OHMYGOSSIP — Reedel, 17. märtsil on Helsingi-Vantaa lennujaamas ja teistes Soome lennujaamades taas suur streik. Kavandatav streik on sama suur nagu eelmisel reedel, jätab ära ligi 100 Finnairi lendu ning mõjutab ligi 8000 reisijat. Streigi aeg on taas 15-19, mis on Finniari lendude jaoks päevas kõige tihedam aeg, kuna siis saabuvad Aasia lennud. Lisaks tuleb ära jätta need hommikused või päevased väljumised, mille tagasijõudmise aeg langeb streigi ajale.
Finnair palub reisijatelet vabandust.
Streik puudutab põhiliselt lennujaamade maismaateenuseid pakkuvat ettevõtet Airpro, vahendab Helsingin Sanomat. Toetusstreik toimub lisaks järgmistes ettevõtetes: HUB logistics Aviation, LSG Sky Chefs Finland, Aviator Finland, Swissport Finland, Finnair Helsinki Airport Customer Services, Finnair Cargo, AntiDeIcing ADI ja RTG Ground Handling. Koos toetusstreigiga osaleb streigis ligi kaks tuhat lennujaama töötajat.
Soome lennujaamu haldav Finavia teatas, et edasised streigipäevad on 22-24. märts kell 14-18.
OHMYGOSSIP — Helsingi-Tallinna tunneli planeerimine käib Soomes täie hooga. Tunnelit oleks ehitada lihtne ja see saaks valmis viie aastaga, kuna tugev graniidikiht ulatub mere põhjas Eestisse välja. Ehitajate jaoks tähendab ühtlane kaljumassiiv seda, et tegevust on lihtne planeerida. Tunnel on tehniliselt täiesti teostatav, märkis uurija Ossi Ikävalko ajalehes Helsingin Sanomat.
Mõtte tunnelist Helsingi ja Tallinna vahel käis esimesena välja Soome geotehnoloog Usko Anttikoski 1992. aastal Taanis toimunud geotehnoloogia konverentsil. Avalikkuse ette jõudis see mõni aasta hiljem. Esialgu ei peetud seda tõenäoliseks. Nüüd on aga olukord muutunud. Helsingi ja Tallinn on tunneli osas sõlminud koostööleppe. Eeluuring lubab kasvu kiirenemist mõlemal pool Soome lahte. Jätku-uuring valmib eeloleva aasta jooksul. Euroopa Liit toetab samuti tunneli tasuvuse uurimist. Helsingi piirkonna elanikest ligi pooled toetavad tunneli rajamist. Tunnel saab tõenäoliselt valmis 2030ndatel aastatel.
Puurimist ja kaevamist tunneli rajamiseks jätkub. Tunneli pikkus on ligi 80 km, millest suurem osa kulgeb Soome lahe all. Tunneleid peab kokku olema kolm: kaks kummaski suunas liikuvatele rongidele ning üks hoolduseks.
Selline asi pole tänapäeval võimatu. Inglis- ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel on raudteetunnel pikkusega 50 km, millest 38 km on vee all. Jaapani Seikani 54 km raudteetunnelist on 23 km mere all. Hiinlased planeerivad 120 km pikkust raudteetunnelit Bohai mere alla.
Soome lahe all on täies ulatuses graniit, mille vanus on 1,8 miljardit aastat. Graniit on kõva, aga soomlastel on selle puurimise kogemus. Päijänne järvest tuleb Helsingisse vesi mööda 120 km pikkust graniidi sisse puuritud tunnelit. Päijänne tunnel valmis kümne aastaga puurimise ja lõhkamise teel. Samasugune kalju on Helsingi ja Tallinna vahel. Graniit läheb Tallinna poole üha sügavamale maa sisse. Probleemid võivad tekkida tunneli teises otsas Tallinnas, kus graniidi peal on pehme liivakivi. Nimelt laseb liivakivi vett läbi, aga tunnelisse ei tohi vett valguda. Selles kihis asub ka eestlaste kaevuvesi ning tunneli ehitus ei tohi seda rikkuda.
Liivakivi vajab palju tihendamist ja toestamist, kuna kohati on see nii pehme, et võib labidaga kaevata. Ehitajad võivad selles liivakivis leida fossiile, sest see on saja miljoni aasta vanune merepõhi. Tallinnas ulatub maapinnani välja sinine savi, mis on juba päris pehme. Tunneli ehitus savi sisse on aga lihtne, sest see ei lase vett läbi. Peterburi metroos on sinise savi sisse ehitatud üle saja kilomeetri tunnelit.
