NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on vastu Maksu- ja Tolliameti (MTA) hiljutisele nõudele, et lastelaagrite korraldajad ja erahuvikoolid hakkaksid oma teenustelt käibemaksu maksma.HTM-i hinnangul süvendaks see muudatus lõhet jõukamate ja vaesemate perede laste ligipääsus huviharidusele.
Põhiline küsimus:
MTA teavitas õppeaasta algul laagrikorraldajaid ja erahuvikoole, et nad peavad hakkama tasuma käibemaksu, millest nad seni on üldjuhul olnud vabastatud.
Eesti laagrikorraldajate ja erahuvikoolide liidud pöördusid oktoobris HTM-i poole, hoiatades, et muudatus teeb teenused lastele ja noortele vähem kättesaadavaks.
Haridusministeeriumi seisukoht:
HTM toetab liitude seisukohta ja on pöördunud Rahandusministri poole, nõudes, et noortelaagrite ja erahuvihariduse teenused peavad olema käibemaksu tasumisest vabastatud.
Haridusminister Kristina Kallas rõhutab, et tegu on enamasti mitteärilisel eesmärgil korraldatud vabatahtliku õppega, mis on osa terviklikust haridussüsteemist ja täiendab formaalharidust.
Minister viitab Arenguseire keskuse lühiraportile, mis näitab selget korrelatsiooni vanemate sissetuleku ja laste huviharidusele ligipääsu vahel. Käibemaksuga koormamine muudaks teenuse peredele veelgi kättesaamatumaks.
Kallas toob välja, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv näeb ette käibemaksuvabastuse laste ja noorte haridusele, mida pakuvad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.
Järgmised sammud:
HTM edastas Rahandusministeeriumile üheksa küsimust, paludes selgitada, miks käsitletakse munitsipaal- ja erahuvikoole käibemaksu osas erinevalt, kuigi nende seaduslikud alused ja hariduslikud eesmärgid on samad.
HTM soovib teada, kas on võimalik halduspraktikat muuta nii, et huviharidus oleks omandivormist sõltumata käibemaksukohustusest vabastatud.
Kui praktika muutmine ilma seadusemuudatuseta pole võimalik, peab HTM vajalikuks käibemaksuseaduse parandamist.
Eelmisel õppeaastal osales erahuvikoolides ligi 71 000 last ja noort ning riigi toetatud laagrites 30 000 noort.
NordenBladet – Euroopa Liidu eesmärk on luua aastaks 2028 ühtne pakendimärgistuse süsteem toidupakenditel. See muudatus peaks tagama tarbijatele selge juhise pakendijäätmete õigeks sorteerimiseks ja aitama edendada ringmajandust. Kuigi muudatus toob tootjatele kaasa kulusid, ei tohiks see Kliimaministeeriumi hinnangul oluliselt tõsta toidu hinda.
Ühise märgistuse vajadus ja sisu
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Dagny Kunguse sõnul ei ole Eesti turu väiksuse tõttu olnud seni otstarbekas kehtestada vaid riigisisest märgistussüsteemi. Ühise EL-i süsteemi rakendusakt, mis määrab kindlaks kõikide pakendite ühtsed kriteeriumid, peaks ilmuma 2026. aasta teises pooles.
Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil täpsustab, et uus märgistus nõuab oluliselt rohkem infot kui vaid sorteerimisjuhised. See hõlmab:
Pakendi koostise märgistust.
Pakendi kasutusvõimaluste märgistust.
Sorteerimisjuhiseid.
Tõenäoliselt ka QR-koodi lisainfo jaoks, mis pakendile enam ära ei mahu.
Kulud ja hinnatundlikkus
Kuigi tootjad peavad arvestama uue süsteemiga kaasnevate kuludega, eriti konteinerite märgistamise osas, ei tohiks see Kunguse sõnul toidu lõpphinda oluliselt mõjutada, kuna pakendite disainiga tegeletakse niigi pidevalt.
Siiski hoiatab Peil, et suuremad kulud kaasnevad uute süsteemide, eriti korduvkasutatavate pakendite jälgimiseks vajalike IT-arendustega. Näiteks pestavate pakendite puhul tekib kohustus kokku lugeda pakendi läbitud kasutus- ja pesukorrad. Keerulisem IT-taristu on see, mis teeb pakendid tõenäoliselt kallimaks, mitte märgiste trükkimine ise.
