NordenBladet — Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.

Sotsiaalministeeriumi hanke tulemusel viib perioodil 31.08.2021-31.10.2023 Eesti Külaliikumine Kodukant ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“.

Projektiperioodil on võimalik toetada vähemalt 1800 eakat või täiskasvanud erivajadusega inimest üle Eesti. Tegevused viiakse ellu igas maakonnas, kokku vähemalt 60 kohalikus omavalitsuses.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Kodukandi projektijuht Krista Pegolainen-Saare sõnul on oluline silmas pidada, et vabatahtlike panus saab pakkuda väga tõhusat lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele, kuid ei saa neid asendada. „Projekti raames värbamegi igasse maakonda koordinaatori, kelle ülesandeks on korraldada kaasatud vabatahtlike tegevusi maakonnas, suhelda kohalike omavalitsustega vabatahtlike värbamisel ja abivajajate kaardistamisel ning teha koostööd kogukondadega.“

Esimese analoogse sisuga pilootprojekti viis läbi Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018 – 2020. Eesti Külaliikumine Kodukant välja pakutud esmast nägemust koostöömudelist testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Vabatahtlikud panustasid oma aega kokku 21 600 tundi ning kokku toimus 12 065 külastust või kontakti, mis hõlmasid erinevas vormis abi. Projekt kinnitas, et vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekande valdkonnas on täna veel uudne lähenemisviis. Samas on tänaseks loodud tugevad eeldused  – olemas on koolitatud vabatahtlikud, kes soovivad jätkata ning huvi panustada on olemas nii seltsidel, sotsiaaltöötajatel, hoolekande- ja tervishoiuasutustel kui ka abivajajatel endil.

Lisainfo projekti tegevuste kohta: https://kodukant.ee/vabatahtlikud-seltsilised/hanke-tutvustus-ja-meeskond/

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.

Lisainfo:

Projektijuht: Krista Pegolainen-Saar
Tel: 555 33 990
e- post: krista@kodukant.ee

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabineti liikmetele COVID-19 vastase vaktsineerimise plaane lähikuudeks, sh lisadooside ja tõhustusdooside tegemise korraldust. Vaktsineerimise prioriteetne sihtrühm on endiselt veel vaktsineerimata inimesed, kuid riik ootab ka Euroopa Ravimiameti hinnangut tõhustusdooside müügiloa taotlustele.

„Eestis on kaitsesüstimisel prioriteet veel vaktsineerimata inimesed ja nende hulgas eriti vanemaealised, kes kõige suurema tõenäosusega võivad nakatumisel haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Praeguseks oleme alustanud ka kolmandate dooside pakkumist – arsti otsusel saavad COVID-19 vaktsiini lisadoose nõrgenenud immuunsusega inimesed. Samuti oleme vastava müügiloa saamisel valmis kohe pakkuma mRNA vaktsiinidega tõhustusdoose, pidades silmas ennekõike kõrgemas nakkusriskis tervishoiutöötajaid ning hooldekodude elanikke ja töötajaid, kellel on vaktsineerimiskuuri lõpetamisest kõige enam aega möödas.“

Eksperdid soovitavad eristada kolmandate dooside puhul lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoosi vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundsiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil. Tõhustusdoosi võivad teatud ajaperioodi möödudes vajada kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

„Oleme teinud vajalikke ettevalmistusi, et alustada tõhustusdooside pakkumisega niipea, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. Kaardistatud on erinevad stsenaariumid ja sihtrühmad, Euroopa Liidu tasandil sõlmitud eelostulepingud vaktsiinitootjate Pfizer/BioNTechi ja Modernaga, valmis on vajalikud IT-lahendused kolme doosiga vaktsineeritud inimestele COVID tõendi väljastamiseks,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp. „Koostöös valitsuse COVID-19 teadusnõukoja ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga jälgime tõhustusdooside kohta lisanduvaid teadusandmeid. Samuti ootame Euroopa Ravimiameti hinnangut Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloa taotlusele, mis peaks tulema oktoobri alguses.“

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee  ja riigi infotelefonilt 1247.