Laupäev, jaanuar 17, 2026

SOOME UUDISED

Soome: Valitsus asutab ettevõtte, mis hakkab värbama piiratud töövõimega inimesi

NordenBladet — Soome valitsus otsustas eelarve strateegia nõupidamisel asutada uue ettevõtte, mis hakkaks värbama piiratud töövõimega inimesi. Ettevõtte missioon on palgata piiratud töövõimega inimesi pikemaajaliste töösuhetega ja pakkuda töötajatele tuge töö tegemisel. Samuti on eesmärk edendada töötajate võimalusi ametiredelil edasi liikuda ja teise tööandja juurde üle minna.

Oleme nüüd ühe sammu võrra lähemal uue ettevõtte asutamisele ja seeläbi piiratud töövõimega inimeste olukorra parandamisele mitte ainult tööturul, vaid ka Soome ühiskonnas laiemalt, ütleb tööminister Tuula Haatainen.

Töö- ja majandusministeerium saatis 22. juunil 2021 vastava eelnõu kooskõlastusringile. Arvamused tuleb esitada hiljemalt 17. augustil 2021.

Uus ettevõte värbab piiratud töövõimega inimesi, kes on kõige raskemas seisus
Eelnõu kohaselt võtab uus ettevõte tööle piiratud töövõimega töötajaid, kes on tööturul kõige raskemas olukorras. Hinnanguliselt on Soomes väljaspool tööturgu 20 000–30 000 piiratud töövõimega inimest, ilma et nende tööhõivet olemasolevate teenustega oluliselt edendataks. Uues ettevõttes võiksid nad töötada ka töösuhtes. Töö ja piisava toetuse abil arendataks paljude piiratud töövõimega inimeste tööoskusi ja pädevusi, et neid saaks tulevikus rakendada teiste tööandjate juures.

Eelnõu kohaselt annaks tööbüroo hinnangu selle kohta, kas inimese töötamine uues ettevõttes on ainus võimalus. Tööbüroo valib ka uude ettevõttesse sobivad tööotsijad. Ettevõte saab töötajaid värvata ainult tööbüroo välja pakutud tööotsijate hulgast.

Nagu praegu, saavad töövõimetuspensioni saajad registreeruda tööbüroos tööotsijatena ja saada seega tööturu teenuste klientideks. Seetõttu võiksid töövõimetuspensioni saajad leida tööd ka uues ettevõttes.

Uus ettevõte ei tohi kahjustada konkurentsi
Valitsus otsustas strateegianõupidamisel, et ettevõte peaks turupõhise hinnakujunduse ja konkurentsineutraalsuse tagamiseks järgima teatud reegleid. Konkurentsineutraalsus tähendab, et avaliku ja eraettevõtluse vahel on võrdsed võimalused.

Ettevõte vajab riigi toetust oma tegevuse alustamiseks ja säilitamiseks, kui ta kasutab eriti keerulises olukorras olevaid piiratud töövõimega inimesi. Et see tegevus ei moonutaks konkurentsi, peaks ettevõte looma vastavalt eelnõule spetsiaalse nõuandekogu. Nõuandekogusse valitakse eksperdid, kes suudavad hinnata turuhinda, konkurentsitegureid ja muid asjaolusid, mis on seotud ettevõtte ülesandega rakendada piiratud töövõimega töötajaid.

Arvamustes võib välja pakkuda ka uue ettevõtte nime
Töö- ja majandusministeerium on kasutanud loodava ettevõtte jaoks ajutist töönime Välittäjä Oy. Eelnõu kommenteerimisel kutsutakse üles esitama ka teisi ettepanekuid uue ettevõtte nime kohta.

Pärast kooskõlastust viimistletakse seaduseelnõu töö- ja majandusministeeriumis. Valitsus esitab eelnõu koos 2022. aasta riigieelarve eelnõuga. Seadus hakkaks kehtima 1. jaanuaril 2022 ja uus ettevõte alustab tegevust võimalikult kiiresti pärast seda.

