Laupäev, september 13, 2025

31. mai – Maailma tubakavaba päev: globaalne võitlus suitsetamise vastu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Maailma tubakavaba päev (World No Tobacco Day) on iga-aastane rahvusvaheline kampaaniapäev, mida tähistatakse 31. mail. Selle algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eesmärgiga suurendada teadlikkust tubaka tarvitamise kahjulikkusest ning edendada tõhusaid poliitikaid, mis aitavad vähendada tubakatarbimist ja päästa elusid.

Kust ja kuidas sai Maailma tubakavaba päev alguse?

WHO kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui Maailma Terviseassamblee kuulutas 7. aprilli 1988 esimeseks tubakavabaks päevaks. Idee sai nii laialdast toetust, et juba järgmisel aastal määrati 31. mai iga-aastaseks tähtpäevaks, mil kogu maailm keskendub suitsetamisvastasele teadlikkusele ja tegevusele.

Maailma Terviseorganisatsioon kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui WHO Maailma Terviseassamblee võttis vastu resolutsiooni nr WHA40.38. Esimene tähistamine leidis aset 7. aprillil 1988, WHO 40. sünnipäeval, ning selle eesmärgiks oli suunata maailma tähelepanu suitsetamise laastavale mõjule. Järgmisel aastal (1989) otsustati kuupäeva muuta, et Maailma tubakavaba päev saaks iseseisva tähelepanu – ning alates sellest ajast ongi 31. mai olnud selle ametlik toimumispäev.

Päeva eesmärgid on:

  • Suurendada teadlikkust tubaka tarbimise mõjudest tervisele.

  • Edendada poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid tubakatarbimise vähendamiseks.

  • Toetada suitsetamisest loobumist.

  • Vähendada tubakatoodete reklaami ja kättesaadavust, eriti noorte seas.

Igal aastal on päeval kindel teema või fookus. Näiteks:

2022: „Tobacco: Threat to our environment“ – rõhutas tubakatööstuse keskkonnakahju.
2023: “Kasvata toitu, mitte tubakat” – keskendudes sellele, kuidas tubakakasvatus kahjustab põllumajandust ja toidujulgeolekut.
2024: “Protecting children from tobacco industry interference” – rõhuasetusega noorte kaitsmisel tubakatööstuse sihitud turunduse eest.

Allikad:
World Health Organization (WHO): World No Tobacco Day
WHO Framework Convention on Tobacco Control (FCTC): https://fctc.who.int

Tubakapoliitika ja globaalne mõju

Tubakatööstus on aastakümneid kasutanud massilist reklaami, tootesõltuvust ja poliitilist mõjuvõimu, et oma äri laiendada. WHO andmetel sureb igal aastal üle 8 miljoni inimese tubakatarbimise tõttu, millest umbes 1,3 miljonit on mittesuitsetajad, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega. Üle 80% suitsetajatest elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus ennetus ja ravi pole piisavalt kättesaadavad.

Rahvusvahelised meetmed tubakakahjude vähendamiseks:

  • WHO FCTC leping (2005) – esimene rahvusvaheline tervisealane leping, mille on ratifitseerinud üle 180 riigi (sh Eesti).

  • Suitsetamiskeeld avalikes kohtades

  • Hoiatuspildid ja pakendi standardiseerimine

  • Reklaami- ja sponsorluskeelud

  • Tubakatoodete maksustamine

Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel:

  • Suitsetajate osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal suitsetas igapäevaselt veel ca 20% meestest ja 10% naistest.

  • Noorte seas on levimas e-sigarettide ja nikotiinipadjade kasutamine, mis vajab samuti tähelepanu.

Eestis reguleerib tubakatoodete kasutamist tubakaseadus ning 2019. aastast kehtib suitsetamiskeeld kõikidel haridusasutuste territooriumidel, sealhulgas e-sigarettide kasutamisele. Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud.

Allikad:
Eesti Sotsiaalministeerium: Tervisepoliitika – Tubaka kahjulikkus
Tervise Arengu Instituut (TAI): Suitsetamise statistika ja uuringud

Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)

Miks suitsetamine on kahjulik?

Suitsetamine mõjub hävitavalt tervisele, majandusele ja keskkonnale.

1. Tervisemõjud:
 Suitsetamine põhjustab või soodustab:

  • Kopsuvähki, suu- ja kurguvähki, põie- ja kõhunäärmevähki.

  • Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), astmat ja bronhiiti.

  • Infarkti, insulti ja veresoonkonnahaigusi.

  • Viljatust, raseduse tüsistusi ja enneaegseid sünnitusi.

  • Kiirendatud vananemist ja naha elastsuse kadu.

Passiivne suitsetamine on samuti äärmiselt kahjulik, eriti lastele ja eakatele, põhjustades hingamisteede haigusi ja südameprobleeme.

