NordenBladet — Soomes registreeriti tänase esmaspäeva, 20. septembri seisuga viimase ööpäeva jooksul 341 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 136 257 koroonaga nakatumist.
Soomes on haiglaravil terviseameti andmetel 93 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 19 patsienti.
Soomes on nädalaga registreeritud 5 koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 1057 koroonasurma.
NordenBladet — Soome terviseamet muutis täna esmaspäeval, 20. septembril soovitust ja uue soovituse kohaselt ei pea alla 12-aastased enam haigusnähtudega koroonatestile minema.
Alla 12-aastased peavad testile minema, kui neil on haigusnähud ja nad on viimase kahe nädala jooksul puutunud kokku laboratoorselt kinnitatud koroona juhtumiga, vahendab Helsingin Sanomat.
Lisaks tuleb minna testile, kui alla 12-aastasel lapsel on haigusnähud ning peres on alla 16-aastaseid vaktsineerimata isikuid või isikuid, kes on immuunpuudulikkusega.
Terviseamet soovitab lisaks, et lapsele tehtaks test, kui arst peab seda vajalikuks.
Vaktsineerimata ja üle 12-aastased isikud peavad minema testi tegema alati, kui neil esinevad viirushaiguse haigusnähud.
Kui isikul on haigusnähud, tuleb jääda koju ning ei tohi minna kooli ega lasteaeda. See tähendab, et kergeid haigusnähtusid võib jälgida kodus ilma testi tegemata. Haigusnähud on leebed, kui laps on elav ja jaksab mängida, kuigi tal võivad olla, köha, nohu ja palavik. Kontakte tuleks väljaspool peret siiski vältida, kuni haigusnähud on taandunud.
Laps võib naasta lasteaeda või kooli, kui haigusnähud on taandunud. Haigusnähud ei pea olema täielikult kadunud. Nii koroona kui teiste hingamisteede nakkushaiguste nakatuvus väheneb, kui haigusnähud taanduvad.
Terviseamet muutis täna esmaspäeval ka juhiseid koroonaga kokkupuute kohta lasteaias ja koolis. Samas rühmas või klassis olijaid ei peeta automaatselt kokkupuutunuks. Sellisel juhul arvestatakse viirusega kokku puutunuks neid, kes on nakatunud isikuga vahetult kokku puutunud. Varem pandi terve rühm või klass karantiini, kui tuvastati nakatumine ühel isikul. Nakatumise oht on aga koolides olnud väike.
2020-2021. aastal puutus lasteaias ja koolis koroonaga kokku 95 000 isikut ja vaid 1,9 protsenti nakatusid.
NordenBladet — Soomes valmis koroonapassi eelnõu, mis antakse üle parlamendi menetlusse. Pass on alternatiiv piirangutele. See võimaldab söögikohti lahti hoida ja korraldada üritusi, kus nõutakse üle 12-aastastelt passi. Passi kasutatakse siis, kui on kehtivad piirangud, aga pass ei pruugi eriti rakendust leida, kui piirangud kaotatakse.
Koroonapassi osas teeb valitsus otsuse homme teisipäeval, 21. septembril erakorralisel istungil. Koroonapassi võivad kasutada erafirmad nagu toitlustusettevõtted ja ürituste korraldajad, vahendab Yle.
Praktikas tähendab koroonapass Omakanta teenustest saadavat Euroopa koroonapassi. Omakanta teenuses on olemas tõendid vaktsineerimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse koroonatesti kohta.
Koroonapassi kasutamine jääb aga ilmselt väheseks, sest valitsus on lubanud kaotada piirangud, kui on saavutatud 80-protsendiline vaktsineeritus.
Koroonapassist võib aga kasu olla siis, kui epideemia olukord taas halveneb ja piiranguid on vaja kasutusele võtta.
Eelnõu järgi on 12-17-aastaste laste testimine passi jaoks tasuta. Ülejäänud maksavad testide eest ise või lasevad end vaktsineerida. Koroonapassi eesmärk on hoida ühiskonda avatuna, mitte sundida inimesi vaktsineerima. Siiski soovitatakse kõigil lasta end vaktsineerida.
Koroonapass lisatakse nakkushaiguste seaduse paragrahvile 58, kus on käsitletud ohtlike nakkuste leviku ärahoidmise meetmeid.
