Taani ja Gröönimaa juhid: Gröönimaa ei ole müügiks

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa

NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.

Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.

Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.

Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.

Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.

Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.

Avafoto: Gröönimaa maakaart (Google Maps/NordenBladet)

Leedu president nimetas Trumpi märkusi Gröönimaa kohta lubamatuteks

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda nimetas esmaspäeval 13. jaanuaril USA valitud presidendi Donald Trumpi ütlusi Gröönimaa kontrolli alla võtmise kohta vastuvõetamatuks ja kutsus üles austama suveräänsust.

„Praegu näeme avaldusi, mis seavad kahtluse alla riigipiirid. See ei ole 21. sajandil vastuvõetav. Minu mäletamist mööda oli 19. sajand viimane ajastu, mil territooriume osteti ja müüdi,” rääkis Nausėda ajakirjanikele.

„Täna elame 21. sajandil ning peame austama territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, eriti demokraatlikke põhimõtteid järgivate ülemaailmselt tunnustatud riikide puhul. Niisiis, võtkem seda kui arusaamatust,” ütles ta.

Trump on rohkem kui ühel korral öelnud, et soovib, et USA kontrolliks Gröönimaad ja Panama kanalit. Ta ei ole välistanud sõjalist sekkumist, et viia need territooriumid USA kontrolli alla.

Varem ähvardas Trump kehtestada Taanile ka kopsakad tollimaksud, kui ta keeldub oma autonoomset territooriumi USA-le üle andmast.

Taani on öelnud, et on avatud kõnelusteks USA-ga oma huvide üle Arktikas, kuid rõhutab, et „Gröönimaa kuulub gröönimaalastele”.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, Taani on Euroopa Liidu liige.
Samal ajal ütles Leedu endine president Dalia Grybauskaitė esmaspäeval ajakirjanikele, et Trumpi väljaütlemised teda ei häiri ning neisse tuleks suhtuda rahulikult. Tema sõnul on tõeliselt oluline presidendi tegevus.
„Seal on rohkem üllatusi ja ebakindlust ning me peame õppima sellega elama ja sellega kohanema,” ütles ta.

Taanist iseseisvumist taotlev Gröönimaa ei asu mitte ainult strateegilises kohas, vaid tal on ka tohutud maavarad ja naftavarud, kuigi nafta- ja uraaniuuringud on keelatud.

USA-l on saare loodeosas sõjaväebaas.
Trump ütles esmakordselt, et soovib Gröönimaad osta 2019. aastal oma esimesel presidendiajal, mille Gröönimaa ja Taani lükkasid kiiresti tagasi.

Eesti: Riigikogu arutas õiguskantsleri ja riigi peaprokuröri esinduskulude maksmist

By
NordenBladet.ee
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kehtiva seaduse kohaselt makstakse õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile iga kuu esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (524 SE) sooviti seadust täiendada selliselt, et esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel ning esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel toetas ettepanekut 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust – eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.

 

 

Eesti: Komisjonid arutavad sabotaažrünnakute mõju ja kriitilise taristu kaitset

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ootavad komisjonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise eest vastutavate asutuste esindajatelt üksikasjalikku ülevaadet Eesti kriitilise taristu kaitse hetkeseisust ning edasistest plaanidest, arvestades viimastel aastatel aset leidnud merealuste kaablite ja torujuhtmete lõhkumisi Läänemeres.

„Olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ja toimuvad mitmesugused sabotaažrünnakud meie ja liitlaste vastu, peame maksimaalselt pingutama, et tagada oma kriitilise taristu turvalisus ja energiajulgeolek, sealhulgas Balti riikide elektrisüsteemide peatne sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga,“ ütles Mihkelson. „Parlamendikomisjonidena tahame saada kindluse, et meie praeguse olukorra kaardistus haarab kõiki detaile ning ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise plaanid on põhjalikult läbi mõeldud.“

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul eeldab Läänemere veealuse taristu kaitse head koostööd nii riikides sees kui ka rahvusvaheliselt. „Hübriidrünnakud kujutavad ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule ning just liitlastega koostöös saame anda neile mõjuva vastuse,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul käsitletakse ühisistungil eraldi nii rahvusvahelist koostööd kui ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise rahastamist. „Liitlaste sõjaline kohalolek ja nähtavus Läänemerel on hädavajalik, kuid siiski mitte piisav, kuivõrd tõhusa heidutuse tagab lõpuks kurjategijate vastutusele võtmine,“ lisas ta.

