NordenBladet — Tööotsingutel ei tohiks kõrvale jätta ühtegi võimalust. Iga kümnes tööotsija leiab töö some ehk sotsiaalmeedia kaudu, selgub Soome Sitra läbi viidud uuringust. Sotsiaalmeedia kaudu leiavad kergemini töö eelkõige noored, õpilased ja ettevõtjad, selgus Soome ühiskonnaelu edendamisega tegeleva fondi Sitra läbi viidud tööhõiveuuringust, vahendab Eestinen.
Ligi viis protsenti vastanutest märkis, et on leidnud omale some kaudu mingisuguse töö, vahendab MTV. Uuringust selgus, et ainult iga neljas leiab töö kuulutuste kaudu. Kõik ülejäänud on kasutanud muid võimalusi. Paljud peidetud töökohad tulevad välja just nende muude võimaluste kaudu, rääkis Sitra juht Timo Lindholm.
Tööhõiveuuring viidi läbi koostöös ettevõttega IRO Research Oy ja selles osales käesoleva aasta algul ligi 5000 soomlast.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome noormehel, 15-aastasel Niklas Maurol õnnestus jäädvustada metsas korraga viis karu.
Niklas sattus peale uskumatule vaatepildile, kus emakaru oli metsas koos nelja pojaga, kes puude otsas turnisid, vahendab Ilta-Sanomat. Niklas märkas karusid, kui oli koos isaga Põhja-Karjalas Lieksas autoga mööda metsateed sõitmas. Karud oli tee peal, aga autot märgates kamandas ema pojad puu otsa. Mõne hetke pärast olid nii pojad kui ema kõik puu otsas. Auto oli karudest vaid paarikümne meetri kaugusel.
Koos poegadega liikuv emakaru on Soome looduses kõige ohtlikum loom. Hoiduda tuleb ema ja poegade vahele sattumast. Metsas karu kohates tuleks temast eemalduda rahulikult kõndides ja vaikselt rääkides. Hüüda või karjuda karu nähes ei tohi, kuna loom võib seda pidada väljakutseks. Puude otsa ronimine ja jooksmine karu puhul ei aita, kuna karud on inimestest paremad ronijad ja jooksjad. Kui karu inimese kätte saab, tuleks teeselda surnut. Samal ajal soovitatakse kätega kaitsta kaela ja pead.
Tavaliselt õnnestub kohtumist karuga vältida, kui metsas olles teha häält. Karud väldivad enamasti inimesega kohtumist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi-Vantaa lennujaamas tulevad suured ümberkorraldused, mille käigus Euroopa lendude terminal T2 ehitatakse ringi soomepäraseks. Laienduse käigus saab lennujaam juurde 30 000 ruutmeetrit.
Arhitektuurikonkursi võitnud arhitektuuribüroo Ala välja pakutud terminali ilmestab Wirkkala lennukivineerist massiivne sein Ultima Thule. Kaarjas puitlagi meenutab Helsingi keskraamatukogu, mille on samuti projekteerinud büroo Ala, vahendab Helsingin Sanomat.
Foto: Uue fuajee kuvand. Arkkitehtitoimisto Ala / Arkkitehtitoimisto HKP
Lennujaama laiendusega loodetakse saada reisijatele rohkem ruumi. Laiendusega tuleb juurde 30 000 ruutmeetrit, lisaks remonditakse vana osa. Vana osa jääb tulevikus turvakontrolli taha.
Kõik ehitustööd on kavas läbi viia nii, et lennujaam on kogu aeg käigus. Lennujaam peab olema omanäoline, kuna see on paljude külastajate jaoks esimene kokkupuude Soomega ja aken Soomest laia maailma. Lennujaamad on eriti tähtsaks muutunud pärast seda, kui lendamise romantika on odavlendudel jalad krõnksus istudes ära kadunud. Lendamise puuduvat romantikat saavad asendada lennujaamad.
Soome lennujaamade operaator Finavia kavatseb ehitustöödega alustada järgmisel aastal. Valmis peaks uus osa saama 2020. aastal. Esimese järjekorras lammutatakse praegune parkimismaja P1/P2. Enne lennujaama ehitust korraldatakse ringi transport.
Kokku investeeritakse Helsingi-Vantaa lennujaama järgnevate aastate jooksul 900 miljonit eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Hanede riikliku seire raames toimus 10. mail Lääne-Eesti rannikualadel peatuvate valgepõsk-laglede loendus, kus arvutati kokku ligi 110 000 isendit. Paljud lagled peatuvad nüüd võrreldes varasemate aastatega pigem Põhja-Eestis, kuna toitumiseks sobivaid rannaniite jääb järjest vähemaks.
„Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud vahemikku 60 000 – 160 000. Meilt läbirändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito. Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.
„Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel,“ tõdes Leito.
Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.
Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga. Enim hanesid loendati Tartu ümbruses ja Vooremaal. Koos peatuvate hanede ja laglede arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende poolt tekitatud kahju, suurima löögi alla on sattunud laiade põldudega piirkonnad.??
NordenBladet — Soome tuntud veebipolitseinik Marko „Fobba” Forss lasti rassistlike kommentaaride pärast vihakõne töörühma juhi kohalt lahti. Töörühm loodi märtsikuus, vahendab Eestinen.
Asja kinnititas Helsingin Sanomatele Helsingi politseijaoskonna juht Lasse Aapio. Aapio ütles, et nüüd vaadatakse, mis roll on Forssil üldse tulevikus, kas ta jätkab selles töörühmas või kusagil mujal. Töörühma juhiks on nüüd valitud juristiharidusega inimene. Forss haldas Facebookis kuni aprillikuu alguseni politseinike kinnist gruppi, kus ilmusid rassistliku sisuga kommentaarid. Facebookis ilmunud kommentaaridega tegeleb edasi prokuratuur. Forss ise kommenteeris sotsiaalmeedia sissekandes, et tema pole grupis avaldatud kommentaare heaks kiitnud. Tema väitel oli grupis üleval hoiatus, et igaüks vastutab ise oma sõnade eest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
