Neljapäev, september 18, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Eesti: Haridus- ja Teadusministeerium toetab lisaeelarvest õpilünkade tasandamist ja koolidele arvutite soetamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis esidevahendite teel peetud istungil heaks lisaeelarve eelnõu, millega eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale 14,4 miljonit eurot, millest 13,4 on ministeeriumi eelarves. 

„Praegu on kõige olulisem kriisi mõjude leevendamine – ministeeriumile kavandatavast summast suur osa on mõeldud just nimelt laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks. Olulisel kohal on ka distantsõppe läbi viimiseks vajalike arvutite ning internetiühenduse tagamine,“ selgitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

6 miljonit on kavandatud suvisteks laagriteks, kus saab pakkuda lastele ja noortele nii vaimset tervist turgutavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui õpilünkade tasandamist.

Veel 6 miljonit on planeeritud erahuvihariduse, -huvitegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate toetamiseks kriisi mõjude leevendamisel.

0,5 miljonit on nähtud ette koostöös Lastekaitse Liiduga koolidele täiendavate arvutite soetamiseks, et jagada neid distantsõppe perioodiks õppijatele. Lisaeelarves eraldatud summa eest on planeeritud soetada ligi 1400 arvutit. Varasemalt on ministeerium eraldanud toetust 1254 arvuti soetamiseks.  Kokku toetab ministeerium enam kui 2600 arvuti ostmist.

0,9 miljonit eurot on planeeritud haridusasutustele kiirtestide soetamiseks.

1 miljonit eurot on kavandatud koostöös kohalike omavalitsustega peredele parema internetiühenduse tagamiseks.

Täpsemad toetuste jaotamise tingimused on selgumisel. Ministeerium teavitab neist esimesel võimalusel.

Lisaeelarve kulude ja toetuste maht on kokku ligi 641 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.

 

 

Eesti: Lisaeelarvest toetatakse spordivaldkonda ligi 2,7 miljoni euroga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsuskabinetis saavutatud lisaeelarve kokkuleppes kaetakse spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 2,7 miljoni euro ulatuses. Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on osaliselt mõeldud rahvusvaheliste spordiürituste riskifondiks. Lisaeelarve eelnõu saadetakse Riigikokku pärast otsust valitsuse istungil.

„Kultuuri- ja spordivaldkonna toetussumma lisaeelarves, ühtekokku 42 miljonit eurot, võimaldab sektoril ellu jääda,“ teatas kultuuriminister Anneli Ott. „Abipakett katab ka spordivaldkonnas väga erinevate vajadustega organisatsioone. Näiteks on väga tähtis, et me ei unusta institutsioonide kõrval inimest, treenerit, kellele ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed,“ rääkis minister.

Kultuuriministeerium peab abimeetmeid luues silmas kulusid, mille katmiseks mõeldud sissetulekuid polnud koroonakriisi ja valdkonna sulgemise tõttu enam võimalik teenida. Spordivaldkonna toetuste kogueelarvest, 2,7 miljonist eurost suunatakse 1 miljon spordiregistrisse kantud eraspordiobjektide valdajate toetuseks, et spordiobjekte saaks taas avada ja jätkata neis tegevust piirangute lõppemise järel. Ka on eraldi meetmed ette nähtud sportmängude alaliitudele ja meistriliiga klubidele ligi 700 000 euro ulatuses. Kuna koroonapiirangud võimaldavad läbi viia üksnes saavutusspordi võistlusi koondise liikmetele ja kandidaatidele, siis jääb spordialaliitudel madalama taseme võistluste ärajäämise tõttu saamata oluline osa tulust. Selle tasandamiseks mõeldud taotlusvooru maht on 600 000 eurot. Toetusmeede 400 000 euro ulatuses on ette nähtud ka võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, sest neile ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed.

Eraldi 6 miljoni euro suurune riskifond on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste heaks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

Kultuuriministeerium töötab välja taotlemise tingimusi ning teavitab edasistest sammudest lähiajal.

Värske uuring: Põlissoomlaste edumaa teiste ees kasvab

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põlissoomlaste toetus kasvas värske Helsingin Sanomate tellitud uuringu alusel märtsikuus 0,4 protsendipunkti võrra 21,5 protsendi. Samal ajal langes valitsusertakonna sotside toetus 0,5 protsendipunkti võrra 20,5 protsendini.

