NordenBladet —Soomes löödi kokku numbrid, kui palju maksab elamine. Selgus huvitav tõsiasi, et näiteks Helsingis elamise kulu on keskmiselt ligi 400 eurot kuus kallim kui mujal Soomes. Ühe vanema ja lapsega pere eluasemekulu on 684 eurot kuus (2-toaline korter), kahe lapsega tuumikpere eluasemekulu 856 eurot kuus (2-toaline korter). Üksi elava inimese eluasemekulu 1-toalises korteris on 571 eurot kuus. Tegemist on üürikorteritega. Helsingis ja selle ümbruses on kulu ligi 400 eurot suurem, vahendab Yle.
Kõige suuremad erinevused on üksi elavate ja lastega perede puhul toidukuludes. Üksi elava alla 45-aastase inimese kulutused toidule on 261 (naistel) kuni 294 (meestel) eurot kuus. 2-lapselise pere toidukulud on 710 eurot kuus ehk üle kahe korra enam. Lisaks kulub lastega peres palju raha riiete peale, 237 eurot kuus.
Kokku kulub ĂĽksi elaval alla 45-aastasel inimesel lisaks eluasemele ligi 580 eurot kuus, lastega perel aga 1409 eurot kuus.
Kahe lapsega pere kulud kokku on Soomes seega keskmiselt 2265 eurot kuus, ĂĽksi elaval noorel inimesel 1150 eurot kuus. Helsingis ja selle ĂĽmbruses lisandub veel 400 eurot kuus.
NordenBladet —Kuigi Eestis noorte naiste arv väheneb, siis sündide arv kasvab, ja see on vastupidine olukord Soomega, kus sündide arv on langenud nälja-aastate tasemele. Eestis makstakse emadele poolteist aastat täispalka ja lisaks veel preemiat kolmanda lapse pealt. Soome vahet pendeldanud hambaarst Grethen Kuusik räägib väljaandele Helsingin Sanomat, et tahtis emapuhkusele jääda just Eestis.
Esimese kĂĽmne kuu jooksul on Eestis sĂĽndinud 800 last rohkem kui eelmisel aastal. Need on valdavas osas kolmandad lapsed. Kolmandate laste buum algas siis, kui lapsetoetused kerkisid alates kolmandast lapsest poolteist aastat tagasi.
Grethen Kuusik tunnistab, et laps ei sündinud raha pärast, aga sellest on palju abi. Mõlemad vanemad on tahtnud juba varem palju lapsi. Kuusik räägib, et oli ainus laps, seetõttu tahtis ise rohkem lapsi. Koos teistega on lõbusam üles kasvada. Toetusest on abi näiteks laste ringide ja lasteaiamaksude jaoks. Väike laps kasutab vanemate õdede vankreid ja riideid. Küll aga tuli osta uus kuue istekohaga auto, et kolm õde ja vanem vend maale vanaema juurde sõites ära mahuksid. Kahe lapse pealt saab pere toetust 110 eurot. Kolmanda lapse toetus on 100 eurot ja lisaks makstakse kolmelapselisele perele iga kuu 300 eurot suure pere toetust, ehk kokku 510 eurot. Soomes on kolme lapse toetus kokku 333,51 eurot.
Enamus kolmandate laste sünnitajaid on Eestis kõrgharidusega, nagu Kuusik. Arvestades 1300 euro suurust keskmist brutopalka on 500 eurot oluline raha ka neile, kes hästi toime tulevad. See näitab valitsuse poolset huvi peresid toetada. Lapsetoetused on viimastel aastatel tõusnud ja Eesti investeerib lastesse.
Lapsetoetuste tõus on üks parimaid asju, mis Eestis on viimastel aastatel juhtunud. See näitab, et asjaga on tõsi taga ja see pole ainult jutt.
Pärast seda, kui Eesti hakkas alates 2004. aastast maksma Euroopa Liidu kõrgeimat emapalka, on sündide arv Eestis tõusnud. Koos lapsega koju jäänud emale makstakse palka edasi, kõige enam 3089,55 eurot kuus, ja seda poolteist kuud järjest. Soomes makstakse emapalka 10 kuud ja summa ei kata tervet palka.
Kuusku sõnul on suur vahe, kas oled lapsega kodus 9 või 18 kuud. Eestis süsteemi puudused avalduvad aga, siis, kui imikuiga läbi saab. Pärast 1,5 aastat kodus olemist ei leia naised tööd ning lasteaiakohti on samuti raske leida. Soome koduhoiutoetuse sarnast süsteemi Eestis pole. Ringide tasud on Eestis kõrged.
Eesti rahvaarv langes kiiresti pärast taasiseseisvumist ja see on peatunud 1,3 miljoni piiril. Kogu aeg on räägitud sellest, kuidas oleks võimalik rahvaarvu langust peatada. Poliitiliste otsuste mõju on tunda olnud ainult kahel korral: kui kehtestati emapalk ja kolmanda lapse toetus.
Möödunud aastal sündis Eestis naise kohta lapsi veidi enam kui Soomes, 1,59 last. Tänavu peaks see number kasvama 1,72 peale. Ent sündide arv ei ületa jätkuvalt surmade arvu. Rahvaarvu langus peatus kolm aastat tagasi seoses migratsiooniga. Tänu sellele on Eestis rahvaarvu kõige negatiivsemad ststsenaariumid muutunud positiivsemaks.
