Soomes tuleb elektrihinna määramisel suur muutus

Soomes muutub elektri börsihinna arvestus

NordenBladet — Soomes minnakse veerandtunni põhisele mõõtmisele ja hinnastamisele üle järgmise, 2025. aasta kevadel.

Eriti puudutab muudatus börsielektrit tarbivate soomlaste elu, mil börsielektri hinnakujundus läheb tunnihindadelt üle veerandtunni põhisele hinnastamisele, teatab Vattenfall.

Kui klient soovib oma tarbimist hinna järgi optimeerida, on oluline keskenduda üksikute veerandite asemel kindla perioodi keskmisele hinnale, ütleb Vattenfalli äriekspert Aino Tanhua pressiteates.

Näiteks: kui saun kolmeks tunniks sisse lülitada, on oluline ühe-kahe kallima veerandi asemel kolme tunni keskmine elektrihind, vahendab Iltalehti.

Tanhua hinnangul võib tulevikus Soomes näha veelgi ekstreemsemaid elektrihindu.
Võimalik, et veerandtunni hinnad on teatud hetkedel tõesti negatiivsed või kõrged. Seevastu elektri keskmine hind kuu või aasta tasemel ei erine praegusest kuigi palju. Lisaks võivad tipphinnad olla suunatud praegusest lühematele perioodidele, mil neid on edaspidi lihtsam vältida, märgib Tanhua.

Neil, kellel on fikseeritud hinnaga elektrileping, ei ole eesootav muudatus suur. Elektritarbimist kajastatakse edaspidi iga 15 minuti tagant ning veerandtunnihinnad on välja toodud erinevates tarbimise jälgimise teenustes.

Muudatuse põhjus on vajadus elektri tootmist ja tarbimist veelgi täpsemalt mõõta ja hinnata tuule- ja päikeseenergia kõikumisest tulenevalt.

Mõõtmine ja hinnakujundus võimaldavad seega paremat tarbimise kontrolli ja seeläbi stabiilsemat elektrivõrku Soomes, Põhjamaades ja kogu Euroopas. Muudatust nõuavad ka EL-i õigusaktid, märgib Tanhua pressiteates.

Kõik tarbijate tunnimõõteseadmed muudetakse veerandtunnipõhisteks, asendades vana arvesti uute kaugmõõteseadmetega 2028. aasta lõpuks.

Soomes hetkel kehtivaid börsi live elektrihindu näte NordenBladet.fi lehel.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Riigikogu ei toeta Euroopa kraadi kiiret kasutuselevõttu

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjon toetab igati Euroopa Liidu riikide kõrgkoolide koostöö edendamist ja ka Euroopa kraadi märgist, ent sama hooga Euroopa kraadi kasutuselevõttu komisjon ei toeta.

„Euroopa kraad tähendaks uut ja paralleelset kvalifikatsiooni ning kohustaks meid siseriiklikus õigusruumis muudatusi tegema. Liiga palju on teadmatust, vastuseta küsimusi ja lahtiseid otsi ning just seetõttu ei ole võimalik praegu Euroopa kraadi loomist ja selle paralleelselt Euroopa kraadi märgisega kasutusele võtmist toetada,“ ütles Tali. Ta toonitas ka, et oluline on tagada, et eestikeelsete ja rahvusvaheliste õppekavade vahel oleks tasakaal ning kõrgharidus oleks võimalikult eestikeelne.

Algatusega soovitakse luua ka uus kvaliteeditagamise süsteem. Eesti seisukohtades öeldakse, et toetame kvaliteeditagamise süsteemide parandamist, aga ei pea vajalikuks uue institutsioonideülese kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamist. Eesti leiab, et selline süsteem oleks dubleeriv ega täidaks halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Eesti põhimõtteline seisukoht on, et pakett peab austama liikmesriikide subsidiaarsust haridusvaldkonnas, ega tohi sekkuda ülikoolide autonoomiasse ega akadeemilisse vabadusse. Eeskujuks ja lahenduseks võiks pigem võtta kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu, mis Balti ja Beneluxi riikide vahel juba toimib. Sellega on oodatud liituma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning huvi on juba üles näidanud Poola ja Iirimaa.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatuste kohta tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Janne Pukk. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.