Teise opositsioonipartei koonderakonna toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra 16,0 protsendini, keskerakonna toetus tõusis 0,8 protsendipunkti võrra 11,8 protsendini, roheliste toetus langes 0,1 protsendipunkti võrra 9,8 protsendini. Vasakpoolsete toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra 7,3 protsendini ja rootsi erakonna toetus tõusis 0,2 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.

Uuringu viis läbi uuringufirma Kantar TNS. Perioodil 15.2.–12.3 küsitleti 2462 inimest vanuses 18-79. Veamarginaal on 2,1 protsendipunkti.

Eesti: Läänemere uuendatud tegevuskava valmib oktoobriks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 17.-18. märtsil virtuaalselt toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi 42. aastakoosolekul oli peatähelepanu all Läänemere tegevuskava uuendamine. Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega. Oktoobriks valmiv uuendatud tegevuskava sihib Läänemere keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Liis Kikase sõnul on Läänemere tegevuskava uuendamine väldanud praeguseks pea aasta, mil kõik riigid on panustanud uute meetmete väljatöötamisse. „Praeguseks on jõutud tegevuskava koostamisega sellesse etappi, et võime hakata avalikkusega konsulteerima meetmete osas. Eesti plaanib sellekohase avalikustamise teha varakevadel, seega annab Keskkonnaministeerium peagi uuendatud tegevuskava tutvustamisest teada,“ lausus Kikas.

Aastakoosolekul kinnitati naftase eluslooduse pääste soovitus, mis annab riikidele suuniseid muuhulgas ka selleks, kuidas naftaste eluslooduse päästeks valmistuda ja millised plaanid selleks koostada. „Eesti on varasemalt olnud selles valdkonnas Läänemere-äärsete riikide seas juhtrollis, näiteks on Eestil olemas naftase eluslooduse pääste plaan ja mobiilne varustus. Keskkonnaministeerium on sõlminud koostööleppe vabatahtlike kaasamiseks naftase eluslooduse päästesse. Uuendatud soovituse alusel vajab Eesti plaan ajakohastamist ja Keskkonnaamet asub sellega tegelema,“ selgitas Kikas.

Arutati ka soovituse vastuvõtmist sademevee käitluse tõhustamiseks, rakendades uudseid looduslähedasi lahendusi nagu märgalade loomine ja sademevee immutamine pinnasesse. Selle soovituse ametlik kinnitamine lükkub aga edasi juunisse. Samuti heakskiit Läänemere piirkonna meremüra plaanile, milles riigid on paika pannud tegevustiku meres leviva müra mõõtmiseks ning meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, et vähendada müra mõju mereelustikule.

Lisaks kiideti koosolekul heaks ohtlike ja kahjulike ainete reostusõnnetuste valmisoleku juhis Läänemere-äärsetele riikidele. Ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühinemise seaduse on Riigikogu vastu võtnud ja see ootab presidendi väljakuulutamist, seega on praktilised juhised ohtlike ja kahjulike ainete mereveo keskkonnaohutuse tagamiseks väga ajakohased ja oodatud kõikide riikide poolt. Eesti on Läänemere riikidest teine riik, kes ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühineb ning kes HELCOMi juhiseid asub ka kohe rakendama ja panustama oma võimekuse tõstmisse ohtlike ja kahjulike ainete õnnetusjuhtumitele reageerimiseks.

HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitseks. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

Täiendavat infot Läänemere tegevuskava kohta leiab https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan/bsap-update-2021/

 

 

 

Eesti: Peagi avaneva Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusvooru eelarve suurenes

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis või projekteeritaval alal või sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.

“Eesti maaelu arengukava 2014–2020” toetus aitab hüvitada erametsaomanikele nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaiku, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.

„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamisele seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud suur varem ning ilmselt on seda ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“

Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal  60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.

Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil veebis Zoomi keskkonnas. Registreeruda saab kuni 26. märtsini.

Täpsemat teavet toetuse tingimustest, infopäevast ning kehtivast tulumaksu lisasoodustusest saab SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.

 

 

1...242526...36Page 25 of 36