Konteinerite ühtlustamine ja üleminekuaeg
Oluline osa nõuetest puudutab ka jäätmekonteinereid, mis peavad hakkama kandma pakenditega sarnast märgistust. Nende konteinerite märgistuskulude katmine langeb tootjatele, tihti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu. Eesmärk on tagada, et tarbija saaks pakendit ära visates selgelt aru, millisesse konteinerisse see kuulub.
Uue süsteemi kohustuslik kehtivusaeg algab 2028. aastal. Tootjatele antakse kolmeaastane üleminekuaeg, mille jooksul on neil lubatud ära kasutada olemasolevad pakendivarud.
Rahvusvahelised pinged
Mõned riigid on püüdnud kehtestada oma märgistussüsteeme enne EL-i ühtseid nõudeid. Näiteks Prantsusmaa kohustusliku märgistuse osas on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse, et selgitada välja, kas see takistab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. See näitab, kui oluline on ühiste reeglite järgimine kogu liidus.
NordenBladet –Taani mitme erakonna veebilehed langesid kohalike ja piirkondlike valimiste eelõhtul väidetavalt venemeelsete häkkerite küberrünnaku sihtmärgiks.
Esmaspäeva hommikul olid lühiajaliselt kättesaamatud nii konservatiivide kui ka Puna-Rohelise Alliansi veebilehed. Rünnak mõjutas ka ingliskeelset Taani uudiseid vahendavat väljaannet The Copenhagen Post, mis oli mitu tundi maas, kuvades veateadet “502 – Bad Gateway,” kuid taastus pärastlõunal.
Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) teatas sotsiaalmeedias, et on rünnanud mitme Taani erakonna ja rahvusringhäälingu DR veebilehti. Samas teatas DR, et neil ei ole registreeritud ühtegi intsidenti, mis oleks mõjutanud nende tavapärast toimimist.
Tegemist pole esimese rünnakuga, mille eest rühmitus vastutuse võtab. Eelmisel nädalal sihtis sama rühmitus küberrünnakutega mitme Taani omavalitsuse, valitsuse veebilehe ja kaitsetööstusettevõtte süsteeme.
Taani luureteenistus oli juba novembri alguses kohalike valimiste eelses riskianalüüsis märkinud, et küberrünnakute tõenäosus on suur, pidades võimalikuks venemeelsete häkkerirühmituste poolt läbiviidavaid DDoS-rünnakuid valimistega seotud veebisaitide vastu.
NordenBladet – Laupäeval, 15.11. 2025 kl 10-18 ja pühapäeval, 16.11.2025 kl 10–17 korraldatakse Soomes 40. korda eesti kultuuri festivali Martin Markkinat. Kahepäevane kultuurifestival ja laat on Soome suurim Eestit tutvustav sündmus, kus on suurepärane võimalus tutvustada ja müüa oma tooteid tuhandetele külastajatele.
Eesti kultuuri festival Martin Markkinat toimub Helsingis Kaapelitehase loomelinnakus (Kaapelitehases). Aadress: Tallberginkatu 1, Helsingi
Üritus leiab aset:
Laupäeval, 15. novembril 2025 kell 10:00–18:00 Pühapäeval, 16. novembril 2025 kell 10:00–17:00
Martin Markkinatele oodatakse käsitöölisi ja disainereid, kes pakuvad omavalmistatud, käsitsi tehtud, algupärast või rahvuslikku eesti kaupa. Laadale on oodatud ka eesti toidu müüjad. Samuti on oodatud asutused, kes tutvustavad Eestit ja põnevaid paiku, mida seal külastada.
NordenBladet – Mardipäev (10. november) ja sellele eelnev mardilaupäev (09.november) tähistavad Eesti rahvakalendris sügise lõppu ja talve tulekut ning tähtpäeva, mis lõpetas hingedeaja. Mardipäeva tuntakse eeskätt rahvatraditsiooni tõttu, mil mardisandid (mardikerjused) käivad perest peresse, laulavad mardipäeva laule ning toovad head õnne. Marti joostakse tegelikult päev varem, 09. novembril – Mardilaupäeval.
