NordenBladet – Mardipäev (10. november) ja sellele eelnev mardilaupäev (09.november) tähistavad Eesti rahvakalendris sügise lõppu ja talve tulekut ning tähtpäeva, mis lõpetas hingedeaja. Mardipäeva tuntakse eeskätt rahvatraditsiooni tõttu, mil mardisandid (mardikerjused) käivad perest peresse, laulavad mardipäeva laule ning toovad head õnne. Marti joostakse tegelikult päev varem, 09. novembril – Mardilaupäeval.
Selles artiklis uurime põhjalikumalt Mardipäeva traditsioone, kombeid ja seda, kuidas mardisandid kostüümides peresid külastavad.
Mardipäeva ajalugu ja tähendus
Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev. Mardipäev pärineb vanadest talupojakultuuridest ning märgib sügise lõppu ja talve algust. Selle tähistamine on seotud külvikorraga ja looduse muutumisega.
Mardipäevaks pidid kõik põllutööd lõpetatud olema. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis teatud tööde tegemise keeld, eeskätt olid keelatud lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Eestlased on läbi sajandite hoidnud Mardipäeva tähistamist au sees, et tuua oma kodudesse hea saak ja õnn.
Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha oli kadripäev.
Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul.
Mardipäeva traditsioonid ja Mardilaupäeva kombed
Mardipäeva ja mardilaupäeva traditsioonid hõlmavad mardisantide käimist peredes, kus nad esinevad laulude ja luuletustega. Sellel päeval on tavaks jagada ande, mis sümboliseerivad sügise lõikusperioodi rikkust. Mardilaupäeva õhtul riietuvad mardisandid tavaliselt erinevatesse kostüümidesse ja maskeerivad ennast, et tuua peredesse rõõmu ja lõbustust.
Mardisandid ja nende tähendus
Mardisandid on keskne osa Mardipäeva tähistamisest. Mardisandid on riietatud tihti tumedatesse ja veidi hirmutavatesse kostüümidesse, et sümboliseerida talve tulekut ja võimalike halbade vaimude eemalepeletamist. Lapsed ja noored täidavad mardisantide rolle, esinedes laulude, luuletuste ja mängudega, tuues peredele head õnne ja tervist.
Mardipäeva laulud ja luuletused
Mardipäeva laulud ja luuletused on olulised, sest need annavad edasi mardisanditamise sügavat kultuurilist tähendust. Laulude kaudu soovitakse perele jõukust ja head viljaõnne, tuletades meelde rahvapärimusi ja mardipäeva pikki traditsioone. Lastele õpetatakse sageli mardipäeva laule, et nad saaksid koos vanematega traditsiooni edasi kanda.
Mardisantide sisselaskmislaul
Laske sisse mardisandid,
mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad!
Mart on tulnud maada müöda,
läbi pilvete pugenud,
läbi viie vikerkaari,
läbi kuue koidunurga,
läbi seitsme Sõela serva.
Mardilaul
Tere, tere, eidekene, teiseks tere,
taadikene, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kauge’elta,
tulnud kauge’elta.
Mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad,
varbad valutavad.
Mart toob meile lehmaõnne,
kannab kotta karjaõnne,
kotta karjaõnne.
Mardipäeva toidud ja pidusöök
Mardipäeval on tavaks valmistada traditsioonilisi sügistoite. Peredes pakutakse sageli rammusaid toite, nagu verivorstid, ahjukartulid ja kapsad. Väga levinud on ka mardihani. Selle põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Eestis söödi 19. sajandil hane vaid jõukamates peredes, kuid Tallinnas oli 1545. aastal mardipäeval hani tavaline toit. Mardipäevaks on tapetud ka kukkesid ja kanu. Põhja-Eestis valmistati toiduks seapea. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast, valmistati ka mardimaukusid ehk tangu- ja jahuvorste.
Mardipäeva mängud ja lõbusad tegevused
Mardipäeval mängitakse erinevaid traditsioonilisi mänge, mis on rahvakalendriga seotud. Näiteks mängitakse loomi jäljendavaid mänge või korraldatakse mõistatusvõistlusi, et mardisantide tulek oleks veelgi lõbusam. Mängud aitavad kaasa perede ja sõprade ühtsustunde loomisele ning on oluline osa Mardipäeva tähistamisest.
Mardipäeva kostüümid
Mardipäeva kostüümid on alati olnud loomingulised ja sümboolsed. Mardisandid riietuvad sageli vanadesse riietesse ja kasutavad maske, et tuua välja talve ja sügise vaimu. Lapsed riietuvad end erinevateks metsloomadeks või fantaasiategelasteks, kes liiguvad sügisesest ajast inspireeritud kostüümides.
Fotod: NordenBladet
