OHMYGOSSIP — Stockholmi ründaja Rahmat Akilovi profiilidest Vene portaalides VK ja Odnoklassniki tuleb välja, et mees on jõukuse vastane. Ta ülistab lihtsat elu ja taunib luksust.
Näiteks portaalis Odnoklassniki on ta tänavu veebruaris jaganud pilti ja selle all olevat juttu, kus on alavääristatud jõukust ja ülistatud kasinust ja lihtsust. Pildil on ülemise, jõukat elustiili kujutava pildi juures usbekikeelne tekst „täna” ja alumise, hauda kujutava pildi juures tekst „homme”.
Drottninggatani tänav Stockholmis, kuhu Akilov veokiga sõitis sümboliseerib samuti luksust, tänava ääres on kallite kaubamärkide poed, Åhléns on kesklinna luksuskaubamaja.
OHMYGOSSIP — Euroopa parlament hääletas möödunud nädalal seadusemuudatuse poolt, mis piirab uutel autodel heitgaaside hulka. See viib lõpuks diiselautode kadumiseni, tunnistas ELi siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. Seadusemuudatuse kohaselt peab autotootja maksma trahvi 30 000 eurot iga auto pealt, mille heitgaaside hulk on suurem kui testides ette nähtud. Selle sammuga reageerib Euroopa Liit pettustele, mis viimasel ajal on autotootjatega seoses välja tulnud.
Euroopa parlament hääletas seaduse poolt häältega 585-77, aga see vajab veel kinnitamist Euroopa Komisjonis ja liikmesmaades. Kui seadus jõustub, pöörab see autotööstuse pea peale, sest praegu on kõigil autodel heitgaaside hulk tegelikkuses suurem kui testides ette nähtud. Samaaegselt uuendatakse autode testimist, et need vastaksid paremini tegelikule olukorrale. Alates 2019. aastast hakatakse Euroopas autode heitgaaside hulka kontrollima maanteesõidul.
Lõpuks viib asi selleni, et diiselautod kõrvaldatakse üldse kasutusest, ütles Euroopa Liidu siseturu komissar El?bieta Bie?kowska. „Diiselautod ei kao päevapealt. Aga olen kindel, et nad kaovad kiiremini kui me arvame,” ütles ta ajalehele Guardian.
Diiselautode põhiprobleem on kõrge lämmastikoksiidi sisaldus heitgaasides. Diiselautod on täitnud Euroopa Liidu nõudmised heitgaasidele laboritestides, aga tegelikes oludes on heitgaasi kogused mitu korda suuremad. Näiteks sõiduautodele kehtiva Euro-6 normi järgi tohib lämmastikoksiidi hulk heitgaasides olla 80 mg sõidukilomeetri kohta, aga tegelikkuses on see diiselautodel 500 mg.
Saksa autotootja Volkswagen jäi vahele pettusega just lämmastikoksiidi osas.
Diiselautode heitgaaside probleem tekitab muret paljudes linnades. Näiteks Oslos on diiselautod üldse keelatud. Pariis, Madriid ja Ateena tahavad diiselautod keelata 2025. aastaks. Londoni meer Sadiq Khan ütles, et kaalub saastavate autode suuremat maksustamist. Ausalt öeldes ei usu me enam autotootjaid, ütles Khan.
Autotootjad ise on samuti diiselautodest loobumas. Näiteks Toyota on otsustanud, et uuel C-HR automudelil pole üldse diiselmootoriga varianti. Sama puudutab tulevikus Toyota teisi mudeleid. Autotootja Volvo Cars juht Håkan Samuelsson on öelnud, et Volvo loobub diiselautode tootmisest alates 2020. aastast.
Nissani ja Renault’ ühisfirma juht Carlos Ghosn ütles märtsis Genfi autonäitusel, et autofirmad vähendavad tulevikus diiselautode tootmist.
Karmistuvate nõuetega seoses paigaldavad autotootjad diiselautodele heitgaase vähendavaid süsteeme, ent need tõstavad oluliselt väiksemate diiselautode hinda. Seetõttu võib juhtuda, et autofirmad loobuvad üldse väiksemate diiselautode tootmisest.
Soome tehnoloogia uurimiskeskuse VTT professor Nils-Olof Nylund on avaldanud Helsingin Sanomates arvamust, et diiselmootoreid kasutatakse edaspidi suurematel sõiduautodel, mille hind on 50-60 000 eurot ja selle hinna juures on võimalik lisada autodele heitgaaside puhastussüsteeme.
Soome teedel liigub praegu ligi 700 000 diiselmootoriga sõiduautot, aga diiselautode müük on olnud juba aastaid languses.
OHMYGOSSIP — Politsei kavatseb senisest karmimalt sekkuda sotsiaalmeedias levivasse vihakõnesse. Samuti sekkutakse rohkem meeleavalduste takistamisse, vahendab Helsingin Uutiset.