 

 

Soome: Astronaudiks kandideeris 307 soomlast

NordenBladet — Euroopa Kosmoseagentuuri ESA tänavuse värbamiskampaania käigus kandideeris astronaudiks 307 soomlast. Soome taotlejatest 59 olid naised ja 248 mehed. Kokku esitas oma avalduse 22 000 inimest. Nüüd oli ka esimene kord, kui piiratud füüsiliste võimetega inimene sai kandideerida ja hiljem astronaudiks valituks saada. ESA astronautide valikuprotsess koosneb kuuest põhietapist alates avatud värbamiskampaania lõpetamisest 18. juunil 2021 kuni valituks ostunud astronautide avalikustamiseni 2022. aasta lõpus.

Esimene neist sammudest on sõelumine. Selles etapis hinnatakse taotlusi kõigi esitatud dokumentide, taotlusvormi ja taotlusprotsessi raames täidetud sõelumisküsimustiku põhjal. Astronaudi taotlustele (füüsiliste piirangutega) tehakse ka meditsiiniline sõeluuring. Taotlejaid teavitatakse iga etapi lõpus, kas neil on võimalik järgmisse etappi liikuda.

Astronaute otsitakse nii lühikesteks kui pikkadeks lendudeks

Tulevikus jagunevad ESA astronaudid kahte astronautide klassi: karjääriastronaudid ja projektiastronaudis.

Karjääriastronaudid palgatakse ESA töötajateks ja nad osalevad pikkadel lendudel rahvusvahelisse kosmosejaama ja tulevastel lendudel Kuule. Eesmärk on palgata 4–6 karjääriastronauti. Soomlase valimine karjääriastronaudiks on ebatõenäoline, kuna Soome ei osale praegu vajalikus rahastamisprogrammis.

Astronaudiotsingu edukad taotlejad, kes ei saa valituks karjääriastronaudideks, võidakse valida astronautide reservi kuuluvateks projektiastronautideks.

Projektiastronaudid läbivad sama valimisprotsessi kui karjääriastronaudid ja neid peetakse kosmoselendudeks võrdselt kvalifitseerituteks, kuid ESA värbab neid tööle ainult konkreetseks lennuks, näiteks liikmesriigi algatatud missiooniks. Projektiastronautidele korraldatakse iga-aastaseid koolitusi ja tervisekontrolli, et säilitada koht astronautide reservis. ESA eesmärk on koondada astronautide reservi erinevatest liikmesriikidest võimalikult lai esindus, umbes 20 inimest.
Astronautide värbamiskampaania lõppes 18. juunil 2021. Soome on Euroopa Kosmoseagentuuri liige alates 1995. aastast.

 

 

Soome: MUUTUS isikutunnistuste seadus – edaspidi võetakse ID-kaardi taotlejalt sõrmejäljed + Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse (ID-kaardi) taotlemine välismaal

NordenBladet — Soomes võetakse edaspidi ID-kaardi taotlejatelt sõrmejäljed, kuna vastav seadus viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega.
Erandiks on alla 12-aastased taotlejad ja need, kes ei saa sõrmejälgi anda näiteks füüsilise takistuse tõttu. Passi tarbeks antud sõrmejälgi saab kasutada ka ID-kaardi taotlemisel, vahendab MTV.

Loe lisaks:
Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse (ID-kaardi) taotlemine välismaal (Riigilõivud leiad siit)

Välismaal saab uut passi ja/või ID-kaarti taotleda kolmel moel:

  • iseteeninduses;
  • posti teel; või
  • välisesinduses kohapeal.

Taotlemine iseteeninduses

Kõige mugavam ja soodsam on tellida uued dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) iseteeninduses. Iseteenindusse saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu. Tellida saab nii passi kui ID-kaarti.

Kui iseteenindusse sisse logides tuleb teade, et taotleja peab andma sõrmejäljed, saab seda teha PPA teenindustes ja Eesti välisesindustes. Helsingis saab sõrmejälgi anda E, K kell 13.00-16.00 ja N kell 10.00-13.00 (elav järjekord). Kui sõrmejäljed on antud, saab jätkata passi taotlemist iseteeninduses. ID-kaardi taotlemiseks sõrmejälgi andma ei pea.