Ettevõtted saavad kasutada kas passi või järgida kehtivaid piiranguid. Hügieeninõudeid on vaja järgida ka passi kasutamise korral. Koroonapassi ei saa kasutada siis, kui ettevõtte ruumid on vaja sulgeda.
Koroonapass kehtib vaid eraettevõtetes, avalikud ruumid nagu raamatukogud, muuseumid ja ujulad jäävad kõigile avatuks. Seda kaitseb põhiseadus.
Passi eelnõu pidi valmima juba septembri keskel, aga viivituse tõttu rakendub pass ilmselt alles oktoobri keskpaigas.
Valitsus peaks homme otsustama ka piiriületuse korra osas, kus praegust olukorda pikendatakse aasta lõpuni. Ohupiirkonnast Soome tulekul pole vaja teha testi, kui isikul on tõend läbi tehtud vaktsiinikuuri või viimase 6 kuu jooksul põetud koroonahaiguse kohta. Muudel juhtudel on testi tegemine kohustuslik.
Sarnaselt Soomega piiravad reisimist ka teised Euroopa riigid. Reisijate arv püsib selle tõttu väike, aga on kasvamas.
Avafoto: Pexels
NordenBladet — Soome rahvaarv oli reede seisuga 5 555 455. Laupäeval lisandus veel 31 inimest. Terviseamet jälgib, millal rahvaarv on 5 555 555. Nüüd saigi see number täis.
5 555 555 on ses mõttes maagiline, et mitte kunagi tulevikus ei saavuta Soome rahvaarv enam sellist ühest numbrist koosnevat kombinatsiooni. Numbrit 6 666 666 ei nähta Soomes tõenäoliselt kunagi, vahendab MTV.
Tõsi, rahvaarvu prognoosimisega on Soomes varemgi pusse pandud. 1934. aastal arvati, et Soomes ei saa kunagi olema 4 miljonit elanikku. See number saavutati 1950. aastal. 1970ndatel arvasid asjatundjad, et 5 miljonit ei saa kunagi täis. Praeguste prognooside kohaselt ei saa kunagi täis 6 miljonit.
Pühapäevase, 19. septembri seisuga oli aga Soome rahvaarv 5 555 593. Ööpäevaga oli juurde tulnud tervelt 107 inimest.
NordenBladet — Kool on olnud Soome heaoluühiskonna nurgakivi. Maailmas imetleti aastaid Soome haridussüsteemi. Siis aga juhtus midagi. Veel kümmekond aastat tagasi oli Soome maailma priimus, PISA-testide täht. Soomel läks nii hästi, et teised riigid olid kadedusest rohelised, vahendab Ilta-Sanomat.
Soome tipp-aasta oli 2003, mil Soome oli arenenud ehk OECD riikide hulgas esikohal kõigis kolmes kategoorias – nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Käesoleva kümnendi algul pole aga Soomel enam põhjust uhkust tunda. PISA-testide tulemused on languses. Ka õpilaste heaolu on küsitluste põhjal langenud. Mis juhtus?
Viimati viidi PISA-uuring koolides läbi 2018. aastal ja tulemused avalikustati 2019. aastal. Soome on endiselt tipus, aga langus on märgatav. Mingist priimusest pole enam juttu. Soomest on saanud koolielu suur kukkuja.
Soome kukkumine on nii suur, et seda on märgatud isegi välismaal. Washington Post avaldas vastava artikli 2016. aastal küsimusega, kas Soome koolisüsteemist on mõtet enam eeskuju võtta. Soome hariduse asjatundja, kirjanik Pasi Sahlberg ütles väljaandele, et on mõttetu loota pikaajalist tulemust, kui hoida valdkonda pikaajaliselt suures puuduses. See, kuidas Soome poliitikud ja otsustajad sellest õpivad, on näha järgnevate aastate jooksul.
Ajal, kui Soome tulemused on hariduses langenud, on tekkinud uued liidrid: Eesti ja Jaapan. Lisaks Eestile on tipus veel Aasia riigid nagu Singapur, Hiina ja Jaapan.
Värsketes PISA uuringutes osaleb ligi 600 000 noort 79 riigist. Soomes osales uuringus ligi 8000 õpilast enam kui 200 koolist.