Selles artiklis uurime põhjalikumalt Mardipäeva traditsioone, kombeid ja seda, kuidas mardisandid kostüümides peresid külastavad.
Mardipäeva ajalugu ja tähendus
Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev. Mardipäev pärineb vanadest talupojakultuuridest ning märgib sügise lõppu ja talve algust. Selle tähistamine on seotud külvikorraga ja looduse muutumisega.
Mardipäevaks pidid kõik põllutööd lõpetatud olema. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis teatud tööde tegemise keeld, eeskätt olid keelatud lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Eestlased on läbi sajandite hoidnud Mardipäeva tähistamist au sees, et tuua oma kodudesse hea saak ja õnn.
Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha oli kadripäev.
Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul.
Mardipäeva traditsioonid ja Mardilaupäeva kombed
Mardipäeva ja mardilaupäeva traditsioonid hõlmavad mardisantide käimist peredes, kus nad esinevad laulude ja luuletustega. Sellel päeval on tavaks jagada ande, mis sümboliseerivad sügise lõikusperioodi rikkust. Mardilaupäeva õhtul riietuvad mardisandid tavaliselt erinevatesse kostüümidesse ja maskeerivad ennast, et tuua peredesse rõõmu ja lõbustust.
Mardisandid ja nende tähendus
Mardisandid on keskne osa Mardipäeva tähistamisest. Mardisandid on riietatud tihti tumedatesse ja veidi hirmutavatesse kostüümidesse, et sümboliseerida talve tulekut ja võimalike halbade vaimude eemalepeletamist. Lapsed ja noored täidavad mardisantide rolle, esinedes laulude, luuletuste ja mängudega, tuues peredele head õnne ja tervist.
Mardipäeva laulud ja luuletused
Mardipäeva laulud ja luuletused on olulised, sest need annavad edasi mardisanditamise sügavat kultuurilist tähendust. Laulude kaudu soovitakse perele jõukust ja head viljaõnne, tuletades meelde rahvapärimusi ja mardipäeva pikki traditsioone. Lastele õpetatakse sageli mardipäeva laule, et nad saaksid koos vanematega traditsiooni edasi kanda.
Mardisantide sisselaskmislaul
Laske sisse mardisandid, mardi küüned külmetavad, mardi varbad valutavad! Mart on tulnud maada müöda, läbi pilvete pugenud, läbi viie vikerkaari, läbi kuue koidunurga, läbi seitsme Sõela serva.
Mardilaul
Tere, tere, eidekene, teiseks tere, taadikene, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge’elta, tulnud kauge’elta.
Mart toob meile lehmaõnne, kannab kotta karjaõnne, kotta karjaõnne.
Mardipäeva toidud ja pidusöök
Mardipäeval on tavaks valmistada traditsioonilisi sügistoite. Peredes pakutakse sageli rammusaid toite, nagu verivorstid, ahjukartulid ja kapsad. Väga levinud on ka mardihani. Selle põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Eestis söödi 19. sajandil hane vaid jõukamates peredes, kuid Tallinnas oli 1545. aastal mardipäeval hani tavaline toit. Mardipäevaks on tapetud ka kukkesid ja kanu. Põhja-Eestis valmistati toiduks seapea. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast, valmistati ka mardimaukusid ehk tangu- ja jahuvorste.
Mardipäeva mängud ja lõbusad tegevused
Mardipäeval mängitakse erinevaid traditsioonilisi mänge, mis on rahvakalendriga seotud. Näiteks mängitakse loomi jäljendavaid mänge või korraldatakse mõistatusvõistlusi, et mardisantide tulek oleks veelgi lõbusam. Mängud aitavad kaasa perede ja sõprade ühtsustunde loomisele ning on oluline osa Mardipäeva tähistamisest.
Mardipäeva kostüümid
Mardipäeva kostüümid on alati olnud loomingulised ja sümboolsed. Mardisandid riietuvad sageli vanadesse riietesse ja kasutavad maske, et tuua välja talve ja sügise vaimu. Lapsed riietuvad end erinevateks metsloomadeks või fantaasiategelasteks, kes liiguvad sügisesest ajast inspireeritud kostüümides.