Eestis ajakirjanduses pööratakse lastele samuti suuremat tähelepanu ja kui veel mõni aasta tagasi tähendas suurpere Eestis vaesusse langemist, siis nüüd see enam nii ei ole. Peaminister Jüri Ratas sai sügisel neljanda lapse ja ka president Kersti Kaljulaidil on neli last. Haridusminister Mailis Reps on sünnitanud lausa kuus last.
Populaarsed blogijad Mallukas ja Mirjam Hunt said tänavu sügisel kolmanda lapse.
Kui Soomes räägitakse laste sündidest peamiselt tulevaste pensionimaksjate kontekstis, siis Eestis on see rahva püsimajäämise küsimus. Samas on selge, et ainult toetustega inimesi sünnitama ei pane, isegi kui toetus oleks 500 euro asemel 1500 eurot. Üldine trend on Eestis sama mis Soomes – naised sünnitavad üha hilisemas eas. Paljud ei saa ja ei tahagi lapsi. Kui see on trend, siis seda rahaga ei muuda, kuna raha pole otsustaja. Enamusele on juba kahest lapsest küllalt ja kolmandat ei taheta enam.
Kokkuvõttes toetustest rahvastiku vähenemise peatamiseks palju abi pole, see vaid veidi pidurdab rahvaarvu kiiret vähenemist.
NordenBladet — World Economic Forum avaldas nimekirja maadest, kus loetakse kõige enam raamatuid. Positiivse uudisena selgub, et eestlased ja soomlased loevad Euroopas kõige rohkem raamatuid, vastavalt 13 ja 12 minutit ööpäevas.t.
Samapalju kui soomlased loevad ka poolakad. Kõige vähem loevad raamatuid prantslased, ainult 2 minutit ööpäevas. Väiksed lugejad on ka rumeenlased, itaallased, austerlased ja britid.
NordenBladet —Soome on üks maailma parimaid kohti olla naine. Esikohal on maailmas Island, järgnevad Norra, Rootsi ja Soome. Eesti on maailmas naiste olukorra koha pealt alles 33. kohal, tagapool Lätist ja Leedust, samal tasemel Albaania ja Moldovaga, selgub Maailma Majandusfoorumi värskest soolise lõhe indeksist.
Kõige kehvem on maailmas olla naine islamimaades nagu Jeemen, Pakistan, Iraak ja Süüria.
NordenBladet —Soome endine tippmäesuusataja Kalle Palander* ja tema abikaasa Riina-Maija on koos perega kolinud elama Vantaa korterisse. Pereema Riina-Maija sai tööd Helsingis marketingi alal. Pere elab Vantaal Kivistös. Lapsed on läinud Soome kooli ja neile meeldib väga, et saavad liikuda looduses ning käia uisutamas ja suusatamas, vahendab Iltalehti.
Kuigi pere elab nüüd palju kitsamates tingimustes kui varem, on nad eluga Soomes rahul. Varem elasid nad Prantsusmaal suures mõisas ning seotasid mõisa ka Eestisse. Nüüd on nad aga oma rännakutelt naasnud tagasi Soome. Kalle Palander lööb Soomes kaasa eri teleprojektides.
Riina, kellel on Kallega koos kolm last, kirjeldas hiljuti, et ta pole saanud kümme aastat käia hambaarsti juures. Samuti on raha tõttu pidanud ta lastele soetama riideid kaltsukatest ja ise kandma rõivaid nii kaua, kuni neile augud tekivad. Ka restoranis proovib Riina alati valida midagi soodsamat, abikaasa Kalle tavaliselt saab endale söömiseks korraliku prae.
Ka varasemalt on Kalle tunnistanud, et perekonna rahaline reis pole kiita. Palander tunnistas eelmine aasta Iltasanomatile, et isegi oma tippaegadel ei teeninud ta nii palju kui mõned teised Soome tippsportlased. “Paljud inimesed ilmselt arvavad, et karjääri lõpetades olin ma samas situatsioonis nagu Teemu Selänne või Sami Hyypiä. Tegelikult see nii ei ole,” rääkis Palander.
Palanderid panid eelmisel aastal ka Ida-Virumaal asuva Ontika mõisa ka mĂĽĂĽki. “Kõik mõisad on ju alati mĂĽĂĽgis, on ju? Lisaks ka kõik meie kodud – Tornios, Prantsusmaal ja Eestis. Meil ei jätku kurat raha kõigi kolme pidamiseks,” nentis Kalle toona Delfile.
______________________
*Kalle Markus Palander (sündinud 2. mail 1977 Tornios) on Soome endine mäesuusataja. Kalle Palander on Soome edukaim meesmäesuusataja. 1999. aastal võitis ta üllatuslikult maailmameistri tiitli slaalomis. Hooajal 2002–2003 võitis ta slaalomi maailma karika. Aastatel 2003–2007 võitis Palander kokku kümme slaalomi ja neli suurslaalomi maailmakarikavõistluste etappi.