Taotlemine posti teel

Posti teel saab taotleda ID-kaarti. Passi saab posti teel taotleda ainult siis, kui sõrmejälgede andmisest on möödas vähem kui kuus aastat.

Korrektselt täidetud taotlus ja riigilõivu tasumist kinnitav kviitung tuleb saata tavapostiga Eestisse:

TAOTLUS
Politsei- ja Piirivalveamet
Pärnu mnt 139
Tallinn 15060
Estonia

Lisaks taotlusele tuleb saata dokumendifoto e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee

Enne taotluse postitamist soovitame tutvuda PPA kodulehel taotlusankeedi täitmise juhendiga.

Taotlemine Eesti saatkonnas Helsingis

Isiklikult tuleb saatkonnas dokumenti taotleda, kui ei ole võimalik taotlust esitada e-taotluskeskkonnas või posti teel. Passi ja/või ID-kaardi taotlemiseks saatkonnas tuleb eelnevalt broneerida aeg internetis või telefoni teel +358 9 622 02 88 (E-N 9.00-15.00, R 9.00-13.00).

Taotluse saab täita saatkonnas koha peal. Soovi korral võite taotluse kodus täita, printida ja allkirjastada ning kaasa võtta.

Saatkonnas saab riigilõivu tasuda ainult pangakaardiga. Sularaha vastu ei võeta. Kui riigilõiv on tasutud ülekandega, tuleb kaasa võtta riigilõivu tasumist kinnitav kviitung.

Dokumendifoto tuleb saata e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee

NB! Saatkonnas ei ole võimalik dokumendifotot teha.

Riigilõiv

Riigilõiv sõltub nii taotlemise viisist kui kohast, kus dokumenti soovitakse kätte saada. Riigilõivumäärad leiad siit.

Passi ja/või ID-kaardi kättesaamine Soomes

Soomes on võimalik passe ja ID-kaarte kätte saada saatkonnas Helsingis või Eesti aukonsulaatides Kuopios, Mariehamnis, Oulus, Tamperes, Turus ja Vaasas. Kui dokumendid on jõudnud saatkonda või aukonsuli juurde, võetakse taotlejaga ühendust e-posti või telefoni teel. Aukonsulite kontaktid leiate siit.

Alla 15-aastase lapse pass ja/või ID-kaart väljastatakse ainult lapse seaduslikule esindajale (hooldajale) või tema poolt taotlemise hetkel volitatud isikule.

Vähemalt 15-aastastele kodanikele väljastatakse pass ja/või ID-kaart isiklikult või dokumendi taotlemisel volitatud esindajale.

Passi ja/või ID-kaardi kättesaamise volitus

Passi ja/või ID-kaardi kättesaamiseks saab soovi korral volitada teist inimest. Seda saab teha vaid juhul, kui volitus esitatakse koos taotlusega saatkonnas või PPA teeninduses kohapeal.

Volitatud inimene peab dokumendi kättesaamisel esitama enda kehtiva Eesti isikut tõendava dokumendi ja kaasas peab olema ka taotleja vana pass ja/või ID-kaart.

Kui üle 15-aastase lapse passile ja/või ID-kaardile soovib järele minna lapsevanem, siis peab laps tegema koos taotlusega kohapeal selleks vanemale volituse.

Dokumendifoto nõuded

Dokumendifoto tuleb saata e-posti teel aadressile ppa@politsei.ee (e-kirja tuleb lisada fotol oleva isiku ees- ja perekonnanimi ning Eesti isikukood või sünniaeg). Kui taotleja ei kasuta ise e-posti, siis võib tema eest foto saata ka keegi teine (nt fotograaf). NB! PPA ei võta vastu paberpilte.

