NordenBladet — Soome rahvaarv oli reede seisuga 5 555 455. Laupäeval lisandus veel 31 inimest. Terviseamet jälgib, millal rahvaarv on 5 555 555. Nüüd saigi see number täis.
5 555 555 on ses mõttes maagiline, et mitte kunagi tulevikus ei saavuta Soome rahvaarv enam sellist ühest numbrist koosnevat kombinatsiooni. Numbrit 6 666 666 ei nähta Soomes tõenäoliselt kunagi, vahendab MTV.
Tõsi, rahvaarvu prognoosimisega on Soomes varemgi pusse pandud. 1934. aastal arvati, et Soomes ei saa kunagi olema 4 miljonit elanikku. See number saavutati 1950. aastal. 1970ndatel arvasid asjatundjad, et 5 miljonit ei saa kunagi täis. Praeguste prognooside kohaselt ei saa kunagi täis 6 miljonit.
Pühapäevase, 19. septembri seisuga oli aga Soome rahvaarv 5 555 593. Ööpäevaga oli juurde tulnud tervelt 107 inimest.
NordenBladet – Kui arst räägib Sinu veregrupist, siis tavaliselt mõtleb ta selle all kahte asja: Sinu veregruppi ABO-süsteemis ja Rh(reesus)-kuuluvust.
Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis asuvad tema punalibledel. Antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Seepärast peab vereülekandel gruppide sobivust kindlasti arvestama: doonori veregrupp määratakse verekeskuses ja haige oma enne vereülekannet.
AB0-süsteem
Kõige olulisem veregrupisüsteem on AB0, mille puhul võib Sinu veri olla, kas A, B, 0 või AB grupist. Selle määravad ära kaks antigeeni, mis paiknevad vere punalibledel:
A veregrupp — punalibledel on ainult A-antigeen
B veregrupp — punalibledel on ainult B-antigeen
AB veregrupp — punalibledel on nii A kui ka B antigeen
0 veregrupp — ei ole A ega B antigeeni
Kui inimesel on A, B või 0 veregrupp, siis on tal plasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole. Näiteks: kui Sina oled A veregrupiga, siis ei tohi Sulle üle kanda B veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad B-antigeeni vastu. Kui oled 0 veregrupiga inimene, on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui ka B antigeeni vastu.
Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki AB veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB-veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks.
0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib aga nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele.
Rh-kuuluvus
Vere Rh(reesus)-kuuluvus võib olla kas positiivne (+) või negatiivne (-). See sõltub D-antigeeni olemasolust punaliblede peal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene Rh-positiivne ja kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.
Kui inimene on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad. Need antikehad võivad põhjustada rasedusprobleeme Rh-negatiivsele naisele, kui tal sünnib Rh-positiivne laps.
Lisaks AB0 ja Rh-veregrupisüsteemile on tänaseks päevaks avastatud veel ligikaudu 30 veregrupisüsteemi. Nendest kliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem. Kell-veregrupisüsteemis uuritakse ka doonoreid.
Kuidas määratakse veregruppi?
Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent.
Näiteks pannakse alusele kolm tilka doonori verd: esimesele tilgale lisatakse anti-A reagent, teisele anti-B reagent ja kolmandale anti-D ehk Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rh-positiivne. Selle näite puhul oleks doonor A Rh positiivne.
Doonori ja haige veregruppide sobivus on ülioluline, sest vastasel juhul võivad patsiendil tekkida vereülekandel ohtlikud reaktsioonid.
Veregruppide esinemissagedus ja pärilikkus
Inimene pärineb ühevõrra oma emast ja isast. Seetõttu on pärilikkusaine alati kaheosaline: üks osa emalt, üks osa isalt. Rääkides veregruppide pärilikkusest, tuleb esmalt meeles pidada, et:
Enamikul meie geenidest on kaks koopiat
Lapsele anname edasi (juhusliku valiku alusel) ühe nendest koopiatest
Geenid esinevad erinevates versioonides (alleelides)
Mõned geeniversioonid on tugevamad kui teised
NordenBladet —Soome ja Taani on maailmas kaks kõige õnnelikumat maad. Nagu selgub statistikast, on neis riikides ülekaalukalt kõige vähem vaesuse piiril elavaid lapsi.
Mis sellest järeldada? Ega muud kui et õnne tagabki hoolitsemine laste eest. Põhjamaad eristuvad ülejäänud maailma riikidest selle poolest, et vaesuses elavate laste arv on väiksem. Ning neid riike peetakse maailmas kõige õnnelikumateks.
