NordenBladet —Valitsuskabinetis saavutatud lisaeelarve kokkuleppes kaetakse spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 2,7 miljoni euro ulatuses. Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on osaliselt mõeldud rahvusvaheliste spordiürituste riskifondiks. Lisaeelarve eelnõu saadetakse Riigikokku pärast otsust valitsuse istungil.
„Kultuuri- ja spordivaldkonna toetussumma lisaeelarves, ühtekokku 42 miljonit eurot, võimaldab sektoril ellu jääda,“ teatas kultuuriminister Anneli Ott. „Abipakett katab ka spordivaldkonnas väga erinevate vajadustega organisatsioone. Näiteks on väga tähtis, et me ei unusta institutsioonide kõrval inimest, treenerit, kellele ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed,“ rääkis minister.
Kultuuriministeerium peab abimeetmeid luues silmas kulusid, mille katmiseks mõeldud sissetulekuid polnud koroonakriisi ja valdkonna sulgemise tõttu enam võimalik teenida. Spordivaldkonna toetuste kogueelarvest, 2,7 miljonist eurost suunatakse 1 miljon spordiregistrisse kantud eraspordiobjektide valdajate toetuseks, et spordiobjekte saaks taas avada ja jätkata neis tegevust piirangute lõppemise järel. Ka on eraldi meetmed ette nähtud sportmängude alaliitudele ja meistriliiga klubidele ligi 700 000 euro ulatuses. Kuna koroonapiirangud võimaldavad läbi viia üksnes saavutusspordi võistlusi koondise liikmetele ja kandidaatidele, siis jääb spordialaliitudel madalama taseme võistluste ärajäämise tõttu saamata oluline osa tulust. Selle tasandamiseks mõeldud taotlusvooru maht on 600 000 eurot. Toetusmeede 400 000 euro ulatuses on ette nähtud ka võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, sest neile ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed.
Eraldi 6 miljoni euro suurune riskifond on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste heaks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
Kultuuriministeerium töötab välja taotlemise tingimusi ning teavitab edasistest sammudest lähiajal.
NordenBladet — Põlissoomlaste toetus kasvas värske Helsingin Sanomate tellitud uuringu alusel märtsikuus 0,4 protsendipunkti võrra 21,5 protsendi. Samal ajal langes valitsusertakonna sotside toetus 0,5 protsendipunkti võrra 20,5 protsendini.
Teise opositsioonipartei koonderakonna toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra 16,0 protsendini, keskerakonna toetus tõusis 0,8 protsendipunkti võrra 11,8 protsendini, roheliste toetus langes 0,1 protsendipunkti võrra 9,8 protsendini. Vasakpoolsete toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra 7,3 protsendini ja rootsi erakonna toetus tõusis 0,2 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.
Uuringu viis läbi uuringufirma Kantar TNS. Perioodil 15.2.–12.3 küsitleti 2462 inimest vanuses 18-79. Veamarginaal on 2,1 protsendipunkti.
NordenBladet —17.-18. märtsil virtuaalselt toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi 42. aastakoosolekul oli peatähelepanu all Läänemere tegevuskava uuendamine. Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega. Oktoobriks valmiv uuendatud tegevuskava sihib Läänemere keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Liis Kikase sõnul on Läänemere tegevuskava uuendamine väldanud praeguseks pea aasta, mil kõik riigid on panustanud uute meetmete väljatöötamisse. „Praeguseks on jõutud tegevuskava koostamisega sellesse etappi, et võime hakata avalikkusega konsulteerima meetmete osas. Eesti plaanib sellekohase avalikustamise teha varakevadel, seega annab Keskkonnaministeerium peagi uuendatud tegevuskava tutvustamisest teada,“ lausus Kikas.
Aastakoosolekul kinnitati naftase eluslooduse pääste soovitus, mis annab riikidele suuniseid muuhulgas ka selleks, kuidas naftaste eluslooduse päästeks valmistuda ja millised plaanid selleks koostada. „Eesti on varasemalt olnud selles valdkonnas Läänemere-äärsete riikide seas juhtrollis, näiteks on Eestil olemas naftase eluslooduse pääste plaan ja mobiilne varustus. Keskkonnaministeerium on sõlminud koostööleppe vabatahtlike kaasamiseks naftase eluslooduse päästesse. Uuendatud soovituse alusel vajab Eesti plaan ajakohastamist ja Keskkonnaamet asub sellega tegelema,“ selgitas Kikas.
