NordenBladet — Mandri-Soomes laieneb alates veebruarist välismaiste juhilubade kasutamine. Uue korra kohaselt kehtivad kõik autojuhiload, mis on välja antud Soomes tunnustatud riikides.

Juhilubade seaduse muudatus puudutab nii Euroopa Liidus kui väljaspool välja antud juhilube. Välismaal välja antud juhiluba kehtib ühe aasta jooksel alates kasutaja Soome tulekust, kui luba on kehtiv selle välja andnud riigis ja see vastab välimuse osas teatud nõuetele, edastab transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium.

Välismaal välja antud juhuluba peab olema ladinakeelsete tähtedega ja loalt peab olema võimalik välja lugeda info juhiõiguse kohta. Vastasel korral tuleb lasta juhiloal olev info tõlkida soome, rootsi, norra, taani, inglise või prantsuse keelde. Kui juhiloa omanik on Soome registreeritud, siis algab kasutusaeg registrisse kandmise hetkest.

Juhiloaturismi välistamiseks peab isiku püsielukoht olema enne Soome tulekut mõnes muus riigis. Valitsus esitas juhiloaseaduse muudatused 11. jaanuaril ja president peaks selle kinnitama 12. jaanuaril.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Politsei testib Soomes tehnoloogiat, mille abil on võimalik inimest tuvastada tema näo abil. Esialgu testib politsei uut tehnoloogiat oma töötajate peal, aga hiljem on seda kavas kasutada kuritegude uurimiseks, vahendab MTV.

Näotuvastustehnoloogiaga on võimalik tuvastada näiteks selliseid kurjategijaid, kes kasutavad eri identiteete. Näotuvastuses saab kasutada eri andmebaase, näiteks ametkondlikku pildipanka.

Soomes hakatakse maikuus kohaldama uut Euroopa Liidu andmekaitsedirektiivi, mille kohaselt on inimese nägu osa biomeetrilistest tunnustest.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soomes on töötutoetuse päevamäär käesoleval, 2018. aastal 32,40 eurot. Võrdluseks, Eestis on vastav määr 5,31 eurot ehk kuus korda madalam. Lihtsustatult võttes on see summa, millega töötu peab hakkama saama.

Erinevalt Eestist, kus töötutoetust makstakse vaid 7 kuud, saavad Soomes töötutoetust ka need, kes on olnud 10 aastat töötud. Paljud töötud ei soovigi seetõttu tööle minna, mistõttu on hakatud pikaajalisi töötuid tööle suunama.

Käesolevast aastast jõustus kord, mille järgi saavad töötutoetuse täismäära vaid need töötud, kes 65 päeva jooksul teevad vähemalt 18 tundi tööd või osalevad 5 päeval töölesaamist soodustavates tegevustes. See nn aktiivsusmudel (aktiivimalli) on aga Soome töötutes tekitanud palju meelehärmi, kuna vastasel korral kärbitakse nende toetust 4,65 protsendi ehk 1,5 euro võrra päevas. Ühes kuus teeb see Kela andmetel ligikaudu 32 eurot.

Aktiivsusmudeli kaotamiseks on Soomes kogutud juba üle 100 000 allkirja, mitu korda rohkem kui nõutavad 50 000 rahvaalgatuse korras seadusemuudatuse algatamiseks.

Aktiivsusmudelit ei nõuta neilt töötutelt, kel on puue või töövõimetus, samuti on sellest vabastatud hooldajad.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Värske Ida-Soome ülikoolis tehtud uurimus näitab, et Soomes külastab leivajärjekordi ehk toiduabi igal nädalal kokku ligi 20 000 inimest, kes on jäänud kõrvale heaoluühiskonna arengust.

Leivajärjekorras käivad majanduslikult kehvas seisus inimesed, kellest paljudele tekitab see häbi. Ligi pooltel neist inimestest on terviseprobleemid, masendus, üksindus ja nälg, vahendab Helsingin Sanomat.

Euroopa Liidu toiduabi jagamisega tegeleva kirikuühenduse andmetel saab Soomes igal aastal toiduabi ligi 100 000 inimest. Vaesus on Soomes muutunud nii tavaliseks, et iga inimese lähikonnas kogeb keegi vaesust.

Tampere ülikooli teadlase Tuomo Laihiala sõnul on osa inimeste olukord vaatamata heaoluühiskonnale nii raske, et neid ei aita isegi tasuta jagatav toiduabi.

Uuringus jälgiti toiduabi saavate inimeste elukvaliteeti ning vaesuse ja häbiga seotud kogemusi.

Uuringus osales ligi 3500 inimest, kes käivad kokku 36 Soome toiduabipunktis.

Suurem osa toiduabi saajatest on töötud ja pensionärid, aga on ka üksikvanemaid, õpilasi ja väiksepalgalisi töötajaid. Sügavam vaesus puudutab Soomes töötuid ja kodutuid, samas kui majanduslikult vaesed on lastega pered ja õpilased. Pikalt kestev vaesus võib inimestel kujundada vaesuse identiteedi ning see omakorda põhjustab uusi probleeme, millega ühiskond peab hakkama tegelema.

Toidusabad Soomes on märk sellest, et osa inimesi on jäänud heaoluühiskonna hammasrataste vahele ning nende roll on oodata toiduabi järjekorras. Paljudel pikaajalistel töötutel ja pensionäridel pole lootustki, et olukord paraneks, kuigi üleüldine olukord ja hõivatus on Soomes paranenud.

Toiduabi saajatest kolmandik tunneb selle pärast häbi, eriti naised, lapsevanemad ja kõrgharidusega inimesed. Häbitunne on seotud oma sotsiaalse grupiga ja sellele seatud ootustega.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT