NordenBladet – 20 000 inimest osales ajakirja Time Out kĂĽsitluses, kus uuriti, millised tänavad on nende meelest maailmas kõige lahedamad.
Turistidest ning kohalikest pungil Taani shopping-tänav Værnedamsvej Frederiksbergi servas valiti küsitletute seas viiendaks.
“Oma värskete lillede, kommipoodide, veinibaaride, juustupoodide ja isegi prantsuse kooliga on see Taani pealinnas justkui mini-Pariis, kirjeldavad kĂĽsitletud.
Esikoha sai Rue Wellington, mis on tänav Kanadas Montreali linnas. Rue Wellingtonile järgnesid Gertrude Street Melbourne’is, Great Western Road Glasgow’s ja Yongkang Street Taipeis.
See ei ole esimene kord, kui Taani on sarnases nimekirjas. Juunis nimetas elustiiliajakiri Monocle Kopenhaageni 25 elamiseks parimaks linnaks.
Allolevatest videotest näete, milline see Værnedamsvej tänav Taanis välja näeb:
NordenBladet – HidĹľabi keeld algkoolis on ĂĽks Taani komisjoni ettepanekutest, mis on uurinud, kuidas saaks vähemusse kuuluvatele naistele tagada samad õigused kui teistele naistele.
“Kui keegi kannab hidĹľaabi, näitab see, et Taani moslemid erinevad teistest Taani tĂĽdrukutest,” ĂĽtleb komisjoni juht Christina Krzyrosiak Hansen uudisteagentuurile Ritzau.
“Kui oled väike tĂĽdruk ja käid algkoolis, peaks sul olema lubatud lihtsalt laps olla. Kui keegi hiljem täiskasvanuna otsustab, et tahab pearätti kanda – omal soovil –, siis me ei sekku, ĂĽtleb Hansen.
“Aga me peame sellest avalikult rääkima. Keegi ei usu, et kaheksa-aastane tĂĽdruk omal soovil teeks,” lisab ta.
Soov hoida Põhjamaist joont
Valitsuse määratud komisjon on andnud mitu soovitust, mis kehtivad vähemusrahvusest tüdrukutele.
Lisaks koolides kehtivatele hidĹľaabikeeldudele soovitab see muuhulgas, et päevahoius olevad lasterĂĽhmad “peaksid peegeldama elanikkonda”.
Samuti soovivad nad, et “valitud vähemusrahvusest vanematele” antaks kursusi kaasaegse Taani hariduse alal, ning nad tahavad tugevdada seksuaalkasvatust.
Infot ei ole esitatud selle kohta, kui paljud kannavad koolis hijabi või kui paljud tunnevad survet pearätti kanda.
Selle aasta alguses teatas komisjon, et esitab soovitused kolmes etapis. Esimene peaks olema seotud lastega, kaks järgmist noorte ja täiskasvanutega.
Immigratsiooni- ja integratsiooniminister Kaare Dybvad Bek ei ole vastanud Danmarks Radio kĂĽsimusele, kuidas valitsus antud soovitustega suhestub.
NordenBladet – Skandinaavia riikides tegutsev lennufirma SAS, mille suuromanikud on Rootsi ja Taani riik, teatas eile õhtul, et esitas USA-s taotluse pankrotikaitseks, et vähendada ettevõtte võlga. Ettevõttele avaldavad survet streikivad piloodid ja kallid liisingumaksed.
SAS-i tegevjuhi Anko van der Werffi sõnul kiirendas pilootide streik ettevõtte otsust paluda USA-s pankrotikaitset USA pankrotiseaduse 11. peatüki alusel (Chapter 11 of the United States Bankruptcy Code), mis võimaldab ettevõtet ümber struktureerida.
Taani SAS-i pilootide läbirääkija sõnul on avalduse ulatusest näha, et see oli mitmeid kuid töös ning pilootide süüdistamine selles küsimuses on põlastusväärne.
SAS-i sõnul on pilootide streik kahjulik lennuettevõtte rahavoogudele ja finantspositsioonile. Streik läheb ettevõttele igapäevaselt maksma ligikaudu 10 kuni 13 miljonit dollarit (9,7 – 12,6 miljonit eurot).
Sydbanki analüütikute hinnangul võib streik enda alla võtta pea poole ettevõtte rahavoogudest järgmise nelja kuni viie nädala jooksul.
Ekspertide sõnul võimaldab SAS-i taotlus osasid inimesi kergemini lahti lasta. Rootsi lennupilootide ühenduse esimehe Martin Lindgreni sõnul on ühenduse liikmed kindlad, et ettevõtte ümberstruktureerimine ehk osade inimeste koondamine on vältimatu.
Samas kinnitas Lindgren, et pankrotitaotlus ei mõjuta nende streiki ega kokkuleppeid ettevõttega.
SAS-i teatel peaks pankrotikaitse avaldus aitama kiirendama veebruaris teatatud restruktureerimist.