Arutati ka soovituse vastuvõtmist sademevee käitluse tõhustamiseks, rakendades uudseid looduslähedasi lahendusi nagu märgalade loomine ja sademevee immutamine pinnasesse. Selle soovituse ametlik kinnitamine lükkub aga edasi juunisse. Samuti heakskiit Läänemere piirkonna meremüra plaanile, milles riigid on paika pannud tegevustiku meres leviva müra mõõtmiseks ning meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, et vähendada müra mõju mereelustikule.
Lisaks kiideti koosolekul heaks ohtlike ja kahjulike ainete reostusõnnetuste valmisoleku juhis Läänemere-äärsetele riikidele. Ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühinemise seaduse on Riigikogu vastu võtnud ja see ootab presidendi väljakuulutamist, seega on praktilised juhised ohtlike ja kahjulike ainete mereveo keskkonnaohutuse tagamiseks väga ajakohased ja oodatud kõikide riikide poolt. Eesti on Läänemere riikidest teine riik, kes ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühineb ning kes HELCOMi juhiseid asub ka kohe rakendama ja panustama oma võimekuse tõstmisse ohtlike ja kahjulike ainete õnnetusjuhtumitele reageerimiseks.
HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitseks. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
NordenBladet —Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis või projekteeritaval alal või sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.
“Eesti maaelu arengukava 2014–2020” toetus aitab hüvitada erametsaomanikele nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaiku, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.
„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamisele seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud suur varem ning ilmselt on seda ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“
Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal 60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.
Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.
Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil veebis Zoomi keskkonnas. Registreeruda saab kuni 26. märtsini.
Täpsemat teavet toetuse tingimustest, infopäevast ning kehtivast tulumaksu lisasoodustusest saab SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.
NordenBladet —18. märtsil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon sõnastas uued soovitused AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks Eestis. Ekspertkomisjon soovitab kasutada AstraZeneca vaktsiini lähinädalatel eelkõige üle 60-aastaste (k.a) inimeste COVID-19 vastaseks vaktsineerimiseks.
„Komisjon vaagis eile õhtul toimunud koosolekul pikalt nii Euroopa Ravimiameti esialgseid uurimise tulemusi kui ka nakkusolukorda Eestis. Meie eksperdid lähtusid soovituses nii Euroopa ravimiameti avaldatud andmetest kui sellest, et Eestis on praegu esmatähtis kaitsta vaktsineerimisega ennekõike üle 60-aastaseid inimesi, kellel on suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt ning vajada haiglaravi,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. „Alates eile õhtust käivad arutelud kõigis Euroopa riikides ja paljud neist on kujundamas oma seisukohti lähipäevil. Mõistagi jälgime ka teistes riikides toimuvaid arutelusid ja otsuseid.“
Avaldame riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused täismahus.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 18.03.2021 otsused seoses AstraZeneca vaktsiini kasutamisega
Taust
Märtsis teatati mitmes riigis mõnedel noorematel inimestel 7-14 päeva pärast AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist esinenud trombotsüütide vähesuse (trombotsütopeenia) ja raske tromboosi koos esinemisest. Euroopa Ravimiamet (EMA) ei muutnud 11.03 toimunud arutelul oma ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiini osas ja uuris edasi väga harva esinenud ebatavalisi trombotsütopeenia ja tromboosi kombineeritud juhtumeid. Tuginedes EMA hinnangule ja olemasolevatele andmetele, soovitas Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon 11.03 ettevaatusabinõuna vältida EMA uurimise ajal kuni uurimistulemuste selgumiseni AstraZeneca vaktsiini kasutamist kõrge trombiriskiga inimestel. Juhised trombiriski hindamiseks edastati 12.03 ka vaktsineerijatele.
18.03 arutas EMA ravimiohutuse riskihindamise komitee olemasolevaid andmeid ja uurimise tulemusi. Komitee jõudis järgmistele järeldustele:
Vaktsiini kasu ja riski suhe on jätkuvalt positiivne.