 

 

HUVITAV TEADA: Kas talvel on tervislikum jalutada okas- või lehtpuumetsas

Talvine metsaõhk on väärtuslik tervise ja pikaealisuse allikas

NordenBladet – Talvine metsaõhk on kui looduslik tervendusvahend, mis võib avaldada inimkehale ja -vaimule märkimisväärselt positiivset mõju. Siin on põhjalikum ülevaade, kuidas talvine metsas viibimine ja metsaõhk võivad tervisele mõjuda, pikendada eluiga ning millised on erinevused okaspuu- ja lehtpuumetsade vahel.


1. Talvise metsaõhu mõju tervisele

Talvine metsaõhk on erakordselt puhas ja niiskuse vaene, kuna külmematel temperatuuridel on õhus vähem tolmu ja saasteosakesi. Metsaõhus leidub mitmeid bioaktiivseid aineid, näiteks fütontsiide, mida taimed eritavad kaitseks kahjurite ja haigustekitajate vastu. Need samad ained mõjuvad inimestele rahustavalt ja tugevdavad immuunsüsteemi.

Teadusuuringute järgi võivad metsaõhus viibimine ja sügava hingamise harjutused:

  • Parandada immuunsust: Fütontsiidid suurendavad keha looduslike tapjarakkude aktiivsust, aidates võidelda haigustekitajate ja isegi vähirakkudega.
  • Alandada stressitaset: Metsaõhk aitab vähendada stressihormooni kortisooli taset, parandades samal ajal vaimset heaolu.
  • Toetada südame-veresoonkonna tervist: Metsas viibimine võib alandada vererõhku ja südame löögisagedust, pakkudes südamele puhkust.

2. Kas talvine metsaõhk võib eluiga pikendada?

Mitmed teadusuuringud on näidanud, et loodusega regulaarselt kokkupuutuvad inimesed elavad kauem ja tervemalt. 2019. aastal avaldatud meta-analüüs leidis, et inimesed, kes elavad rohealade läheduses või veedavad rohkem aega looduses:

  • Omavad 15–20% väiksemat tõenäosust surra enneaegselt, kuna nende üldine stressitase ja haiguste esinemissagedus on madalam.
  • Talvine metsaõhk ja külm kliima on tervisele parandava mõjuga ning soodustab kehas pruuni rasva aktiveerumist, mis aitab reguleerida ainevahetust ja võidelda rasvumisega – üks suurimaid krooniliste haiguste riskitegureid.

3. Kas on vahe, kas jalutada okas- või lehtpuumetsas?

Mõlemal metsaliigil on oma unikaalsed eelised, kuid mõned teaduslikult tõendatud erinevused on järgmised:

Okaspuumets
  • Rikkalik fütontsiidide sisaldus: Okaspuud, nagu männid ja kuused, eritavad rohkem fütontsiide, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja aitavad kehal võidelda haigustekitajate vastu.
  • Antiseptiline õhk: Okaspuumetsas on õhk antibakteriaalsete omadustega, mis võib aidata hingamisteede haiguste puhul, näiteks astma ja bronhiit.
  • Talvel eriti rahustav: Igihaljaste puude roheline värv ja puhas okaspuuõhk loovad erilise rahu tunde, mis vähendab ärevust.
Lehtpuumets
  • Mikrobioomi tugevdav toime: Lehtpuumetsades elavad mikroorganismid on mitmekesisemad, mis võivad tugevdada inimese mikrobioomi ja parandada immuunsüsteemi toimimist.
  • Kaunid talvised vaated: Paljad puud võimaldavad nautida pikemaid vaateid ja rohkem päevavalgust, mis talvisel ajal aitab kaasa serotoniini tootmisele ja võib leevendada hooajalist masendust.
  • Suurem CO2 sidumine talvel: Lehtpuude all võib olla jahedam ja värskem õhk, kuna nad talletavad rohkem süsihappegaasi.

4. Soovitused talvise metsakogemuse maksimeerimiseks

  • Vali jalutuskäigu koht vastavalt oma eesmärkidele: Kui otsid stressileevendust ja antibakteriaalset mõju, eelista okaspuumetsa. Kui soovid kogeda avarust ja päevavalgust, vali lehtpuumets.
  • Riietu kihiliselt ja soojust säästvalt: Metsas liikumine talvel aitab hoida keha soojas, aga väldi ülekuumenemist.
  • Hinga teadlikult: Võta aega sügavateks hingetõmmeteks, et tunda metsaõhu rahustavat mõju.
  • Veeda vähemalt 20–30 minutit: Uuringud näitavad, et juba 20 minutit looduses viibimist võib alandada stressitaset ja parandada tuju.