Dokumendifoto on:

  • värviline
  • minimaalse resolutsiooniga 1300×1600 pikslit
  • minimaalse suurusega 1 MB ja maksimaalse suurusega 5 MB
  • pildiformaadis JPG või JPEG
  • mitte vanem kui kuus kuud

Täpsemad nõuded ja juhised on toodud PPA kodulehel.

Tähelepanu

  • Kõiki Eesti kodaniku passi- ja ID-kaardi taotlusi menetleb PPA. Dokumendi taotluse staatust on võimalik jälgida PPA kodulehel.
  • Uued dokumendid jõuavad saatkonda umbes 5-8 nädala jooksul. Kui soovite dokumenti kätte saada Eesti aukonsulaatidest Soomes, lisandub ooteajale veel üks nädal.
  • Välismaal olles ei saa kiirkorras passi ega ID-kaarti taotleda. Kiirkorras saab passi ja ID-kaarti taotleda ainult iseteeninduses või PPA teenindustes Eestis. Kätte saab kiirkorras taotletud dokumente ainult Tallinnas.
  • Välismaalase passi saab taotleda ainult PPA teenindustes Eestis.
  • Alates 1.01.2021 võib kohus tunnistada kehtetuks ja vajadusel ka keelata passi väljaandmise tagaotsitavatele ja kriminaalmenetluse raames tõkendi saanutele (sh elatisvõlgnikud, kellel on seatud Eesti elukohast lahkumise tõkend). ID-kaarti välisriiki isikule kätteandmiseks ei saadeta, sellele peab inimene minema ise järgi PPA teenidusse Eestis. Kui tagaotsitav või elatisvõlgnik on esitanud uue dokumendi taotluse ja väljastuskohaks on välisriik, siis PPA menetleja informeerib isikut viivitamatult e-posti teel isiku suhtes kehtivast kohtumäärusest. Kui tegu on nt elatisvõlgnikuga, siis peale seda, kui isik on võlad tasunud, saadetakse dokumendid (pass ja/või ID-kaart) tema poolt soovitud kohta väljastamiseks. Tagaotsitaval on aga ainsaks võimaluseks taotleda omale tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba ning naasta Eestisse.

 

Rootsi: Göteborgis tapeti tänaval politseinik, kurjategija on endiselt tabamata

NordenBladet — Rootsi Göteborgi politsei otsib jätkuvalt politseiniku tapnud meest. Politseinik tapeti Göteborgis kolmapäeval, 30. juunil kell 22.30 kohaliku aja järgi. Kolleegid üritasid politseinikku sündmuskohal elustada, aga tulemusteta. 33-aastane politseinik suri vigastuste tagajärjel haiglas, vahendab Expressen.

Politseinik oli kolinud Göteborgi 2019. aasta lõpus ja oli olnud politseis lühikest aega. Varem oli ta olnud ÜRO rahuvalvejõududes Malis. Ta oli soovinud aga politseinikuks saada.

Ohvri lähedased kirjeldavad teda kui lahket ja tähelepanelikku inimest, kel polnud kunagi konflikte. Tema vend on samuti politseinik.

Expresseni info kohaselt olid kurjategijal teo toimepanemise ajal seljas musta värvi rõivad, näol koroonamask ja käes Biltema kindad. Tapja lahkus kiiresti sündmuskohalt ja teda otsitakse jätkuvalt.

Politsei loodab leida relva padrunihülssidest kurjategiga DNA-d, et selle abil kurjategija leida.

Kaks politseinikku olid kolmapäeva õhtul väljakutsega seoses Biskopsgårdeni elurajoonis, kui ühte neist tulistati. Tapjat on alates kolmapäeva õhtust otsitud suurte politseijõududega.

Teo motiiv pole veel teada. Teada pole ka see, et kas politseinik oli tegelik sihtmärk. Väljaande GT andmetel olid politseinikud olnud sündmuskohal mootorrattaga ja küsitlesid inimesi. Keegi sõitis neist mööda, tulistas kolm lasku, ja sõitis minema.