AstraZeneca vaktsiini kasutamine ei ole seotud trombemboolia suurema tekkeriskiga. Trombemboolia kõrvaltoimeteatiste arv on oluliselt väiksem, kui selle eeldatav esinemissagedus vaktsineeritutega sarnases vanuses elanikkonnas.
AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimeid ei saa seostada kvaliteedi- või tootmisprobleemidega.
AstraZeneca vaktsiin võib olla seotud väga harva esineva eripärase haiguspildiga tromboosiga, millega võib kaasneda trombotsüütide vähesus ja mis on esinenud noorematel kui 60-aastastel inimestel. EMA-l on teada 7 tromboosijuhtu, mille korral esines laialdane veresoontesisene tromboos ja 18 ajuveenide tromboosijuhtu. Põhjuslik seos vaktsiiniga nende juhtude puhul ei ole kindel, kuid seda hinnati võimalikuks ja seetõttu uuritakse edasi. Üle 60-aastastel selliseid tromboosijuhtumeid ei esinenud.
Esinenud tromboosijuhud on väga harvad, arvestades AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritud inimeste koguarvu. 16.03 seisuga on Ühendkuningriigis ja Euroopa majanduspiirkonnas vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga üle 20 miljoni inimese.
Kuna EMA-le teatatud trombotsütopeenia- ja tromboosijuhud olid üliharvad, ei seadnud amet vaktsiini kasutamisele nooremas earühmas piiranguid.
EMA jätkab trombijuhtude uurimist ja hindamist, kas trombotsüütide vähesuse ja tromboosiga inimestel esines muid täiendavaid tromboosi riskifaktoreid ja kuidas neid harva esinevaid trombe ennetada.
Võttes arvesse:
– olemasolevaid andmeid AstraZeneca vaktsiini kohta, sh EMA ravimiohutuse riskihindamise komitee järeldusi ning asjaolu, et EMA hindab AstraZeneca vaktsiini kasu ja riski suhet jätkuvalt positiivseks,
– Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani eesmärkide kohaselt tuleks esmajärjekorras võimaldada vaktsineerimist vanemaealistele ja riskirühmadele, kellest piiratud vaktsiinikoguste tõttu ei ole arvestatav osa veel vaktsineerimise võimalust saanud,
– haiglaravi vajavad COVID-19 haiguse tõttu peamiselt üle 60-aastased inimesed,
– AstraZeneca vaktsiin on olemasolevatele andmetele tuginedes vanemaealistel efektiivne ning kaitseb hästi raske haigestumise eest,
– epidemioloogilist olukorda Eestis,
– EMA jätkab noorematel inimestel (alla 60-aastastel) esinenud ebatavaliste trombijuhtude mehhanismi uurimist ja seose hindamist vaktsiiniga,
– COVID-19 haigestumisega suureneb inimesel oluliselt tromboosirisk,
soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon:
1. Kasutada AstraZeneca vaktsiini lähinädalatel eelkõige üle 60-aastaste (k.a) inimeste COVID-19 vastaseks vaktsineerimiseks.
2. Kuivõrd trombemboolia risk vaktsineeritutel EMA hindamisel ei kinnitunud, võib loobuda ettevaatusabinõuna antud soovitusest mitte vaktsineerida tromboosi riskifaktoritega inimesi. Seega võib AstraZeneca vaktsiini kasutada veenitromboosi riskifaktoritega üle 60-aastaste (k.a) inimeste vaktsineerimiseks.
3. Euroopa Ravimiamet ei piiranud ravimi kasutamist üheski earühmas, sest trombotsütopeenia- ja trombijuhud on olnud väga harvad. Seepärast ei ole AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga immuniseeritud inimestel vaja oma tervise pärast muretseda.
Komisjon soovitab pärast AstraZeneca koroonavaktsiini saamist jälgida oma tervist 14 päeva jooksul ning kui esineb mõni järgmistest sümptomitest, pöörduda koheselt arsti poole:
– hingeldus,
– rindkere- või kõhuvalu,
– jäseme turse või jahedus,
– tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,
– püsiv veritsus,
– väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.
4. Vaadata soovitused üle, kui on olemas täiendavad andmed EMA-lt alla 60-aastastel esinenud tromboosijuhtude põhjuste ja mehhanismi kohta.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
