Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: juuni 2017

Maaeluministeeriumi uus koolikava toetus mitmekesistab laste toidulauda

NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile koolikava toetuse eelnõu, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks.

1. augustist 2017. a hakkab kehtima koolikava toetus, mis asendab senist koolipuuvilja ja -köögivilja toetust ning koolipiimatoetust. Uue ühise koolikava toetuse eesmärk on edendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist ning soodustada tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Koolikava toetusega on võimalik osaliselt hüvitada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumist ning kaasnevate haridusmeetmete läbiviimist lasteaialastele ning õpilastele.

Kehtiva koolipiimatoetusega võrreldes on koolikava toetuses muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte ning piima ja piimatoodete valik. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis nüüd arvestatakse piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäär lapse kohta õppepäevas. Toetuse abikõlblike piima ja piimatoodete valikul keskendutakse toodetele, millele ei ole lisatud täiendavalt suhkrut, rasva, soola, magusainet ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid. Samuti on toodete valikul arvesse võetud 2005.–2017. aastal rakendatud koolipiimakavas piima ja piimatoodete tarbimise põhilisi eelistusi ning koolikava toetusse on alles jäänud kõik enam tarbitud piimad ja piimatooted. Täiendavalt on haridusasutuste ettepanekul  lisandunud hapendatud pett.

Abikõlblike puu- ja köögiviljade nimekirjas muudatusi ei ole.

Kaasnevate haridusmeetmete toetust saab edaspidi koolikava toetuse raames taotleda tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja kasvatamise, piima ja piimatoote tootmise või toitumisharjumise kujundamisega. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased.

Piima ja piimatoote ning puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupid jäävad samaks. Puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilased ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) avaldab toetusmäärad haridusasutustes puu- ja köögivilja pakkumiseks, piima ja piimatoote pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks oma veebilehel enne õppeaasta algust.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Kooriühing korraldab Tallinnas noorte dirigentide kontserdi

NordenBladet — Homme, 6. juunil kell 19 korraldab Eesti Kooriühing Tallinnas noorte dirigentide kontserdi. Metodisti kirikus toimuval kontserdil esinevad säravad noored interpreedid: Ilona Muhel lastekooriga Ellerhein (THK Kullo), Grete Koik Jakob Westholmi Gümnaasiumi segakooriga, Riivo Jõgi Põlva Muusikakooli keelpilliorkestriga ja Ksenija Grabova Tallinna Tehnikaülikooli kammerkooriga.

Kontsert on juba neljas sarjas “Noored juured”, mille eesmärk on leida ja toetada andekaid noori dirigente ning anda publikule võimalus nende loominguga tutvuda. Sarja kunstiline juht on Ants Soots.

Tallinna huvikeskuse Kullo lastekooris Ellerhein laulavad paljude Tallinna koolide õpilased vanuses 10–14 eluaastat. Enamik lauljatest tulevad koori mudilaskoorist, laulavad lastekooris kolm aastat, misjärel jätkub nende lauljatee tütarlastekooris.

Jakob Westholmi Gümnaasiumis on segakoor olnud 1970. aastate algusest. Selle õppeaasta eesmärkideks on olnud noorte laulupeo repertuaari omandamine ning kohtumised-esinemised koos kooridega väljaspool Eestit.

Põlva muusikakooli keelpilliorkester on moodustatud varasemalt muusikakoolis tegutsenud keelpilliansamblitest. Praeguses koosseisus mängitakse alates 2013. aasta jaanuarist, mil orkestrit asus juhatama dirigent ja helilooja Riivo Jõgi.

Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor on asutatud 1966. aaastal. Koori liikmeteks on põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor püüab leida aina uusi ja huvitavaid väljundeid erinevate projektide, reiside ja konkursside näol ning seeläbi hoida ja tutvustada eesti koorilaulukultuuri nii kodumaal kui võõrsil.

 

 

 

Keila hooldushaigla juht Anders Tsahkna peeti soodustuskelmuses kahtlustatavana kinni

NordenBladet — Täna pidas Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kinni kolm meest, keda kahtlustatakse soodustuskelmuses kogusummas üle 3,9 miljoni euro, ühte meest kahtlustatakse sellele kaasaaitamises. Kahtlustatavate seas on Keila Hooldushaigla tegevjuht Anders Tsahkna.