Komisjonide kell 14.15 algavale ühisele istungile on kutsutud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi, Mereväe ja ASi Elering esindajad.

Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 15.30 Riigikogu konverentsisaalis.

 

 

Rootsi arendas tuhandeid ründedroone juhtiva tarkvara

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Saab ja Rootsi kaitsevägi töötasid kiirkorras välja tarkvara tuhandete droonide sülemi juhtimiseks.

Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni sõnul on riigi kaitsevõime arendamisel kõige olulisem tugevdada Rootsi sõjaaja vägesid. See nõuab vägede väljaõpet ja varustamist, et need oleksid võimalikult kiiresti lahinguvalmis.

Kriitilistel aegadel on viivitused ohtlikud. Ühesõnaga, nad (väed) peavad olema sõjakõlblikud. Miski, kordan mitte miski pole kaitse ülesehitamisel tähtsam kui see, ütles Jonson Säleni julgeolekukonverentsil, vahendab MTV.
Ta ütles, et Rootsi on oma kaitse-eelarvet selgelt suurendanud ning valitsus andis eelmisel aastal kaitseväele tarvete hankeks lisaraha.

„Nüüd on aeg muuta suurenenud ressursid sõjaliseks võimeks,” ütles Jonson.
Jonsoni sõnul peab Euroopa tugevdama oma kaitset, sest Venemaa jääb igas mõttes pikaajaliseks ohuks. Lisaks ei paista, et USA-s alanud tähelepanu nihkumine Vaikse ookeani piirkonnale ja traditsiooniliste liitude küsimärgi alla seadmine on lõppemas.

Kahjuks on Euroopa aga paljudes valdkondades kehvem, nentis Jonson.
Jonsoni sõnul on Rootsit Ukraina toetamisel aidanud tema enda tugev kaitsetööstus. Tema sõnul liigub Rootsi üha enam oma varude annetamiselt Rootsi kaitsevarustuse ettevõtete tellimustele.

Jonson loodab aga veelgi lühematele tarneaegadele ja kaitsetööstuse innovaatilisemale võimekusele. Selle heaks demonstratsiooniks esitleti Sälenis Saabi ja Rootsi kaitseväe poolt välja töötatud tarkvara, mille abil saab panna suure drooneparvi antud ülesannet iseseisvalt täitma.

Tavapäraselt võtab sellise tarkvara väljatöötamine Jonsoni sõnul aega 4–5 aastat, kuid nüüd võeti see kasutusele vaid aastaga.

Saabi tegevjuhi Micael Johanssoni sõnul saab lihtsasti õpitava tarkvaraga näiteks mobiiltelefoniga tuhandetest droonidest koosnevale sülemile anda luureülesande, mille need droonid siis iseseisvalt läbi viivad.

Minister Jonson rõhutas aga, et kui küsimus on droonide abil relvastatud jõu kasutamises, tuleb lõplik otsus alati jätta inimesele, mitte masinale.
Uut tarkvara kavatsetakse testida märtsis Rootsis toimuval õppusel Arctic Strike.

Sälenis samuti esinenud NATO uue põhja-makedoonlasest peasekretäri asetäitja Radmila Shekerinska sõnul vajab Euroopa samuti suhtumise muutust.

Peasekretär (Mark Rutte) ja mina nõustume, et liitlased peavad üle minema sõjaaja mõtteviisile, ütles ta.

1...107108109...1,975Page 108 of 1,975