NordenBladet —Erakorralisel istungil julgeolekuolukorda arutanud Riigikogu riigikaitsekomisjon tegi täna avalduse, kus rõhutas, et Venemaa Föderatsiooni poolt osalise mobilisatsiooni välja kuulutamine ei kujuta Eestile vahetut ega otsest julgeolekuohtu, kuid suurendab piirkonnas kahetsusväärselt pingeid.
„Venemaa Föderatsiooni poolt osalise mobilisatsiooni välja kuulutamine ei kujuta vahetut ega otsest julgeolekuohtu Eestile, kuid suurendab kahtlematult pingeid piirkonnas, mis on kahetsusväärne. Eesti riigi instutsioonid jätkavad oma igapäevast tööd Eesti julgeoleku tagamisel. Jälgime arenguid Venemaal ja Ukrainas tähelepanelikult ja astume vajadusel koos oma liitlastega täiendavaid samme,“ kinnitas riigikaitsekomisjon avalduses.
Riigikaitsekomisjon on avalduse kohaselt üksmeelselt seisukohal, et kavandatavaid referendumeid Venemaa Föderatsiooni okupeeritavatel aladel ei tohi mingil juhul tunnustada ja need on rahvusvahelise õiguse seisukohast tühised. „Eesti ei tunnista kunagi Ukrainas Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud territooriumide ebaseaduslikku anneksiooni,“ ütles komisjon.
Riigikaitsekomisjon kinnitas ühtlasi, et vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas on Eesti teinud ja tegemas täiendavaid olulisi investeeringuid oma kaitsevõime tugevdamiseks. „Töötame selle nimel, et suurendada meie liitlaste kohalolekut Eestis ja tugevdada NATO idatiiva julgeolekut. Siinkohal on eriti oluline NATO Madridi tippkohtumise otsuste võimalikult kiire elluviimine,“ märkis komisjon avalduses.
Samuti kinnitas riigikaitsekomisjon, et Eesti jätkab sõjalise, majandusliku ja poliitilise abi osutamisega Ukrainale nii kaua, kui see on vajalik ja kuni Ukraina on taastanud oma territoriaalse terviklikkuse.
Riigikaitsekomisjon pidas täna pärastlõunal erakorralise istungi, kus sai kaitseminister Hanno Pevkurilt ning Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse esindajatelt ülevaate Venemaa Föderatsiooni välja kuulutatud osalisest mobilisatsioonist ja arutas selle mõju Eesti julgeolekule.
NordenBladet —Riigikogu sai õiguskantsler Ülle Madiselt ülevaate tema 2021.–2022. aasta tegevusest. Õiguskantsler märkis, et tema kantseleil tuli probleeme lahendada peaaegu kõikides Eesti eluvaldkondades.
Õiguskantsler Ülle Madise tänas Riigikogu liikmeid abi ja toe eest, mida need inimeste murede lahendamisel on osutanud. „Samamoodi on põhjust tänada ministreid, ametnikke nii riigiasutustes kui ka linnades‑valdades ja ka ettevõtjaid, kes on vastu tulnud ja inimeste probleemid ära lahendanud,“ sõnas õiguskantsler.
Madise sõnul jõuavad tema kantseleini enamasti probleemid, mis on süsteemset laadi ja puudutavad paljusid. „Näiteks tuleb pidevalt lahendust otsida, kui kahju on tekkinud selle tõttu, et seaduses on lünk, et seaduse rakendaja on mõttelaisk või üha sagedamini seepärast, et öeldakse, et infosüsteemid ei luba,“ lausus ta ja toonitas, et Riigikogu ja inimeste põhiõigused ei või olla infosüsteemide pantvangis. „Ei olda mitte infosüsteemide teenistuses, vaid infosüsteemid peaksid aitama teha Riigikogul ja ametnikel oma tööd, ja ikka inimeste heaks.“
Põhiseaduslikkuse järelevalves tuli Madise sõnul kõige rohkem ettepanekuid teha kohalikele omavalitsustele, et nad viiksid oma määrused põhiseaduse ja seadustega kooskõlla. Ta lisas, et enamasti tuli selliseid parandusi teha sotsiaalhoolekande valdkonnas, heakorra alal, ehituse alal, puudega inimeste diskrimineerimise küsimuses, jäätmekäitluses ja reoveekäitluses. „Rõhuv enamus nendest ettepanekutest täideti ja Riigikohtusse minna ei olnud vaja. Oli ka ministri määrusi – jällegi, enamasti ministrid tegid oma määruse korda,“ lisas Madise.
