NordenBladet — Aafrikast alguse saanud koroona uus ja ohtlik mutatsioon langetab börse kogu maailmas. Soome börs on 3 protsenti miinuses. Euroopa indeks Stoxx 600 oli 2,5 protsenti miinuses. Langus oli prognoositav, sest see algas hommikul Aasia börsidelt, vahendab Helsingin Sanomat.
Tokios oli langus 3 protsenti ja Hong Kongis 2,5 protsenti. Brenti toornafta hind langes 2,5 protsenti. Börsid langevad koroona uue mutatsiooniga seotud hirmude tõttu.
Aafrika lõunaosast alguse saanud uus koroona mutatsioon on praegusest delta variandist kaks korda kergemini nakkav ja suudab vaktsiinide kaitsest paremini läbi murda.
Uue mutatsiooni levik võib seada löögi alla maailmamajanduse taastumise koroonapandeemiast.
NordenBladet — Soome kullerfirma Wolt asutaja, praegu 32-aastane Miki Kuusi jättis pooleli õpingud Helsingi majanduskõrgkoolis, et alustada oma äriga. Kuusi asutatud firma Wolt müüakse maha USA kullerfirmale DoorDash Soome jaoks rekordilise 7 miljardi euro eest.
Kuusi õppis koolis vaid ühe aasta. Koolist äratuleku otsus algul tema vanematele ei meeldinud. Kuusi ütles, et tema vanemad on arstid, mistõttu ettevõtjaks hakkamine oli neile võõras, vahendab Taloussanomat.
Kuusi sõnul oli vanemate jaoks võõras, et laps sisuliselt visati koolist välja ning hakkas siis tegelema mingite ürituste ja mängudega ja siis asutas mingi toidukullerfirma. Vanemad olid päris mures, eriti kui arvestada, et nad olid üle elanud suure majanduslanguse ja tehnoloogiamulli lõhkemise.
Aastal 2011 asutas Kuusi tehnoloogiaettevõtete messi Slush, millest on saanud Euroopa suurim iduettevõtete üritus.
Kuusi ise end ettevõtjaks ei pea, vaid teda huvitab asjade tegemine ja arendamine. Hingelt on ta aga jätkuvalt õppija. Ta on alati mõelnud oma õpingud ükskord lõpetada, aga seni on muud asjad vahele tulnud. Ehk ühel päeval tuleb see aeg, mil saab keskenduda õppimisele.
Wolt oli Kuusi jaoks idee, mis sündis juba esimesel ülikooli-aastal, kui ta sõitis tutvuma USA Ränioruga. Ta oli uudishimulik ja tahtis õppida lisa. Sealt edasi tulid Slush ja Supercell. Firmas Supercell töötas Kuusi ärianalüütikuna ja teda hakkas huvitama maailma võrgustumine.
Kõigepealt läksid veebi mängud ja meelelahutus. Siis teise lainega läheb sinna muu maailm. Söögikohad on teenused, mis saavad kasu internetist.
Supercellist tuli kaasa ka Wolti üks toetaja, Supercelli asutaja ja juhi Ilkka Paananeni firma Lifeline Ventures, mis andis Woltile raha päris alguses.
Toidu kullerteenus oli Wolti jaoks vaid üks võimalikest teenustest, aga see osutus kõige tulusamaks. Koduturg Soome oli Wolti jaoks üks raskematest. Põhjuseks on väiksed ja hõreda asustusega linnad, väiksed sissetulekute erinevused ja kõrged tööjõumaksud. Kui Soomes saadi asi käima, siis mujal oli palju lihtsam.
Kuusi tunnistab, et kulleriteks soovijaid on rohkem kui võimalik tööd pakkuda, kuigi söögikohtades töökäsi napib. Kuusi on üks Wolti suurimatest aktsionäridest. Miljarditehing aga tema enda väitel tema elu eriti ei mõjuta. Tal on Wolti aktsiad ja tulevikus DoorDashi aktsiad. Ta ise räägib, et praegu ollakse alles pika teekonna alguses. Firma müük on suur asi, aga esmaspäeviti minnakse endiselt tööle.