Riigiprokurör Eve Oleski sõnul esitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna kahtlustuse kohaselt sotsiaalministeeriumile taotluse tema ettevõttele kuuluva Keila Haigla hoonete osaliseks rekonstrueerimiseks, teades, et taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja taotluse koostamise eesmärgiks oli pettuse teel toetust saada.

Samuti kahtlustatakse Tsahknat rahandusministeeriumile teadvalt ebaõigete andmetega toetuse väljamaksetaotluste esitamises.

“Skeemi eesmärk oli saada haigla rekonstrueerimiseks raha nii, et nõutud omafinantseeringut ise ei tasuta. Selleks paisutati ehitusmaksumus tegelikkusest kunstlikult mitme miljoni euro võrra kõrgemaks. Kahtlustuse kohaselt on veel kaks meest võimaldanud enda kontrolli all olevate ettevõtete kaudu luua näiliste tehingute ahela abil ja fiktiivsete arvete alusel ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest. Kokku maksti rahandusministeeriumi poolt Anders Tsahkna esitatud väljamaksetaotluse alusel toetust ligi 3,9 miljonit eurot,” selgitas Olesk kahtlustuse sisu.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnul on antud juhtum järjekordne näide ulatuslikult petuskeemist, mis uurijatele silma jäi.

“Soodustuskelmuste avastamine on meie prioriteet. Tegemist on valdkonnaga, kus jagatakse suuri eurorahasid ja taotlejad peavad toetustele ligi pääsema võrdsetel tingimustel,” ütles Maasik ning lisas, et toetused peavad teenima ühiskonna mitte üksikisiku huve.

Büroojuhi sõnul viisid uurijad esmaspäeva hommikul läbi nelja kinni peetud mehe elu- ja töökohtades läbiotsimised ning kuulati üle mitmeid tunnistajad.

2010. aasta 19. juulil esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaalministeeriumile toetuse taotluse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila korpuse rekonstrueerimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest ning sotsiaalminister rahuldas taotluse.

Anders Tsahknat ja veel kahte meest kahtlustatakse soodustuskelmuses ehk karistusseadustiku § 210 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtus süüdimõistmise korral on võimalik selle eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kahtlustuse on saanud ka juriidiline isik SA PJV Hooldusravi. Ühte meest kahtlustatakse soodustuskelmusele kaasaaitamises.

Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi keskkriminaalpolitsei.

 

 

 

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag: Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis

NordenBladet — Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse selle aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Raag sõnas, et praeguseks on 90-päevase reisimise tähtaja ületanud kokku neli perekonda. Esimene selline pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 21 inimest.

Lisaks neile neljale perekonnale ei viibi Eestis veel 11 kvoodipagulaste peret, kus kokku on 50 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Seega ei viibi Eestis kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga.

Saabudes oli perekonnas viis liiget – kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

 

 

 

Euroopa Komisjon valmistab ette üleüldist automaksu

NordenBladet — Euroopa Komisjon valmistab ette uut automaksu, mis tahetakse kiirkorras kehtestada ka kõigile sõiduautodele ja kaubikutele.

Vastavat seaduste paketti tutvustab Komisjon homme Euroopa Parlamendile, vahendab Ilta-Sanomat. Kui seadus jõustub, puudutab see autosid kõigis Euroopa Liidu riikides, kaasa arvatud Soomes ja Eestis. Automaksu suurus jääks liikmesriigi enda otsustada, aga seda hakatakse arvutama üldistel alustel kilomeetripõhiselt. Maksudes sisalduks ka keskkonnakomponent, mis arvestab auto tegelikku heitgaaside eraldust.

Euroopa Liidu poolt on ette kirjutatud ka muud üksikasjad, näiteks elektri- ja vesinikuautode 75-protsendiline maksusoodustus ning reeglid auto kasutamise kohta teises liikmesriigis.

Uus seadus jõustub 2023. aastal, sõiduautosid ja kaubikuid puututav osa 2025. aastal. Praegu on Euroopa Liidus kasutusel kilomeetripõhine maks vaid raskeveokitele. Automaksu puudutav seaduste pakett on kavas Euroopa Liidus läbi suruda Eesti eesistumise ajal järgmisel poolaastal ja enne järgmisi Europarlamendi valimisi.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT