NordenBladet — Soomes muutuvad karantiini tingimused neile, keda on vaktsineeritud või kes on koroonahaigust põdenud.
Soome terviseameti info kohaselt ei määrata koroonaga kokku puutunud isikuid enam karantiini, kui nad on vaktsineeritud või koroonahaigust põdenud.
Karantiini ei määrata, kui isik on vaktsineeritud kahe doosiga ja viimasest doosist on möödas nädal aega. Samuti ei määrata isikut karantiini, kui ta on 6 kuu jooksul peale koroonahaiguse põdemist saanud ühe vaktsiinidoosi ja sellest on möödas nädal aega. Samuti päästab karantiinist see, et kui isik on põdenud viimase 6 kuu jooksul koroonahaigust ja selle kohta on arstitõend.
Samas võib piirkondlik nakkushaiguste arst teha ka teistsuguse karantiini otsuse, kui selgub, et on tegureid, mis mõjutavad vaktsiini tõhusust. Sellised tegurid võivad olla näiteks koroona mutatsiooni levik, inimese vanus ja kroonilised haigused.
Uued karantiini tingimused käivad ka meditsiinitöötajate kohta.
NordenBladet — Kuigi soomlased ise on harjunud oma riiki pidama maailma parimaks, siis välismaalaste jaoks on pilt sootuks teine. Nende arvates on Soome kallis ja ebasõbralik maa. Välismaal elavate inimeste arvamusi uurinud InterNations värske ülevaate andmetel on Soome 59 riigi hulgas alles 39. kohal. Eespool on näiteks Eesti ja Rumeenia, vahendab Ilta-Sanomat.
Soomet peetakse eriti halvaks kalliduse ja ebasõbralikkuse pärast. Soomet kiideti turvalisuse ja puhtuse eest.
Uuringus osales 12 420 välismaal elavat inimest. Neile esitati 37 küsimust oma uue kodumaa kohta. Vastanud olid põhiliselt kõrgharidusega ja oma töö tõttu välismaal elavad inimesed. Neist 83 protsendil oli ülikooliharidus. Ehk siis sellised inimesed, kellest Soome valitsus on kõige enam huvitatud.
Uuringu põhjal on maailmas esikohal Taiwan, teisel kohal Mehhiko ja kolmandal Costa Rica. Nimekirjas viimane on Kuveit. Euroopas on välismaalaste lemmik Portugal.
Kaks aastat tagasi avaldatud samasuguses uuringus oli Soome 19. kohal. Nüüd on jäänud Soome tahapoole Eestist (28. koht), Rumeeniast (32. koht) ja Indoneesiast (31. koht). Soome edestab aga Rootsit, mis on 49. kohal.
Vastajad leidsid, et Soomes on raske kohaneda. 71 protsenti vastajatest märkis, et keel on raske. 57 protsenti märkis, et raske on kohalike hulgas sõpru leida, maailma arvestuses on see protsent 36.
Üks Soomes elav jaapanlane märkis, et soomlased on kinnised, aga samas toredad ja heatahtlikud, kui neid tundma õppida. Pooled Soomes elavatest välismaalastest ei pea töö leidmise väljavaateid headeks, maailmas on see osakaal kolmandik. Tuuakse välja, et kui soome keelt ei oska, on raske tööd leida.
Soomet peetakse elamiseks liiga kalliks. Samas elukvaliteedi osas on Soome kõrgel kohal. Soome puhul hinnatakse digitaalset arengut, turvalisust ja keskkonda. Soomet peab turvaliseks 99 protsenti vastajatest. Vee kvaliteeti ei kritiseerinud keegi.
NordenBladet — Uneapnoed põeb Soomes ligi 1,5 miljonit inimest. Kui see jääb ravimata, põhjustab see südame-veresoonkonna haigusi ja surma.
Soomes põeb vähemalt kergel kujul uneapnoed vähemalt 1 460 000 isikut, selgub väljaandes Lääkärilehti avaldatud uuringust. Eriliseks teeb selle haiguse asjaolu, et enam kui 80 protsendil juhtudest on see diagnoosimata ja ravimata.
Uneapnoe kujuneb välja aastate jooksul, alates kergest vormist kuni raskemani. Haiguse tuvastamine on raske, kuna inimene kohaneb olukorraga, mis on aga kaugel normaalsusest.
Uneapnoe puhul on hingamisteed kitsenenud, mis toob omakorda kaasa hingamiskatkestusi une ajal. Nende katkestuste kestus võib olla mõnest sekundist enam kui poole minutini. Katkestus lõppeb enamasti korina ja ärkamisega. Alati ei saa inimene ise sellest aru, on märgitud Terveyskirjasto artiklis.
Korduvad katkestused muudavad une katkendlikuks, mille tõttu on inimene väsinud nii hommikul kui päeva jooksul. Lisaks korinatele, väsimusele ja hingamiskatkestustele on uneapnoe tunnusteks ärrituvus, impotentsus, mäluhäired, öine higistamine, öine tualetis käimine ja südame rütmihäired. Selliste vaevuste puhul peaks laskma end uurida.
Uneapnoe ja sellest tulenev väsimus suurendavad liiklus- ja tööõnnetuste ohtu. Uneapnoe on südame- ja veresoonkonna haiguste ning enneaegse surma põhjustaja. Uneapnoe on ka koroonahaiguse raske vormi ohutegur.
Uneapnoe juhtude plahvatuslik kasv viimase paarikümne aasta jooksul paneb proovile meditsiinisüsteemi. Haigust esineb juba lastel, kellel võivad seetõttu esineda keskendumishäired ja õppimisraskused.
Ravitakse enamasti uneapnoe kaugele arenenud ja raskeid vorme. Varajane sekkumine aga aitab vältida uneapnoe süvenemist ja raskeid tagajärgi.
Peamine uneapnoed põhjustav tegur on ülekaal. Tavaliselt kaasneb haiguse ägenemisega kaalutõus. Hea uudis on see, et isegi 5-protsendiline kaalukaotus aitab kaasa uneapnoe leevenemisele ja tervenemisele. Näiteks 100 kilo kaaluva inimese puhul on 5-protsendiline kaalukaotus jõudmine 95 kiloni.
Lisaks kaalu langetamisele saab igaüks ise uneapnoe ärahoidmisele kaasa aidata alkoholi ja rahustite tarvitamise piiramisega, eriti õhtuti, ning selili magamise vältimisega.
Raskekujulise uneapnoe puhul aitab ülerõhuhingamisravi ehk CPAP. Ravi aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmisele ning parandab elukvaliteeti.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 21. mail viimase ööpäevaga 211 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes alates pandeemia algusest tuvastatud 91 157 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (68), Lahtis (13), Espoos (12) ja Hämeenlinnas (12).
NordenBladet — Soomes registreeriti täna esmaspäeval, 3. mail viimase ööpäevaga 117 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 87 345 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (26), Lahtis (23), Espoos (12) ja Vantaal (10).