Värsketest PISA-uuringutest tuleb välja soome noorte lugemisoskuse langus. Esimeses PISA-uuringus oli Soome lugemisoskuse osas esikohal. 2015. aasta tulemus oli neljas ja 2018. aasta tulemus 7. koht. Punktide osas on Soome jätkuvalt lugemisoskuse osas tipus, aga sellest pole palju kasu, kui trend on langev. Soomes on suurepärase lugemisoskusega õpilaste arv püsinud sama, aga kehvade oskustega õpilaste hulk on kasvanud.
Lugemisoskuse langemist ei saa seletada ainult suurenenud migratsiooniga. Kehva lugemisoskusega õpilasi on üha enam ka soomlaste hulgas. Suur lõhe on tekkinud tüdrukute ja poiste vahel, kus poisid võtavad raamatu kätte vaid sunniga. Kõige kehvemini saavadki hakkama soome poisid. On mõned tipud, aga neid on vähe. Mures on juba õpetajad.
Ka Pasi Sahlberg rääkis soome poiste kehvast olukorrast. Poisid on rohkem huvitatud uutest tehnikavidinatest kui kooliõpikust. See nähtus on Soomes suurem kui teistes riikides. See on põhjus, miks Soomes edestavad tüdrukud poisse nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Soomes kukkusid matemaatika tulemused 2010ndate alguses, pärast seda on langus peatunud. Märkimisväärne on aga see, et kui veel 2012. aastal olid tüdrukud poistest matemaatikas paremad, siis sellest ajast on paremini läinud poistel.
Loodusteaduste tulemused on soome noortel langenud alates 2006. aastast. 32 aastat klassiõpetajana töötanud Tiina Halttunen räägib, et just PISA testid olid süüdi Soome õpiedukuse languses. Edu lõi nö pähe. Soome haridussüsteemi hakati maailmale müüma ehk edu hakati tegema rahaks. Õpetajate ja õpilaste jaoks tähendas see muutusi, millest mõned olid head, teised halvad. Õpetajate arvates killustati õpet paljude projektidega ning õppetöö jaoks jäi üha vähem aega.
Soome koolides hakati läbi viima eri projekte, mida põhjendati PISA edukusega. Reaalsus on aga see, et edu saavutati ilma kõigi nende projektideta.
Soome hariduse ametiorganisatsiooni OAJ hariduspoliitika juht Jaakko Salo pole nõus sellega, et haridussüsteemi eksport hakkas mõjutama õpiedukuse taset. PISA tulemused on kehvenenud, kuna suhtumine kooli on muutnud ühiskonnas kehvemaks, loetakse palju vähem ning perede ebavõrdsus suureneb. See on viinud olukorrani, kus individuaalset õpet vajavate õpilaste arv on suurenenud.
Salo arvates on PISA tulemused langenud, kuna Soomes on õpilaste ebavõrdsus suurenenud ning kehvemini hakkama saavate õpilaste hulk on kasvanud. Paljud õpetajad on seda meelt, et õpilased ei saa koolis enam vajalikku tuge, selleks ei jätku ressursse. Õpetajad on koormatud ülevalt poolt peale surutud projektidega, mistõttu ei jää enam õppetöö jaoks aega. Õppetöö peaks olema aga koolis kõige tähtsam.
Kool pole õpetajate arvates sotsiaalasutus, kolmas sektor, psühhiaatrianõuandja ega mingi tivoli – see on kool. Õpetajad paluvad, et neile antaks nende töö tagasi.
Halvasti hakkama saavate õpilaste arv on kasvanud peamiselt seetõttu, et õpetajatel pole enam kõigi projektide kõrvalt õppetöö jaoks aega. Tulemus on kehv nii õpetajate kui õpilaste jaoks. Õpilaste heaolu on langenud ja suur murrang allapoole oli 2015. aastal. Muretsema paneb ka see, et vaid 67 protsenti 8.-9. klasside tüdrukutest on oma eluga rahul.
Kutsekoolis inglise keelt õpetav Tuomas Kaukoranta räägib, et üheks üldise heaolu languse põhjustajaks on nutiseadmed, millega tegeletakse öö läbi, nii et koolis ei suudeta õppetööle keskenduda. Teiselt poolt on ka õpetajate heaolu langenud ja koormust peetakse liiga suureks. 37 protsenti õpetajatest peab end väsinuks.
Üks õpetaja märkis, et süüdistada ei saa õpilasi selles, et nad ei saa koolis piisavalt heal tasemel õpetust. Põhjus on süsteemis ja ressurssides. Õpetajad on jäetud üksi järjest suurenenud koormusega. See kurnab ära.