See seletab ka asjaolu, miks maailma jõukaimad riigid nagu USA pole õnnelikud – sest seal on suhteliselt palju vaesuses elavaid lapsi.
NordenBladet — Kool on olnud Soome heaoluühiskonna nurgakivi. Maailmas imetleti aastaid Soome haridussüsteemi. Siis aga juhtus midagi. Veel kümmekond aastat tagasi oli Soome maailma priimus, PISA-testide täht. Soomel läks nii hästi, et teised riigid olid kadedusest rohelised, vahendab Ilta-Sanomat.
Soome tipp-aasta oli 2003, mil Soome oli arenenud ehk OECD riikide hulgas esikohal kõigis kolmes kategoorias – nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Käesoleva kümnendi algul pole aga Soomel enam põhjust uhkust tunda. PISA-testide tulemused on languses. Ka õpilaste heaolu on küsitluste põhjal langenud. Mis juhtus?
Viimati viidi PISA-uuring koolides läbi 2018. aastal ja tulemused avalikustati 2019. aastal. Soome on endiselt tipus, aga langus on märgatav. Mingist priimusest pole enam juttu. Soomest on saanud koolielu suur kukkuja.
Soome kukkumine on nii suur, et seda on märgatud isegi välismaal. Washington Post avaldas vastava artikli 2016. aastal küsimusega, kas Soome koolisüsteemist on mõtet enam eeskuju võtta. Soome hariduse asjatundja, kirjanik Pasi Sahlberg ütles väljaandele, et on mõttetu loota pikaajalist tulemust, kui hoida valdkonda pikaajaliselt suures puuduses. See, kuidas Soome poliitikud ja otsustajad sellest õpivad, on näha järgnevate aastate jooksul.
Ajal, kui Soome tulemused on hariduses langenud, on tekkinud uued liidrid: Eesti ja Jaapan. Lisaks Eestile on tipus veel Aasia riigid nagu Singapur, Hiina ja Jaapan.
Värsketes PISA uuringutes osaleb ligi 600 000 noort 79 riigist. Soomes osales uuringus ligi 8000 õpilast enam kui 200 koolist.
Värsketest PISA-uuringutest tuleb välja soome noorte lugemisoskuse langus. Esimeses PISA-uuringus oli Soome lugemisoskuse osas esikohal. 2015. aasta tulemus oli neljas ja 2018. aasta tulemus 7. koht. Punktide osas on Soome jätkuvalt lugemisoskuse osas tipus, aga sellest pole palju kasu, kui trend on langev. Soomes on suurepärase lugemisoskusega õpilaste arv püsinud sama, aga kehvade oskustega õpilaste hulk on kasvanud.
Lugemisoskuse langemist ei saa seletada ainult suurenenud migratsiooniga. Kehva lugemisoskusega õpilasi on üha enam ka soomlaste hulgas. Suur lõhe on tekkinud tüdrukute ja poiste vahel, kus poisid võtavad raamatu kätte vaid sunniga. Kõige kehvemini saavadki hakkama soome poisid. On mõned tipud, aga neid on vähe. Mures on juba õpetajad.
Ka Pasi Sahlberg rääkis soome poiste kehvast olukorrast. Poisid on rohkem huvitatud uutest tehnikavidinatest kui kooliõpikust. See nähtus on Soomes suurem kui teistes riikides. See on põhjus, miks Soomes edestavad tüdrukud poisse nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Soomes kukkusid matemaatika tulemused 2010ndate alguses, pärast seda on langus peatunud. Märkimisväärne on aga see, et kui veel 2012. aastal olid tüdrukud poistest matemaatikas paremad, siis sellest ajast on paremini läinud poistel.
Loodusteaduste tulemused on soome noortel langenud alates 2006. aastast. 32 aastat klassiõpetajana töötanud Tiina Halttunen räägib, et just PISA testid olid süüdi Soome õpiedukuse languses. Edu lõi nö pähe. Soome haridussüsteemi hakati maailmale müüma ehk edu hakati tegema rahaks. Õpetajate ja õpilaste jaoks tähendas see muutusi, millest mõned olid head, teised halvad. Õpetajate arvates killustati õpet paljude projektidega ning õppetöö jaoks jäi üha vähem aega.
Soome koolides hakati läbi viima eri projekte, mida põhjendati PISA edukusega. Reaalsus on aga see, et edu saavutati ilma kõigi nende projektideta.