Politsei uus tegevuskava näeb ette, et vihakõne jaoks luuakse eraldi grupp, milles ühendatakse politsei tegevus sotsiaalmeedias muu tegevusega. Grupp hakkab vihakõnet tuvastama ja selle põhjal menetlusi algatama. Kergemal juhul võib politsei vihakõne autorit hoiatada ja nõuda materjali eemaldamist. Kui isikuga ei saada ühendust või ta keeldub materjali eemaldamisest, siis algatatakse kriminaalasi. Nii juhtub ka siis, kui tegemist on tõsisema rikkumisega.
Varasema veebipolitsei baasil loodud grupp hakkab ühtlasi viima läbi eeluurimist vihakõnet ja vihakuritegusid puudutavates asjades. Grupp tegeleb vihakuritegude uurimisega ning pakub vihakuritegude-alast nõustamist, selgitas grupi juht Timo Kilpeläinen.
Kokkuvõttes tegeleb politsei intensiivsemalt veebikuritegevusega. Senisest enam rõhku pööratakse vihakuritegudele ja nende ärahoidmisega seotud koolitusele. Uus tegevusmudel võetakse kasutusele 2017. aasta alguses. Kuni selle ajani jätkavad veebipolitsei ja vihakuritegude uurimine senise malli järgi. Seoses veebikuritegude tõhusama uurimisega eraldab politsei jaoskondadele selleks lisaressursse. Eesmärk on võtta igas jaoskonnas tööle üks veebipolitseinik. Internetis või mujal toimuv vihakõne võib omada mitme kuriteo tunnuseid. Mingi muu kuriteo tunnustega vihakõnet peetakse vihakuriteoks.
Kilpeläinen rõhutab, et politseil on juba varem olnud nulltolerants kõiksugu rassistliku ja muu vihakõne, vihakuritegude ning vägivaldsete äärmusrühmituste suhtes. Politsei on sellega tegelenud juba aastaid. Samal ajal on Kilpeläineni sõnul Soomes lisandunud nii vihakõned kui ka äärmusrühmituste tegevus. Vihakõnel ja vihakuritegudel on otsene seos vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismiga. Vihakõne võib haavatud olekus inimese viia vägivallategudeni.
Politseiinspektor Måns Enqvist märgib, et vihakuritegude vastast tegevust on lisaks politseinike baaskoolitusele arutatud igal aastal inimõiguste-alastel seminaridel. Koolitusele oodatakse inimesi igast politseiüksusest.
NordenBladet — Avalik-õiguslike ülikoolidega mullu sõlmitud halduslepingud viiakse vastavusse uuendatud ülikooliseaduse ja rahastamispõhimõtetega, lisaks tuleb õppeasutustel edaspidi arvestada oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA tulemusi.
Kuue avalik-õigusliku ülikooli halduslepingud aastateks 2016-2018 kiitis valitsus heaks eelmise aasta jaanuaris, misjärel allkirjastasid lepingud haridus- ja teadusminister ning rektorid. Nüüd viiakse halduslepingud vastavusse ülikooliseaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu jaanuarist ning millega uuendati kõrghariduse rahastamismudelit.
Halduslepingud seavad igale ülikoolile kolmeks aastaks kõige olulisemad eesmärgid, aastatel 2016-2018 on need tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kehtivad senised põhimõtted ja eesmärgid ka edaspidi. „Ülikoolid peavad kandma vastustust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, kasvatama oma tugevusi ja suurendama oma mõju ühiskonnas,“ ütles Reps.
Varem igal aastal tulemuslepingus kokku lepitud kohustused tuuakse üle halduslepingusse. Lisaks uuendatud seadusest tulenevatele muudatustele on kõigisse lepingutesse lisatud viide oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemile OSKA. Ülikoolidel tuleb õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel arvestada OSKA raportite tulemusi ja soovitusi.
TAUST
Mullu sõlmitud halduslepingutega leppisid riik ja ülikoolid kokku, et ülikoolid keskenduvad oma vastutusvaldkondadele ning toetavad üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem.
Ülikoolid peavad tagama õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest: teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus jms.
Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele.
Iga ülikooliga lepiti kokku ka konkreetsed eesmärgid, näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga IT-valdkonna lõpetajate arvu suurendamine.
Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.
OHMYGOSSIP —USA nu metal ansambel Korn värbas oma Lõuna-Ameerika turnee bassimängijaks Metallica basskitarristi Robert Trujillo 12aastase poja. Tye Trujillo asendab Korni liiget Reginalt “Fieldy” Arvizut, kuna too ei saa tuuril kaasa lüüa. Kui Tye parajasti Kornis ei roki, teeb ta muusikat oma ansambliga The Helmets.Korn rõõmustab värske vere üle, kuid toonitab: “Ootame pikisilmi oma venda Fieldyt tagasi, kui me maikuus Ühendriikidesse naaseme.”