Tunneli ehituse suurim väljakutse on liivaga täidetud süvendid või orud Soome lahe keskel ja Tallinna ligidal. Need on nagu allapoole suunatud tipuga mäed, mis on tekkinud pärast jääaega. Need orud ja süvendid on täidetud materjaliga, mis pole veel jõudnud kivistuda. Orgude all olevat graniiti tuleb hoolikalt uurida. Tunnel peab mõnes kohas laskuma kuni 200 meetri sügavusele, et neid orgusid vältida.
Ehitus kulgeb aeglaselt, kui tunnelit hakata tegema ainult otstest. Norra kiirete tunneliehitajate kogemust arvestades võiks aga asi valmis saada viie aastaga. See tähendab, et tunnelit tuleb ehitada korraga mitmes kohas: nii otstes kui ka keskele rajatud kahelt tehissaarelt mõlemas suunas. Tehissaared võiks rajada näiteks Helsingi ligidale Uppoluoto saarele ja Tallinna madalale. Kui puurimine edeneks kiirusega 10 meetrit päevas, siis saaks aastaga tehtud paarkümmend kilomeetrit tunnelit.
Sellised puurmasinad on aga väga kallid, üks maksab kümneid miljoneid eurosid. Praktikas võib tunneli ehitus tähendada tavapärast lõhkamist ja kaevamist. Tavapärasel meetodil valmiks tunnel 15 aastaga.
Ehitusfirma Swecon juht Juho Siipo ütles, et enne peaks välja selgitama, kuidas mõjutab ajaline viivitus tunneli maksumust. Puurmasinad on kallid, aga neid kasutades pole vaja tunnelist hiljem välja kaevata purustatud graniiti.
Tallinna tunnelit võib võrrelda ka Alpidesse rajatud 57 km pikkuse Gotthardi raudteetunneliga, mille ehitus kestis 17 aastat. Gotthardi tunneli ehitus maksis 11 miljardit eurot, Tallinna tunneli maksumuseks on arvestatud 9-13 miljardit. Võrdluseks, Olkiluoto uue tuumajaama maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot.
OHMYGOSSIP – Ohmygossipit ootavad lähikuudel ees suured muutused – nimelt on mul plaan laialdaselt olemasolevat struktuuri ja strateegiat muuta. Esimene suurem muudatus saab olema see, et kogu lehekülg läheb rohkem blogikeskseks ning välisuudiste, refereeringute ja tõlkeuudiste osakaal väheneb. Ka seltskonnaelu uudiseid hakkab Ohmygossip pakkuma teise nurga alt – läbi blogijate silmade arvamuslugudena või siis eksklusiivintervjuudena. Ent üldplaanis on plaan vähendada üleüldist igapäevast uudiste mahtu ning suurendada eksklusiivset blogipostituste arvu.
Veebist blogiplatvormiks?
Jah ja ei. Ohmygossip jääb hetke plaani järgi kombosaidiks – selliseks, mille põhirõhk (ca 80%) saab olema minu isiklikel blogipostitustel ning lugejad saavad hoolikalt selekteeritud valiku ka rubriikidest, mis meil aastaid populaarsed on – Reisimine & Kultuur; Kodu & Lapsed; Tervis-Keha-Vaimsus; Ühiskond & Seltskonnauudised; Ilu & Mood ning Suhterubriik. Lisaks pakub Ohmygossip platvormi ka mitmetele blogijatele ning nende põnevaid postitusi saate loomulikult jätkuvalt Ohmygossipist lugeda.
Uued blogijad
Blogijad, kes soobibad oma blogi üle tuua meie platvormile või alustada uue blogiga meie lehel saavad selleks soovi avaldada aadressil: helenareet@nordenbladet.ee (eelistaksin kui meilite mulle eesti või inglise keeles). Blogida saab hetkel kolmes keeles – eesti keeles (Ohmygossip.ee); soome keeles (Ohmygossip.fi) ja inglise keeles (Ohmygossip.com) lehel. Peatselt ka rootsi keeles (Ohmygossip.se) veebilehel.
Ohmygossip.ee:
Eestikeelsed blogijad, kelle lehel on 50 000+ unikaalset lugejat kuus saavad liituda tasuta, väiksema lugejate arvuga blogidel on aastamaks 500.- eurot (eraisik), 1500.- eurot (äriühing).
Ohmygossip.fi:
Soomekeelsed blogijad, kelle lehel on 80 000+ unikaalset lugejat kuus saavad liituda tasuta, väiksema lugejate arvuga blogidel on aastamaks 800.- eurot (eraisik), 2400.- eurot (äriühing).
Ohmygossip.se:
Rootsikeelsed blogijad, kelle lehel on 100 000+ unikaalset lugejat kuus saavad liituda tasuta, väiksema lugejate arvuga blogidel on aastamaks 1000.- eurot (eraisik), 3000.- eurot (äriühing).
Ohmygossip.com:
Inglisekeelsed blogijad, kelle lehel on 100 000+ unikaalset lugejat kuus saavad liituda tasuta, väiksema lugejate arvuga blogidel on aastamaks 1000.- eurot (eraisik), 3000.- eurot (äriühing).
Kõik Ohmygossip´i blogijad saavad lisaks tasuta hostingule ja enda nimelisele Ohmygossip laiendiga domeeninimele:
1) osa meie igapäevasest traffikust. Ohmygossip lehtedel on 80 000 – 140 000 unikaalset lugejat päevas ( kuni 4.2 Miljonit lugejat kuus). Kõik blogipostitused käivad kõigi lehtede esilehelt läbi. Näide: blogite eesti keeles, ent teie blogipostituse linki näeb lisaks Ohmygossip.ee lehele ka Ohmygossip.fi; Ohmygossip.se ja Ohmygossip.com lehel.
3) Sponsoreeritud postituste tulu, mida ise müüte jääb 100% teile. 20% sponsoreeritud postituste tulust läheb Ohmygossip´ile, kui on müüdud otseselt meie poolt või läbi platvormi. Kuvareklaamiteenuste (header-sidebar-inside content) reklaamitulu hoiab täies mahus Ohmygossip.
Serveri kolimine
Märtsi lõpus ootab meid ees ka Ohmygossip´i serveri kolimine. Vahetame teenusepakkujat ning kolime oma lehed Zone.ee´st Veebimajutus.ee´sse. Loodame, et kolimine möödub “valutult” ning lehtede laadimisel/lugemisel ei teki häireid kolimise vältel. Otsus kolimiseks ei olnud see, et Zone oleks halb või pakuks ebakvaliteetset teenust vaid see, et kuna mul on üle 30 domeeni ja ligi 10 veebilehte, siis on neid väga mugav ühest kohast hallata. Mulle meeldib ka Veebimajutuse poolt pakutav Iseteenindus konto ning nende kasuks rääkis ka soodne hind. Loodan, et ka veebi kiirus paraneb, kuigi viimane sõltub palju ka lehele tehtud SEO´st (mis on mul täiesti tegemata ning tuleks lähiajal ette võtta).
Lehe kujundus
Selle punktiga vaevan hetkel kõige enam pead – milliseks teha esileht?! Kui teil on häid ideid, kirjutage! Tahan uue koodi kirjutada ja esilehele täiesti uue ja värske välimuse anda! Kas valida lihtsam blogi-stiilis täispikad postitused ülevalt alla ketramisega ja ühe sidebar´iga versioon või teha mõni teistsugune magazine-stiilis esileht?
Muudatusi tuleb veel, ent nendest räägin lähemalt juba mõnes teises postituses!
OHMYGOSSIP – Maailma terviseorganisatsioon (WHO) teatas hiljuti, et saastatud õhk on ülemaailmse tervishoiu kontekstis märksa suurem risk kui HIV või ebola. Sellest lähtuvalt on maailma puhtaima õhuga pealinnade tabeli esikümnest Tallinna leidimine igati tore.
Õhusaaste mõõtmisel võetakse arvesse kaht tüüpi osakesi. PM10 tähendab osakesi, mille läbimõõt on 10 mikromeetrit (?m) või vähem ja PM2,5 neid, mille läbimõõt on 2,5 mikromeetrit või vähem. Mõlemat tüüpi saastet mõõdetakse kuupmeetri alusel. PM2,5 kontekstis on pealinnade arvestuses kõige kehvema kvaliteediga õhk Saudi Araabia pealinnas Ar-Riy?dis, olukord on väga sant ka India pealinnas Delhis ja Katari pealinnas Dohas.