2. Majanduslikud ja ühiskondlikud kahjud:

  • Suitsetamine toob kaasa kõrged ravikulud, töövõimetuse ja töölt puudumise.

  • Tubakaga seotud haigused maksavad maailmale kokku üle triljoni dollari aastas (WHO hinnang).

3. Keskkonnakahju:

  • Tubakatootmine vajab palju maad ja vett, tihti metsade hävitamise arvelt.

  • Sigaretikonid on maailma enimkorjatud prügiliik, saastades pinnast ja vett toksiliste kemikaalidega.

Miks suitsetamisest loobumine tasub end kohe ära?

Suitsetamisest loobumise positiivne mõju algab juba minutite jooksul:

  • 20 minuti jooksul: vererõhk ja pulss langevad.

  • 12 tunni jooksul: süsinikmonooksiidi tase veres normaliseerub.

  • 2 nädala – 3 kuu jooksul: vereringe ja kopsufunktsioon paranevad.

  • 1 aasta jooksul: südamehaiguste risk väheneb poole võrra.

  • 5–10 aasta jooksul: insuldirisk langeb mittesuitsetaja tasemele.

  • 15 aasta jooksul: südamehaiguste risk muutub võrdseks eluaegse mittesuitsetajaga.

Suitsetamisest loobumine pikendab eluiga, parandab elukvaliteeti, säästab raha ning vähendab riski raskete haiguste tekkeks nii endal kui ka lähedastel.

Miks peaks loobuma juba täna?

Tubakatoodete tarvitamine ei ole lihtsalt isiklik harjumus – see on globaalne terviseoht. Maailma tubakavaba päev tuletab meelde, et iga suitsetaja loob võimaluse tervemaks eluks mitte ainult endale, vaid ka oma perele, lastele ja ühiskonnale.

Suitsetamisest loobumine on kõige tõhusam otsus, mida inimene saab oma tervise heaks teha. See ei ole lihtne, kuid see on võimalik – ning tänapäeval on olemas palju tuge ja nõustamist loobumiseks.

Soovitused ja abi:

Avafoto: Igaüks on oma õnne sepp ja oma õnne (loe: tervise) valaja. Väärtusta oma tervist juba täna!  (NordenBladet)

21. mai – Looduskaitsepäev: Eesti looduse hoidmise ja väärtustamise päev

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.

Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.

Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?

Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.

Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.

Allikad:
Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium): Looduskaitse ja selle ajalugu Eestis
Eesti Loodusmuuseum: Looduskaitse tähendus ja areng

Looduskaitse Eestis – ülevaade

Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.

Eestis on looduskaitse all:

  • Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)

  • 6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt

  • Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)

Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.

Allikad:
EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid
Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed

21. mai – miks just see kuupäev?

Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.

Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.

Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?

Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:

  • Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.

  • Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.

  • Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.

Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.

Allikad:
Keskkonnaamet: Looduskaitsepäev 2024 programmi näitedRMK loodusegidsid ja matkapäevade info

Looduskaitse kui osa Eesti identiteedist

Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.

Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.

21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Mida kujutab endast Taarausk? Kes oli Taara eesti mütoloogias?

RMK-l jääb istikuid üle – osa hävitatakse, osa pakutakse eraisikutele

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) jääb igal aastal üle kuni viiendik puuistikuid, mis ei vasta kvaliteedistandarditele ning seetõttu hävitatakse. Tänavu on tekkinud lisajääk ka istutusmahu vähenemise tõttu, mistõttu kaalub RMK ülejääkide pakkumist ka eraisikutele.

Riigikogu liige Peeter Ernits pööras sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et Ida-Virumaal Iisaku taimlast on hävitamisele määratud suur kogus kuuseistikuid. Tema sõnul oleks mõistlik istikud inimestele anda, ent väitis, et see pole lubatud ja istikud tuleb hävitada. Ernits avaldas, et töölistel on kästud miljon istikut mullast välja tõmmata ja hunnikusse mädanema viia.

RMK juhatuse liige Erko Soolmann kinnitas, et Iisaku taimla lõpetab tegevuse ning uusi taimi sinna enam ei istutata. RMK keskendub järjest enam potitaimedele ja tootmisraskus on liikunud suurematesse taimlatesse nagu Marana ja Tartu.

Iisaku põldudel ootab istutamist veel umbes 400 000 taime, kuid osa neist ei vasta standardile (liiga suured või väikesed). Selliseid praagiks minevaid istikuid on aastati 15–20% ehk tänavu kümneid tuhandeid. Neid komposteeritakse või purustatakse.

