Neljapäev, juuli 3, 2025

Monthly Archives: august 2021

Väliskomisjon: Eesti koostööpartnereid Afganistanis tuleb aidata esimesel võimalusel

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon kogunes täna õhtul erakorraliselt, et kõneleda Eesti tegevusest seoses olukorraga Afganistanis. Komisjon rõhutas konsensuslikult, et valitsus peaks kiiremas korras võimaldama Eesti afgaani koostööpartneritele varjupaiga andmist.

Komisjoni esimees Marko Mihkelson toonitas, et praeguse olukorra puhul on iga tund tegutsemisega viivitamist kaotatud aeg. „Eesti moraalne ning poliitiline kohustus on toetada kiiremas korras meie afgaanidest koostööpartnereid, kelle elud on ohus ning kes meie poole asüülipalvega on pöördunud või seda lähiajal teevad. Kõige olulisem on anda rahvusvahelist kaitset neile, kes seda hetkel tõeliselt vajavad,“ lisas Mihkelson.

„Valitsus peab kiirendama oma otsuse langetamist humanitaarküsimuste lahendamises,“ rõhutas väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman. „Kindlasti tuleb kiiremas korras üle vaadata Eestiga seotud programmid Afganistanis, pidades silmas ennekõike inimeste julgeolekut,“ lisas ta.

Ülevaate olukorrast Afganistanis ning Eesti tegevusest rahvusvahelisel tasandil andsid komisjonile välisminister Eva-Maria Liimets ning MTÜ Mondo juhatuse esimees ja Afganistani tegevuste koordinaator Riina Kuusik-Rajasaar.

Komisjon jätkab teema käsitlemisega lähiajal.

 

Soome välisminister: Soomlaste äratoomine Afganistanist võib võtta päevi

NordenBladet — Soome välisminister Pekka Haavisto ütles Yle saates A-studio, et soomlaste äratoomine Afganistanist võtab päevi. Haavisto sõnul võib osa inimesi olla väljaspool Kabuli. Neid on praegu raske saada Kabuli. Probleem on ka Kabuliga, sest lennuväli on suletud.

Oodatakse aega, mil lennukid saavad ohutult liikuda. See võib võtta mitu päeva.

Haavisto ütles, et läänemaade lootus viia Afganistani lääne demokraatiat ja väärtusi oli liiga idealistlik. Samas oli 1960ndatel aastatel aeg, mil Kabulis käidi ringi miniseelikus.

Haavisto arvates võib Afganistanist läände liikuda suur hulk pagulasi. Paljud Soome jõudnud afgaanid on esialgu liikunud Iraani ja sealt edasi. Pagulasi võib jõuda Pakistani ja Kesk-Aasia riikidesse. Praegu pole veel teada, kas neid pagulasi on kümnetes või sadades tuhandetes või miljonites.

Täna ei saanud Kabulis maanduda Saksamaa lennuk, millega taheti ära tuua Saksa kodanikke. Lennuk pidi maanduma Usbeki pealinnas Taškendis. Tegemist oli esimese Saksa evakuatsioonilennuga. Lennuk tiirutas Kabuli kohal tund aega, enne kui võttis suunas Usbekistani.

Saksa välisministeerium teatas enne seda, et lennukid ei saa maanduda ega õhu tõusta, kuna lennurajad on inimesi täis.

Islandil tänasest piiriületuse uus kord – kõiki testitakse, ka vaktsineerituid

NordenBladet — Islandil kehtib seoses raske koroona olukorraga alates tänasest esmaspäevast, 16. augustist uus kord, kus kõiki piiriületajaid testitakse, kaasa arvatud neid, keda on kahe doosiga vaktsineeritud. Test peab olema tehtud enne Islandile reisi algust. Test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne Islandile jõudmist, vahendab Iceland Review.

