimalusi osalusbarjääride vähendamiseks ja programmi lihtsustamiseks, et soodustada väiksemate ja uute tulijate osalemist,“ ütles Reimand. „Samuti seisame hea selle eest, et tippteadust tunnustataks ühiskonna arengumootorina.”
Ülikoolide ja ettevõtete foorum toimus seitsmendat korda, tänavu oli peateema innovatsiooni toetav koostöö („University-Business Cooperation for Innovation and Modernisation”). Loe lähemalt SIIT.
OHMYGOSSIP — Helsingist saadeti vastu eilset päeva kesköö paiku välja kolmas lennukitäis afgaane. Tegemist on varjupaiga taotlusele eitava vastuse saanud inimestega, kes pandi Vantaal lennuki peale ja saadeti teele Kabuli poole.
Tegemist on juba kolmanda sellise lennuga, vahendab Helsingin Sanomat. Soome sõlmis Afganistaniga leppe inimeste tagasisaatmise kohta möödunud aasta oktoobris. Helsingi politsei juhtimiskeskuse komissar Arto Laitinen kinnitas veidi peale keskööd, et lennuk on lahkunud. Inimeste tagasisaatmise eest Soomes vastutabki Helsingi politsei. Lennu kohta tegi nädalavahetusel uudise ka Al-Jazeera.
Politsei ei andnud lennu kohta teavet enne, kui lennuk oli lahkunud. Helsingi politsei ülemkomissar Hannu Pietilä ütles, et selliste lendude kohta ei antagi eelnevalt mingit teavet. Teateid lennu kohta levitasid eile varjupaiga taotlejatega seotud isikud. Suur hulk inimesi kogunes eile õhtul Vantaa lennuvälja juurde meelt avaldama. Inimesed karjusid: „Häbi, Soome!”
Soome migratsiooniamet on andnud varjupaiga taotluse osas eitava vastuse ligi 3000 Soomes elavale afgaanile. See moodustab ligikaudu poole afgaanide poolt esitatud taotlustest. Esimene sats afgaane saadeti lennukiga kodumaale möödunud aasta lõpus ja teine osa käesoleva aasta algul. Kavas on veel lende. Valdav enamus inimestest naasevad vabatahtlikult.
OHMYGOSSIP —USAs Oklahoma osariigis suri 84 aasta vanuses kuulus Vene luuletaja Jevgeni Jevtušenko, kes paistis Hruštšovi sula-aastatel silma poliitiliselt julgete poeemidega ja vallutas otsekui rokk-staar terveid jalgpallistaadione.
Jevgeni Jevtušenko suri Washington Posti teatel 1. aprilli hommikul Tulsas Hillcresti meditsiinikeskuses. Lesk Maria Novikova sõnul kannatas luuletaja südamepuudulikkuse all ja suri une pealt. Poeg Jevgeni ütles veebikülje Mail.ru teatel, et isal diagnoositi umbes kuus aastat tagasi neeruvähk. Osa neerust eemaldati, kuid hiljuti lõi haigus uuesti välja. “Kui saabusid analüüsivastused, ütlesid arstid, et Jevgenil on jäänud elada umbes kolm kuud, aga ta ei pidanud nii kaua vastu,” rääkis peretuttav Mihhail Morgulis RIA Novostile.