Politsei teatas eile neljapäeval, et selles piirkonnas on olnud kurjategijate omavahelisi arveteõiendamisi. Ühtlasi olid kurjategijad pahased, et politsei suurendas piirkonnas kohalolekut. Göteborgi politseijuhi Erik Nordi väitel on tõenäoline, et politseinik polnud tegelik sihtmärk.

 

Soome koroona ülevaade: juhtumite arv pööras kasvule koos Venemaalt naasnud jalkaturistidega

NordenBladet — Eelmisel nädalal (21. – 27. juuni) tuvastati suur hulk uusi koroonajuhtumeid, kokku 947 juhtumit. Teatati enam kui 400 juhtumist rohkem kui eelneval nädalal. Uute nakatumiste arvu suurenemist seletatakse suuresti jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel toimunud nakatumistega.

Eelmiste nädalate jooksul külastas Venemaal Peterburis jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi vähemalt 4500 soomlast. Mängudelt naasnud isikutel on leitud 30. juuni seisuga 386 positiivset testi tulemust ja 50 järelnakatumist. Enamik juhtumeid on registreeritud Helsingi, Espoo ja Vantaa ravipiirkondades (kokku 264 juhtumit ja 17 järelnakatumist), samuti Pirkanmaal (38 juhtu ja 8 järelnakatumist) ja Edela-Soomes (31 juhtumit ja 5 järelnakatumist).

Välismaal saadud nakatumiste osakaal kõigist uutest nakatumistest on suurenenud. 25. nädalal tulid pooled nakatumised (50 protsenti) välismaalt, võrreldes eelneva nädala 33 protsendiga. Üle 40 protsendi 25. nädalal avastatud nakatumistest on otseselt seotud Venemaa jalkaturismiga.

Möödunud nädala suurenenud juhtumite arv kajastub nakatumiskordaja suurenemises 0,70 pealt 0,90 peale (tõenäosus 90 protsenti).

Enam kui kolmandik uutest nakatumistest 20-29-aastastel
Viimase kahe nädala jooksul (14. – 27. juuni) oli uusi nakatumisi 100 000 elaniku kohta 27, sellele eelneva kahe nädala (31. mai – 13. juuni) jooksul 23.

Nakatumiste esinemissagedus on suurenenud, eriti vanuserühmas 20–29 eluaastat. 25. nädalal avastati enam kui kolmandik (35 protsenti) nakatumistest 20–29-aastastel.

Epideemia olukord on jätkuvalt rahulik mitmetes piirkondades ja haiglates
Epideemia olukord on paljudes piirkondades endiselt rahulik. Mõnes piirkonnas on tekkinud kohalikke nakkuskoldeid. Mõnes piirkonnas, eriti Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas kasvas nakatumiste arv märkimisväärselt jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel käinud turistidel avastatud nakatumiste tõttu.
Haiglaravil oli 30. juunil 2021 kokku 38 COVID-19 patsienti, kellest  7 olid intensiivravi osakondades. Vajadus haiglaravi järele on püsinud muutumatuna.

Eilse, 30. juuni 2021 seisuga oli teatatud nakkushaiguste registrisse 973 koroonaga seotud surmast.

Teste on tehtud vähem, vaktsineeritud 72 protsenti üle 18-aastastest
Koroonaviiruse testide arv on alates juuni algusest vähenenud. 25. nädalal tehti umbes 68 000 testi, mis on umbes 24 000 võrra vähem kui eelneval nädalal.
COVID-19 juhtude osakaal testitud proovides on selgelt suurenenud. 25. nädalal oli osakaal 1,4 protsenti.

Üleriigiliselt on umbes 58 protsenti elanikkonnast saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja teise ​​doosi 18 protsenti. Umbes 72 protsenti üle 18-aastastest on saanud esimese koroonavaktsiini doosi.

Epideemia olukorda jälgitakse ka suvel
Epidemioloogilist olukorda jälgitakse kogu suve vältel. Seirearuanne avaldatakse neljapäeviti kell 10 hommikul. Täna avaldatud epideemia seirearuanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti veebisaidil.