Õigusriigi tervis on Madise sõnul jäänud kehvemaks. „Kahjuks kuuleb praegu juba eri leeridest küllaltki sageli, et kui meil on kriis, olgu see tervishoiukriis või naaberriikides sõda, siis ei peagi põhiseadust ja seadusi täitma. Küll rahulikumatel aegadel jälle jõuab põhiseadust täita,“ lausus Madise. Õiguskantsler toonitas, et selline mõtteviis on äärmiselt ohtlik. „Siin on vaja väga palju kindlat meelt, ka julgust olla avalikule arvamusele vastu, sest suure hirmu ja viha ajel kipub avalik arvamus põhiseaduse rikkumist isegi nõudma.“
Madise viitas oma kõnes, et mõned seadused on puudu. „Patsiendi testament. Teoreetiline õigus anda korraldus selleks ajaks, kui ise enam enda elus hoidva ravi või kliinilisest surmast elustamiseks nõusolekut anda pole võimalik, on olemas. Aga praktilist lahendust, mis selle teadmise arstini viiks, ei ole. See oleks kindlasti vaja leida,“ rõhutas ta. Samuti on Madise sõnul vaja seadusesse kirja panna, et arstidel on õigus agressiivseid inimesi enne operatsiooni või kiirabis ohjeldada, kuni narkoos hakkab mõjuma või jõutakse haiglasse.
Õiguskantsler ütles veel, et seadus peab olema arusaadav, mitte nii segane, et igaüks saab sealt välja lugeda, mida tahab. „Lahenduseks on see, et eelnõu autorid sunnitakse selges puhtas reeglitele vastavas eesti keeles selgitama, mis selle eelnõu seaduseks saades elus tegelikult juhtub. Teie 101 elukogemust annavad väga hea aluse, et neid võimalikke juhtumeid valmis mõelda ja nende kohta küsida,“ sõnas Madise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Priit Sibula, Andres Metsoja ja Mihhail Lotmani algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine homme kell 14 algaval täiskogu istungil.
Eelnõu näeb ette tunnistada Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel kehtetuks. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.
NordenBladet — AS Harju Elekter teavitas 20.05.2022 avaldatud börsiteates tütarettevõtja Energo Veritas OÜ poolt Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud hermeetiliste jaotustrafode raamlepingute ülesütlemisest ning et Enefit Connect OÜ ei pea raamlepingute ülesütlemist õiguspäraseks.
Enefit Connect OÜ esitas 20.09.2022 Energo Veritas OÜ-le raamlepingute rikkumise eest leppetrahvi nõude kogusummas 1 374 645,38 eurot. Summa sisaldab trahve tellimuste hilinemise, täitmata jätmise ning avariireservi mittenõuetekohase tagamise eest. Lisaks teavitas Enefit Connect OÜ kavatsusest esitada nõue summas 2 094 249 eurot, mis on tekkinud raamlepingutes kokku lepitud hindade ja dünaamilise hankesüsteemi hangete tulemusena Enefit Connect OÜ poolt sõlmitud lepingute hindade vahel. Tegemist on tulevikus tekkiva kahjuga, kuivõrd Enefit Connect OÜ pole 20.09.2022 seisuga raamlepingus märgitud hinda ületavaid väljamakseid veel teinud.
Energo Veritas OÜ on seisukohal, et raamlepingud on üles öeldud ja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutest taganetud õiguspäraselt ning ei tunnista ega mööna esitatud nõude põhjendatust ega rikkumise esinemist.
Ülaltoodud rahalised nõuded võivad omada negatiivset mõju konsterni finantsseisundile.
Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 miljonit eurot.
Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.
NordenBladet — Kagu-Soome piirivalve andmetel on piiriületus aktiviseerunud tänase, 22. septembri öö ja hommikutundide jooksul. Piiriületus on aktiviseerunud eelkõige Soome saabuva liikluse osas. Seda nii öösel kui hommikul, edastas piirivalve.
Kagu-Soome piirivalve alla kuuluvad Vaalimaa, Nuijamaa, Vainikkala ja Imatra piiriületuskohad.
Sotsiaalmeedias on levinud info kilomeetrite pikkustest järjekordadest Vene-Soome piiril, aga piirivalve andmetel ei vasta see tõele. Piiriületus on veidi aktiviseerunud, aga mitte oluliselt.
Vene president Valdimir Putin kuulutas eile kolmapäeval, 21. septembril välja mobilisatsiooni, pärast mida on kasvanud venelaste soov riigist lahkuda.
NordenBladet —Valitsus otsustas kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele „Okas 2022“. Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.
Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult.
Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. Andmed laaditakse üles pärast valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist täna õhtuks.
Lisaõppekogunemise „Okas 2022“ käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.
Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.
Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.
Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.