Õhupuhtuse tabeli esikümme on aga järgmine:
1. Stockholm, Rootsi
2. Wellington, Uus-Meremaa
3. Canberra, Austraalia
4. Ottawa, Kanada
5. Edinburgh, Šotimaa (Suurbritannia)
6. Montevideo, Uruguay
7. Tallinn, Eesti
8. Helsingi, Soome
9. Monaco, Monaco
10. Madrid, Hispaania
OHMYGOSSIP — Soome on suutnud tõrjuda Venemaa inforünnakuid paremini kui Saksamaa, USA ja Baltimaad, kirjutab USA poliitikaväljaanne Foreign Policy. Mis on Soome edu saladus?Ajakiri märgib, tuginedes Soome ametnikele, et Soomel on tugev riiklik haridussüsteem, pikk ajalugu Venemaa vaoshoidmisel ja valitsuse strateegia seismiseks vastu koordineeritud propagandale ja valeinfole, vahendab Eestinen.
USA Harvardi ülikooli välispoliitika asjatundja Jed Willard ütles, et parim viis reageerimiseks on valeinfo parandamine, aga veel paremini aitab oma positiivse kuvandi loomine ja sellest visalt kinni hoidmine. Willard töötab praegu Rootsi valitsuse heaks, aga enne seda aitas ta Soome valitsusel välja töötada programmi, mis aitab aru saada, kuidas valeinfo levib ja kuidas propagandale vastu seista.
Asi sai alguse päris tipust, kui president Sauli Niinistö tunnistas 2015. aasta oktoobris, et Soomes on käimas infosõda ja sellega võitlemine on iga kodaniku kohus. 2016. aasta jaanuaris võttis Soome valitsus kokku ligi 100 ametnikku, kes said infosõja-alase väljaõppe lähtuvalt Willardi juhistest.
Paljudes teistes riikides pole sellist võimekust inforünnakutele vastu seista kui on Soomes.
Willard ütles, et Soomet toetab eelkõige kõrge elustandard, inimeste võime kriitiliselt mõelda ning valitsuse kiire reageerimisvõime, mistõttu välised inforünnakud ei saavuta vajalikku toetuspinda.
„Asi on tõsine. See on sama tõsine kui sõda,” rääkis Willard, „aga soomlased said sellest väga ruttu aru ja reageerisid vastavalt.”
Endine Soome suursaadik Moskvas René Nyberg ütles, et Soomel on Vene-vastases infosõjas mitmed eelised. Esiteks osatakse Soome ajada Venemaaga asju, seda esialgu läbi sõja ja annekteerimiste, hiljem külma sõja ajal. See võimaldas Soomel kainelt hinnata Kremli tegelikke motiive. Lisaks aitab see, et Soome pole Venemaa peamine sihtmärk Euroopa ühtsuse lagundamises.
Peamine sihtmärk on Saksamaa ja Merkel, ütles Nyberg.
Nn Lisa juhtum on kõige ehedam näide valeinfo levitamisel põhinevast infosõjast. Vene infomeedia edastas 2016. aasta jaanuaris, et migrandid vägistasid Berliinis 13-aastase saksa-vene päritolu tüdruku ja enne kui infot jõuti kontrollida, edastas seda juba Saksa meedia.
Ajakiri kirjutab, et Eesti, Läti ja Leedu, samuti teised endised nõukogude vabariigid nagu Gruusia ja Ukraina on olnud Vene infosõja vastu tegutsemisel vähem edukad. Põhjuseks on asjaolu, et neis riikides on tähtsal kohal Vene meedia, mille leviku takistamine võib tekitada omakorda vastandumist. Näiteks Ukrainas rõhub Vene meedia korruptsioonile, et õõnestada Lääne-meelse valitsuse tegutsemist. Samas näiteks Soome on korruptsioonitase ülimadal, mistõttu korruptsiooni argumentidega pole Soome haavatav. 2016. aasta kevadel pandi kinni soomekeelne Vene infokanal Sputnik, kuna see ei kogunud piisavalt lugejaid.
Soome valitsuse infojuht Markku Mantila ütles, et soome ühiskond on hästi haritud ja seetõttu pole seda suudetud mitte millegagi mõjutada.