Lennuettevõte on kõnelustes võimalike investoritega täiendava 700 miljoni dollari investeerimiseks SAS-i.
Streigi tõttu ei lenda pooled SAS-i lennukid, mis mõjutab ligikaudu 30 000 inimest päevas.
Lennuliiklust jälgiva FlightAware veebisaidi järgi on 77 protsenti 232-st planeeritud SAS-i lennust teisipäeval tühistatud. Oslo Gardermoen lennujaamas oli teisipäeval maailma suurim lenduda katkestamise määr.
SAS-i hinnangul kulub pankrotikaitse menetlemiseks ĂĽheksa kuni 12 kuud.
Lennuettevõtte finantsjuht Erno Hilden tõi USA kohtule esitatud dokumentides välja, et lennufirma pole praegu suutnud muuta lennukite liisimise kokkuleppeid. Väidetavalt maksab SAS lennukite liisimise eest palju rohkem kui konkurendid.
Rootsi valitsus pole siiani nõustunud ettevõtet rahaliselt toetama samas Taani valitsus võib seda teha kui SAS saab endale juurde uusi investoreid.
NordenBladet — Taani välisminister Jeppe Kofod andis teada, et riik ratifitseeris Soome ja Rootsi liikmelisuse NATO-s. Taani on sellega esimene NATO liikmesriik, kes seda tegi.
Eesti, Island ja Norra on samuti valmis Soome ja Rootsi liikmelisuse kiiresti ratifitseerima. Eestis on selleks homme kolmapäeval, 6. juulil kokku kutsutud erakorraline parlamendi istung.
Danish ratification of #Finland & #Sweden’s membership of #NATO = DONE ✅
Hope for quick ratification by all allies. #dkpol #WeAreNATO pic.twitter.com/fnSuZ3XXY8
— Jeppe Kofod (@JeppeKofod) July 5, 2022
NordenBladet – Taani kavatseb rajada Põhjamerele ja Läänemerele energiasaared ehk suured meretuulepargid, millel oleksid ĂĽhendused mitme riigiga. Taastuvenergia moodustab praegu 40 protsenti Taani energiakasutusest ja taanlased otsivad võimalusi selle kasvatamiseks just ĂĽhenduste loomisest, energiaallikate kombineerimisest ja salvestustehnoloogiate arendamisest, vahendab Aktuaalne Kaamera.
Roheenergia arendamise tähtsust Taani jaoks näitab muu hulgas riigi ja ettevõtjate ühise asutuse State of Green olemasolu. Taastuvenergia katab praegu 40 protsenti kogu Taani energiakasutusest ja 50 protsenti elektritarbimisest.
Tuulise Taani järgmine suur plaan on hulga ühendustega energiasaared Läänemerel ja Põhjamerel.
“Huvitav on nende puhul see, et nad hakkavad toimima justkui ämblikuvõrgud. Ăśhendused võimaldavad energia liikumist Suurbritanniasse, Hollandisse, Taani, allapoole lõuna suunas Saksamaale ja nii edasi. Idee seisneb selles, et kui on väga tuuline ja me toodame siin palju energiat, siis saame me selle Euroopasse laiali saata,” selgitas State of Greeni kõneisik Magnus Hojberg Mernild.
Ühenduste rohkus ja koostöö on roheenergia arendamise võtmesõna. Probleem, millele kõik lahendusi otsivad, on aga energia salvestamine perioodideks, mil tuul ei puhu ja päike ei paista. Üks selline ettevõtjate uus katsetus Lõuna-Taanis meenutab hiiglaslikku ahju.
“Kui on elektri ĂĽlejääk, siis konverteeritakse see kuumusesse ja kividesse, suurde hulka kividesse, mille kuumus võib ulatuda 600 kraadini. Kui tuult on vähe või päike ei paista, siis saab selle kivides oleva energia taas turbiini abil elektriks muuta,” kirjeldas energiafirma Andel arendusjuht Ole Alm.
Nõnda saaks tulevikus salvestada kogu Taani ühe päeva elektrivaru. Samale probleemile püüavad lahendusi otsida vesiniktehnoloogia ja rohemetanooli arendused, millega Taani ettevõtted samuti tegelevad ja soovitavad teistelegi.
“Ma arvan, et Baltikumil ja Eestil eriti on võimalus saada vesiniku ja metanooli eksportijaks, kui te tegutsete kiiresti ja lasete sellel tööstusel areneda nii kiiresti kui võimalik. Aga nõudmine on suur, turbiinide hinnad pole kunagi olnud nii kõrged, raske on leida varustust ja töötajaid ja nii edasi. Kindlasti on tegu buumiga,” ĂĽtles European Energy projektide juht Thorvald Spanggaard.
Taastuvenergia ettevõte European Energy arendab tuule- ja päikseparke mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Leedus ja soovib neid rajama hakata ka Eestis.