Lisaks standardivälistele istikutele jäi tänavu üle ka istutuskõlblikke taimi, kuna istutusmaht oli väiksem. Männitaimede müük enampakkumistel õnnestus, kuid kuusetaimede vastu huvi nappis. RMK plaanib peagi anda infot, kuidas eraisikud saaksid istikuid soetada.

Tänavu istutab RMK riigimetsa üle 20 miljoni puuistiku, kasvatades need ise oma üle-eestilistes taimlates.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vaata ka:
21. mai – Looduskaitsepäev: Eesti looduse hoidmise ja väärtustamise päev

Millised on suveks tööd otsivate noorte võimalused ja tööandjate ootused

By
NordenBladet.ee
-
Gümnaasiumi- ja üliõpilased, kes otsivad suvetöökohta, seisavad silmitsi nii palgasoovide ja tööandjate ootuste kui ka piiratud pakkumiste reaalsusega

NordenBladet – Igal kevadel elavneb tööturg noorte tööotsijate lisandumisega. Gümnaasiumi- ja üliõpilased, kes otsivad suvetöökohta, seisavad silmitsi nii palgasoovide ja tööandjate ootuste kui ka piiratud pakkumiste reaalsusega. Suveks tööd otsivate noorte võimalused on viimastel aastatel muutunud – mõjutatud nii majandustingimustest, tööjõupuudusest kui ka tööandjate kohanemisvõimest.

Tööandjate huvi noorte vastu on kasvanud, kuid nõudmised on tõusnud

2024. aasta lõpus avaldatud Eesti Töötukassa analüüs näitab, et noorte (vanuses 15–24) osakaal hooajaliste tööde kandideerijate seas on pidevalt suurenenud. Samas on ka tööandjate ootused professionaalsele suhtumisele ja oskustele tõusnud.

Tööandjate levinumad ootused noortele:

1. Täpsus ja kohusetundlikkus – eriti teeninduses ja kaubanduses.
2. Elementaarsed suhtlemisoskused ja viisakus.
3. Tööaja kokkulepetest kinni pidamine.
4. Algatusvõime ja õppimisvalmidus.

Paljud tööandjad on siiski valmis pakkuma väljaõpet, kui noorel on õige suhtumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja märkis 2025. aasta mais antud intervjuus, et „suveabiline ei pea kõike oskama – aga ta peab tahtma õppida“.

Noorte ootused: rohkem kui lihtsalt taskuraha

Eesti Noorteühenduste Liidu 2023. aasta uuringust selgus, et noored ei otsi suvetööd vaid rahateenimise eesmärgil:

78% vastanutest pidas oluliseks tööalaste oskuste õppimist.
65% hindas võimalust praktikakogemuse ja CV-täienduse jaoks.
53% otsis tööd, mis oleks tähenduslik või sobiks tulevase erialaga.

Ka töötingimuste läbipaistvus, tööpäeva pikkus ja juhendamine mõjutavad oluliselt noorte rahulolu.

Väljakutsed, millega noored silmitsi seisavad

1. Vanusepiirangud
Alla 18-aastastele kehtivad ranged töö- ja puhkeaja piirangud. Näiteks alla 15-aastased ei tohi töötada rohkem kui 7 tundi päevas ega teha füüsiliselt või psüühiliselt koormavat tööd.
See piirab oluliselt valikuid just põhikooli lõpetanutele.
2. Töökohtade vähesus maapiirkondades
Linnades on valik suurem, kuid väiksemates omavalitsustes sõltuvad noored transpordist, lähedalasuvatest ettevõtetest ja omavalitsuse aktiivsusest tööpakkumiste loomisel.

3. Palgaootused ja tegelikkus
Kuigi palgad on viimastel aastatel kasvanud, ei vasta need sageli noorte ootustele. Eriti teeninduses ja põllumajanduses on miinimumpalga tase jätkuvalt valdav.

Töötukassa ja omavalitsuste roll noorte suvetöös
Eestis on mitmeid toetatud tööhõiveprogramme:

Noorte Töömalevad (nt Tallinn, Tartu, Rakvere) – pakuvad töölepingulist tööd koos juhendamise ja koolitusega.

Töötukassa „Minu esimene töökoht“ programm – aitab 16–29-aastaseid noori tööle asumisel, kattes tööandjale osa kuludest.

Kohalikud praktikaprogrammid – näiteks “Suvekool linnavalitsuses” ja “Noor oma vallas” Harjumaal.

Suvine töö – rohkem kui lihtsalt töö

Noortele pakub suvine tööturg võimaluse iseseisvuseks, tööharjumuste kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Samas nõuab see tööturult suuremat paindlikkust, juhendamist ja mõistmist, et noor inimene ei ole veel valmis täiskasvanu, vaid õppija.

