NordenBladet — Muumi kohvikuketti pidaval ettevõttel Cafe of cartoons Oy on suurte võlgade tõttu audit tegemata ning tegevuse kohta on tehtud kuriteoteade. Rootsi politseile tehtud kuriteoteate taga on 8 investorist koosnev grupp, kes kahtlustab ettevõtte juhtkonda majanduskuritegudes, vahendab Maaseudun Tulevaisuus.
Vastamisi on kohvikuketi ligi poole aktsiate omanik ja ettevõtte juht Sanna Kiiski ning ettevõtte Rootsi osanikud.
Ettevõtte juhtkond on esitanud 15. juunil kohtusse taotluse saneermismenetluseks. Esmaspäeval on kavas erakorralisel aktsionäride koosolekul taotleda luba saneerimise alustamiseks.
Kohvikukett alustas ambitsioonikalt 2016. aastal ja laienes kiiresti. Stockholmis avatud Mumin Kaffe pandi kinni tänavu jaanuaris. Kavandatud börsile minek lükati edasi.
Ettevõtte aruande järgi oli 2017. aasta käive 867 962 eurot ja kahjum 414 384 eurot. Aasta varem oli kahjum 87 000 eurot.
Ettevõttel on pangavõlgu 538 000 eurot ja muid võlgu ligi 600 000 eurot. Ettevõtte omakapital oli aastavahetusel 306 000 euroga negatiivne.
Ettevõte on teadaolevalt jätnud järjest arveid maksmata, sest kassas raha pole. Firma kodulehel on kirjas, et ettevõttel on 8 kohvikut. Osa neist on juba uksed sulgenud.
Helsingi Fabianinkatu ja Rovaniemi Mumin Kaffe on frantsiisi-ettevõtted. Helsingi Liisankatu Mumin Kaffe oli keti esimene kohvik ja see töötab, samuti Aleksanterinkatu Stockmanni ja Oulu kohvikud.
Helsingin Korkeavuorenkatu muumikohvik on suletud ja Tehtaankatu kohviku avamine takerdus tegevusloa saamata jätmise tõttu. Kummagi kohviku eest on tasutud remondi- ja üürikulusid.
Ettevõttes töötas 2017. aastal keskmiselt 18 töötajat.
NordenBladet — Joensuu kesklinnas pussitati öösel kolme inimest, kes on toimetatud haiglasse. Politsei otsib seoses juhtunuga kahte inimest, kes sündmuskohalt põgenesid.
Mõlemad otsitavad on 175-180 cm pikad, üks on sale, siilisoenguga, valge t-särgi, teksade ja tennistega. Teine on veidi jässakam, rohelise särgi, nokkmütsi, tumedate põlvini ulatuvate pükste ja tennistega.
Politsei palub helistada 112 kõigil, kes asjast midagi teavad.
NordenBladet — Helsingis ja selle ümbruses on seoses süvikusse vee pumpamisega ilmnenud maavärinad. Need võivad jätkuda ka pärast seda, kui vee pumpamine lõpetatakse. Espoos Otaniemis asuva geotermilise soojusjaama aukudesse pumbatakse vett veel nädal aega. Praeguseks on registreeritud sellega seoses juba tuhandeid värinaid.
Maailmast on teada juhtumeid, kus värinad jätkusid pärast vee pumpamise lõpetamist veel pikka aega. Näiteks Šveitsis Baselis jätkusid värinad veel kümmekond aastat. 2006. aastal lõpetati Baselis värinate tõttu geotermilise jaama ehitus. Värinad inimestele kahju ei teinud, küll aga lõhkusid need ehitisi, näiteks tekkisid seintesse praod.
Šveitsi geoloogiline taust on aga Soome omast erinev. Soome asub kindlal kaljupinnal, kus looduslik värinate foon on väga madal. Soomes on maavärinad väga harvad, Šveitsis tuleb aga ette 5-10 aasta jooksul. Šveits on juba looduslikult palju aktiivsem.
Helsingi elanikud kogevad värinaid läbi akende klirisemise, korina ja maa vappumise. Helsingi maavärinad pole ehitisi kahjustanud. Värinaid on registreeritud 25-30 kilomeetri raadiuses. Teateid on tulnud Helsingist Kumpulast ja Puistolast.
Juunis-juulis on värinaid registreeritud mitu tuhat. Möödunud nädalal oli värinaid 23, neist 6 oli öösel.
Maailmas on olnud juhtumeid, kus pärast vee pumpamise lõpetamist on värinad muutunud veelgi tugevamaks.
NordenBladet — Kahe viimase aasta jooksul on TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühm professor Hendrik Volli (hetkel TTÜ õppeprorektori ametis) eestvedamisel otsinud personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil päevavalguse ja päikesekaitse lahendusi liginullenergiahoonetele külmas kliimas.
Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad kõik uued hooned, mis valmivad pärast 31. detsembrit 2020, vastama liginullenergiahoone (NZEB) nõuetele. Igal EL liikmesriigil on õigus ise määrata täpsed NZEB hoone kavandamise kriteeriumid ja põhimõtted. „Seadsime oma uurimisprojektiga eesmärgiks anda mitte ainult soovituslikku, vaid ka konkreetset arvulist sisendit Eesti NZEB hoonete kavandamiseks, nende fassaadide, avatäidete ja päikesevarjestuse planeerimiseks ning ruumide ülekuumenemise vältimiseks“, selgitab professor Voll.
Uurimisprojekt „Päevavalguse ja päikesekaitse lahenduste põhimõtted liginullenergia hoonetes külmas kliimas“ jaotus kolmeks alateemaks: uuriti insolatsiooni (ruumi pääsev otsene päikesekiirgus) mõju liginullenergia hoonete energiatarbele ja ülekuumenemisele; staatiliste ja dünaamiliste päikesevarjestuste mõju ning lihtsustatud või detailsete aknamudelite mõju liginullenergiahoonete energiatarbimisele.
Insolatsioon, ehk siis otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi, lubab kinnitada, et senine nõutud insolatsiooni kestvus (eeldab vähemalt 2,5 tundi lakkamatut päikesepaistet ruumi) ei ole tänastel liginullenergiahoonete kavandamisel põhjendatud. Uurimistöös leiti, et neid nõudeid järgides suureneb hoopis liginullenergiahoonete ülekuumenemise risk. Aluseks tuleks võtta hoopis päevavalgusteguri kriteeriumid (kui insolatsioon iseloomustab otsest päikesekiirgust, siis päevavalgustegur hajuskiirgust ehk pilvist ilma).
Analüüsides staatilise ning dünaamilise päikesevarjestuse erinevat mõju liginullenergiahoonetele loodi uurimisgrupis tööriist, mida arhitektid ja insenerid saavad hõlpsalt kasutada tarkvaraliidesena, et lihtsustada juba projektides energiakao vähendamist. Tõhusamaks osutus dünaamiline päikesevarjestus (mida erinevalt staatilisest päikesevarjestusest saab vastavalt vajadusele automaatikaga reguleerida).
Hendrik Voll: „Töötasime välja arvutusmeetodi, millega määrata kindlaks ehitiste konkreetne fassaadiosa linnakeskkonnas, mis võimaldab täita hoonele paistva otsese päikesevalguse nõuet. Nii on võimalik määrata, milline osa fassaadist vajab varjestamist, milline mitte. Lisaks saab selle põhjal otsustada, kas eelistada vertikaalset või horisontaalset varjestust“.
Kolmanda alateema – liginullenergiahoonete aknamudelite – puhul tuleks lihtsustatud mudelitele eelistada detailseid aknamudeleid. „Meie uuring näitas ilmekalt erinevate detailide (nagu näiteks aknamudelite täpsus, ehituskulud, energiahinnad, intressimäär ja inflatsioon) kaalukust. Saab öelda, et madalaim energiakasutus saavutati neljakordsete akendega, millel olid automaatsed, täiustatud juhtimisalgoritmiga ribakardinad“, lisab Voll.
2020. aasta lõpust jõustuva Euroopa Liidu liginullenergiahoone (NZEB) ehitusnõuetes lähtutakse juba sellest teadusprojektist tulenevatest teadlaste soovitustest eelistada Eesti liginullenergiahoones dünaamilisi päikesevarjestusi staatilistele, detailseid aknamudeleid standardakendele ning hoonete kavandamisel lähtuda päevavalgusteguri, mitte otsese päikesekiirguse kriteeriumidest.
NordenBladet – Taanis leiti ülikooli raamatukogu raamatutelt jääke maailma kõige ohtlikumast mürgist arseenist, mille suurtes kogustes sissehingamine võib põhjustada surma.
Teadlased uurisid kolme raamatut 16. ja 17. sajandist, et näha, kas nende kaaned on tehtud keskaegsetest käsikirjadest, nagu raamatuköitjatel vanasti kombeks oli, vahendas Sky News. Ladinakeelsete tekstide lugemisel jäädi aga hätta, sest need olid kaetud rohelise kihiga. Röntgenianalüüsid näitasid, et raamatukaasi katab märkimisväärne arseenikiht, mille eesmärk oli usutavasti kaitsta raamatuid kahjurite ja putukate eest.
Teosed said külge ohutusmärgi ja neid hoitakse nüüd ventileeritud kapis ning nende sisu loodetakse digitaliseerida, et vähendada nende käsitsemist.