Testida peavad end laskma ka Islandi kodanikud ja elanikud, samuti need, kellel on tööluba. Nemad ei pea jääma tulles karantiini, aga peavad vältima kontakte pärast Islandile saabumist.

Lisaks tuleb lasta end testida saabudes Islandile kas lennujaamas või pärast saabumist kohalikus tervisekeskuses.

Islandil kaotati juunikuus tänu kõrgele vaktsineeritusele koroonapiirangud, kuna arvati, et on saavutatud karjaimmuunsus. Kuu aja pärast juulis aga kehtestati uuesti piirangud, kuna nakatumiste arv kasvas plahvatuslikult. Selgus, et nakkust levitasid ja haigestusid vaktsineeritud inimesed.

 

Islandil hakatakse kiirkorras teise doosiga vaktsineerima neid, kes said Jansseni vaktsiini

NordenBladet — Islandil hakatakse alates esmaspäevast vaktsineerima teise doosiga neid, kes said Jansseni (Johnson & Johnson) vaktsiini.
Jansseni vaktsiin on ühedoosiline ja uuringute järgi ei kaitse see eriti koroona Delta tüve vastu. Islandi ligi 356 tuhandest elanikust on Jansseni vaktsiiniga vaktsineeritud 53 290 inimest, vahendab Iceland Review.

Jansseni vaktsiini saanud islandlased said kutse vaktsineerimisele ja neile manustatakse kas Pfizeri või Moderna vaktsiini.
Islandil on ĂĽle 16-aastastest vaktsineeritud kahe doosiga 86,3 protsenti inimestest. 6,6 protsenti on saanud ĂĽhe doosi ning ligi 7 protsenti on veel vaktsineerimata.

Islandil on vaatamata kõrgele vaktsineeritusele väga kiiresti kasvanud koroonaga nakatumiste arv. Viimase 14 päevaga on islandil olnud uusi nakatumisi 100 000 elaniku kohta Maailma terviseorganisatsiooni andmetel 397. Võrdluseks, Eestis, kus on vaktsineeritud poole vähem inimesi on vastav nakatumiste tase 240 ja Soomes 172.

 

 

Soomes laekub koroonavaktsiinide kahjulike kõrvaltoimete kohta rekordiliselt teateid – sellist asja polnud isegi seagripi vaktsiini puhul

NordenBladet — Koroonavaktsiinide kohta on tulnud Soome ravimiametile Fimea rekordiliselt teateid kahjulikest kõrvaltoimetest. „Neid tuleb uksest ja aknast, tohutus koguses. See on täiesti ennenägematu olukord,” ütles Fimea ravimite ohutuse osakonna juhataja Liisa Näveri.

Näveri ütles, et ainuüksi ühe päevaga laekus enam kui 200 teadet. Enamasti teatatakse palaviku, käevalu ja lümfisõlmede üles paistetamise kohta. Aga need on mööduvad ja mitte eriti ohtlikud kõrvaltoimed, vahendab Helsingin Uutiset.

Palju tuleb teateid arvatavasti seetõttu, et inimesed on koroonavaktsiini suhtes väga tähelepanelikud. Midagi säärast ei nähtud isegi seagripivaktsiini Pandemrix puhul, mida muidu peeti väga ohtlikuks vaktsiiniks, kuna põhjustas paljudel inimestel narkolepsiat.

Näveri ütles, et koroonavaktsiini kohta teatatakse, kuna sellest on meedias palju juttu. Näiteks kui tulid uudised koroonavaktsiini põhjustatud menstruatsioonihäirete kohta, hakkasid inimesed sellest rohkem teada andma.

Näveri sõnul aga pole selliseid teateid vaja teha, sest need on juba teada. Vaja oleks teatada kõrvaltoimetest, mida pole veel tuvastatud.

Kõrvaltoimete kohta tehtavate teadete eesmärk on tuvastada varem tuvastamata kõrvaltoimed, mitte teada andmine kõigi kõrvaltoimete kohta.