Tööandjad, kes investeerivad noorte väljaõppesse ja suhtuvad neisse kui tulevastesse kolleegidesse, võidavad lojaalsuse ja tuleviku tööjõu. Noored omakorda, kes võtavad suvetööd kui võimalust areneda, saavad kogemuse, mis võib olla määrav kogu karjääri kujundamisel.

Avafoto: Unsplash

Kuidas rohepööre mõjutab maaelanikke ja linnade elukeskkonda?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Rohepööre ei ole enam vaid tulevikustsenaarium – see on käimasolev muutus, mis ulatub elektriautodest süsinikuheitmete maksustamiseni, mõjutades nii maapiirkondade põllumehi kui ka linnade korterielanikke. Kuid kuidas jagunevad selle mõjud, võimalused ja riskid erinevates keskkondades?

Mis on rohepööre ja miks see oluline on?
Rohepööre ehk siire keskkonnasäästlikule majandusele tähendab süsteemset muutust, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja ökosüsteemidele. Euroopa Liidu “Euroopa roheline kokkulepe” seadis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti kliimaseaduse eelnõu seab vahe-eesmärgiks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Maaelanikud: roheline muutus toob nii väljakutseid kui ka uusi sissetulekuallikaid

1. Põllumajandus surve all
Põllumajandussektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. EL-i rohelepped toovad kaasa väetiste kasutuse vähendamise, veekasutuse piirangud ja karjakasvatuse ümberkorraldamise.

Näiteks 2024. aasta uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt näitas, et 67% põllumeestest tunneb, et rohereeglid piiravad nende tootmisvõimalusi ja tõstavad kulusid.

2. Uued võimalused: süsinikukrediidid ja roheturism
Rohepööre pakub aga ka uusi tuluallikaid. Metsamaade süsinikusidumine, taastuvenergia talud ja roheturism on kiiresti kasvavad trendid.

Eestis on 2025. aastal registreeritud juba üle 150 süsinikuprojekti, kus talunikud saavad tulu CO₂ sidumise eest.

3. Transpordi- ja energiaühenduste probleemid
Elektriautod ja soojuspumbad on rohepöörde lipulaevad, ent maaelanikule võivad need olla kättesaamatud. Laadimisvõrgustik ja elektritaristu areng jäävad tihti maha.

Näiteks Ida-Virumaal jääb laadimisjaamade keskmine kaugus üle 25 km, mis takistab elektritranspordi kasutuselevõttu.

Linnad: rohepööre kujundab elukeskkonda ümber

1. Säästev transport ja rohealad
Linnades suunab rohepööre fookuse jalgrattateedele, ühistranspordile ja autoliikluse piiramisele. Tallinnas näiteks on 2025. aasta linnaeelarves üle 40 miljoni euro suunatud roheringluse ja kergliikluse edendamisse.

2. Kinnisvara ja eluasemekulude kasv
Keskkonnanõuete karmistamine tõstab kortermajade renoveerimiskulusid. Ehitusturu analüüsi järgi on energiatõhususe nõuded lisanud 2024. aastal keskmisele korteri renoveerimisprojektile kuni 18% lisakulu.

See mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga linnaperesid ja pensionäre.

3. Tervem elukeskkond ja uus kogukondlik mõtlemine
Rohealasid ja jalakäijate tsoone lisades muutub linn elamisväärsemaks – vähem müra, parem õhukvaliteet, rohkem liikumisvõimalusi.

2023. aastal Tartu ülikooli tehtud uuringust selgus, et rohealade ligipääs parandab elanike vaimset tervist ja sotsiaalset sidusust.

Kas rohepööre lõhestab Eesti ühiskonda?
Üheks riskiks on rohepöörde regionaalne ebavõrdsus. Suurlinnad saavad EL-i rahast rohkem kasu, samal ajal kui maapiirkonnad kogevad investeeringute vähesust ja suuremat survet. See loob tajutava ebaõigluse.

Kuid samas pakub rohepööre platvormi ühiseks tegutsemiseks. Kohalikud energiaühistud, kogukonnapõhine toidutootmine ja rohelised tööriistad võimaldavad inimestel muutuses osaleda – mitte ainult alluda.

Rohepööre mõjutab linna- ja maaelanikke väga erinevalt: üks seisab silmitsi taristuprobleemidega, teine ehitusstandardite karmistumisega. Kuid mõlemas keskkonnas on võimalik leida uusi võimalusi – olgu selleks süsinikukrediidid, rohelised töökohad või tervem elukeskkond.

Tulevik sõltub sellest, kui kaasavalt ja tasakaalustatult rohepööret ellu viiakse. See ei tohi olla ainult tehnoloogiline või poliitiline muudatus – vaid kultuuriline ja kogukondlik liikumine, mis ei jäta kedagi kõrvale.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

1...101112...1,905Page 11 of 1,905