 

Talvine metsaõhk on väärtuslik tervise ja pikaealisuse allikas. Regulaarne jalutamine metsaõhus võib pikendada eluiga, tugevdada immuunsust ja parandada üldist heaolu. Okaspuu- ja lehtpuumetsadel on erinevad, kuid üksteist täiendavad kasulikud omadused – ideaalne oleks külastada mõlemat. Talv pakub ainulaadset võimalust kogeda metsa rahu ja puhtust, mis on kättesaadav kõigile, kes otsustavad looduse rüppe minna.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Riigikogu kiitis heaks koolikohustuse õppimiskohustusega asendamise

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) (447 SE), mille järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Koolikohustus asendatakse õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.

Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.

Kutseharidussüsteemis tehakse seadusega muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.

Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Õppesse saab siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.

Piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.

Seaduse kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Eesti Reformierakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja kolm jäi erapooletuks.

Avafoto: Unsplash

 

 

 

 

 

 

Soome: Osade Kela toetuste vanusepiir tõuseb 16 eluaastalt 18 peale

NordenBladet — Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõstetakse 18 aastani. Samuti hakkab töövõimetushüvitiste süsteemi sisemine vanusepiir olema 18 aastat senise 16 aasta asemel. Lisaks pikeneb töövõimetuspensioni edasilükkamise võimalus.

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuste vanuse alampiir 18 aastani, et vanusepiirid vastaksid noorte koolikohustuse seaduse järgsele koolikohustuse lõppemisele. Sama kaua jätkub ka vanemate ülalpidamiskohustus.

Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja Kela rehabilitatsioonitoetuse vanuse alampiir tõuseb 16 aastalt 18 aastale. Invaliidsushüvitise saajad lähevad täisealistele inimestele mõeldud toetuste peale senise 16. eluaasta asemel 18-aastaselt. Alla 18-aastastele lastele makstakse lapse puudetoetust. Lisaks piiratakse senise olukorraga võrreldes töötu abiraha maksmisel sätestatud erandeid, mis teatud juhtudel võimaldavad maksta töötu abiraha ka alla 18-aastastele.

Muudatus ei mõjuta juba määratud hüvitisi. Rahvapensioni, garantiipensioni, haigushüvitise ja rahvapensioni talituse rehabilitatsioonihüvitiste osas kehtivad muudatused üleminekumääruste alusel 2009. aastal ja hiljem sündinutele. Töötu abiraha osas kehtib muudatus 2008. aastal ja hiljem sündinutele. Invaliidsushüvitiste maksmist pikendatakse kuni järgmise seadusjärgse läbivaatamise või lõpetamiseni.
Teatud sissetulekupiiride ületamisel töövõimetuspensioni peatamist võimaldava seaduse kehtivusaeg pikeneb 2025. aasta lõpuni. Sel perioodil hinnatakse töötasu ja pensioni ühitamist käsitlevate õigusaktide väljatöötamise võimalusi.

Eesmärk muuta toetuste süsteemi selgemaks ja vähendada koormust riigieelarvele
Seadusemuudatuste eesmärk on muuta hüvitiste süsteemi selgemaks ja suurendada toetuste süsteemi järjepidevust alaealiste õiguslikku seisundit määratlevate kesksete kohustuste ehk noorte koolikohustuse ja tema vanemate ülalpidamiskohustuse suhtes.
Muudatustega vastab regulatsioon paremini nii seadusjärgsele täisealisuse piirile kui ka väljakujunenud arusaamale täisealiseks saamise tähendusest. Muudatustega rakendatakse ka valitsuse programmis sätestatut, mille kohaselt valitsus kaotab kohustusliku hariduse pikendamisest tulenevad võimalikud kattumised kutsealase rehabilitatsiooni hüvitistes. Kavandatavad vanusepiiride muudatused soodustavad ka üldtoetuse rakendamist vastavalt valitsusprogrammile.

Muudatuste eesmärk on tasakaalustada ka riigieelarvet. Muudatused vähendavad hinnanguliselt riigieelarve kulusid alates 2027. aastast kokku ligikaudu 48,5 miljoni euro võrra. 2025. aastal vähenevad riigieelarve kulud hinnanguliselt kokku ligikaudu 6,9 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kokku ligikaudu 35,8 miljoni euro võrra, kuna muudatused jõustuvad etapiviisiliselt.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Puuetega inimeste toetuste seaduse muudatused jõustuvad aga 2027. aasta 1. jaanuaril. Soome president peaks seadused kinnitama neljapäeval, 5. detsembril 2024.