Soome hariduse ametiorganisatsiooni OAJ hariduspoliitika juht Jaakko Salo pole nõus sellega, et haridussüsteemi eksport hakkas mõjutama õpiedukuse taset. PISA tulemused on kehvenenud, kuna suhtumine kooli on muutnud ühiskonnas kehvemaks, loetakse palju vähem ning perede ebavõrdsus suureneb. See on viinud olukorrani, kus individuaalset õpet vajavate õpilaste arv on suurenenud.
Salo arvates on PISA tulemused langenud, kuna Soomes on õpilaste ebavõrdsus suurenenud ning kehvemini hakkama saavate õpilaste hulk on kasvanud. Paljud õpetajad on seda meelt, et õpilased ei saa koolis enam vajalikku tuge, selleks ei jätku ressursse. Õpetajad on koormatud ülevalt poolt peale surutud projektidega, mistõttu ei jää enam õppetöö jaoks aega. Õppetöö peaks olema aga koolis kõige tähtsam.
Kool pole õpetajate arvates sotsiaalasutus, kolmas sektor, psühhiaatrianõuandja ega mingi tivoli – see on kool. Õpetajad paluvad, et neile antaks nende töö tagasi.
Halvasti hakkama saavate õpilaste arv on kasvanud peamiselt seetõttu, et õpetajatel pole enam kõigi projektide kõrvalt õppetöö jaoks aega. Tulemus on kehv nii õpetajate kui õpilaste jaoks. Õpilaste heaolu on langenud ja suur murrang allapoole oli 2015. aastal. Muretsema paneb ka see, et vaid 67 protsenti 8.-9. klasside tüdrukutest on oma eluga rahul.
Kutsekoolis inglise keelt õpetav Tuomas Kaukoranta räägib, et üheks üldise heaolu languse põhjustajaks on nutiseadmed, millega tegeletakse öö läbi, nii et koolis ei suudeta õppetööle keskenduda. Teiselt poolt on ka õpetajate heaolu langenud ja koormust peetakse liiga suureks. 37 protsenti õpetajatest peab end väsinuks.
Üks õpetaja märkis, et süüdistada ei saa õpilasi selles, et nad ei saa koolis piisavalt heal tasemel õpetust. Põhjus on süsteemis ja ressurssides. Õpetajad on jäetud üksi järjest suurenenud koormusega. See kurnab ära.
NordenBladet — Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus kutsub kõiki teadlasi ja õppejõude, tõlkijaid ja toimetajaid ning teisi huvilisi erialast ja emakeelest olenemata teisele rahvusvahelisele mitmeteaduslikule konverentsile „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“! Konverents toimub 7.-8. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Registreeruda saab 20. septembrini ja osavõtutasu on 100 eurot.
Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Parim viis seda saavutada on riigi- või rahvuskeelne kõrgharidus, millega tagada haritlaskonna täppis-emakeelsus.
Arutlegem praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas kindlustada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ning vahetagem mõtteid üleilmastuva maailma rahvuskeelte seisundist teaduskeelena. Oodatud on eri teadusharude keelekasutuse mitmesugused käsitlused, nt tekstiloome, lauseehituse, üld- ja oskussõnavara uurimused ning kogemused, sh:
emakeele kui rahvus- või riigikeele ja võõrkeelte vastastikmõju
keelesisene teadus- ja üldkeele vastastikmõju
teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk, sh kirjutaja või toimetaja seisukohast
kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel (v.a inglise), selle voorused ja puudused
mistahes eriala emakeelsete lõputööde ja doktoriväitekirjade või võõrkeelsete tööde emakeelsete kokkuvõtete eritelu, sh juhendaja seisukohast
kuidas luua ladusat ja täpset rahvuskeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma õpetada, sh teaduskeeleõppe olukord
rahvuskeelte (v.a inglise) teadusterminivara arendamine ja levitamine
teadusteksti tõlkimine ja toimetamine
kõrgharidus- ja teaduskeelepoliitika ning selle rakendusviisid.
Registreeruda palume hiljemalt 20.09.2021, ühtlasi teatades, kas osalete TLÜs kohapeal või küberlingi kaudu. Täpse lingi saadame registreerunuile enne konverentsi. Nii kohapeal kui ka veebis osalemise tasu on ühtviisi 100 €.
Eesti ülikoolide üliõpilastel on osalemine konverentsi istungeil TASUTA, ent registreerumine vajalik. Registreeruda saab siin: https://www.tlu.ee/vormid/nataclang2021
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, konverentsil on sünkroontõlge. Rohkem informatsiooni ja ajakava https://nataclang.com/ee.html
Konverentsi toetavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