NordenBladet — Ema ja tütar, Riitta ja Janika ostsid Pirkanmaal Kangasalas tühjaks jäänud Kuhmalahti tervisekeskuse 65 000 euro eest. Kohalik omavalitsus pani keskuse oksjonile ning tehing tehti ära. Praegu müüvad omavalitsused massiliselt tervisekeskusi, et kulusid kokku hoida. Müügihinnad on enamasti väga madalad, vahendab Helsingin Sanomat.
Müüki on tulemas täiesti uued tervisekeskused, mida vallad on viimaste aastate jooksul ehitanud lootuses teenuseid lähemal pakkuda. Kas neid objekte üldse keegi osta tahab, sõltub asukohast. Kui Sodankyläs müüdi augustis kompleksi, kuhu kuuluvad tervisekeskus, sõjaväeosa haigla ja 3 hektarit maad, oli parim pakkumine 600 eurot. Omavalitsus jättis asja müümata.
Kui tervisekeskused kedagi ei huvita, siis lasevad omavalitsused need ära lammutada. Aga ka lammutamine pole odav. Seetõttu ollakse valmis objektid müüma tühise hinna eest. Näiteks 20 000 elanikuga Jämsä linn müüs 1980ndatel aastatel ehitatud tervisekeskuse paar aastat tagasi eraisikule 3300 euro eest. Praegu seisab hoone tühjalt.
Odavalt müümine tasus end ära, ütles Jämsä linnapea Anna-Liisa Juurinen. Tühjad hooned neelavad raha isegi siis, kui seal midagi ei toimu. Seetõttu tasub objektid ära müüa isegi siis, kui hind on madal, sest küttekulud on kõrged.
Soomes on käimas sotsiaal- ja terviseteenuste reform, kus teenused liiguvad suurematesse keskustesse. Seetõttu jääb palju väiksemaid tervisekeskusi kasutuseta. Jämsäs tegutseb endiselt haigla, mida hallatakse koostöös ettevõttega Pihjajanlinna. Leping on jõus kuni 2025. aastani. Ka haigla tulevik on ähmane.
Lõuna-Pohjanmaal Kauhavas müüdi terve Härmä haigla maha 2010 euroga. Eelmisel oksjonil augustis oli hind 7501 eurot ja selle hinnaga keegi ei ostnud. Kohaliku ravipiirkonna hinnangul aga tasus müüa, kuigi hind oli praktiliselt olematu. Ostja oli eraisik, kes ostis hoone ettevõttele. Seal üüritakse ruume välja.
Põhja-Karjalas Kitees müüdi äsja tervisekeskus 10 500 euroga. Omavalitsus loodab, et hoonesse tuleb ettevõtteid.
Suuremates linnades nagu Jyväskyläs ja Helsingi piirkonnas ehitatakse tervisekeskused ümber korterelamuteks. Väiksemates kohtades aga oodatakse, et tervisekeskused võtavad üle ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti.
Kangasalas tervisekeskuse ostnud ema ja tütar Riitta ja Janika on samuti ettevõtjad. Nad loodavad hoonesse tuua pesula, samuti õmblustöökoja ja tassi- ning särgitrüki töökoja.
Soomes on viimastel aastatel rajatud palju tervisekeskusi, aga neid on liiga palju. Nüüd on hakatud keskuste rajamist piirama, et mitte raisata miljoneid mõttetult hoonetesse, millel pole kasutust. On aru saadud, et uus ja korralik hoone ei taga tingimata teenuste säilumist. Kõigest sellest ei piisa, kui pole piisavalt töötajaid ning elanikke.
Kõige hullem on see, et omavalitsused on tervisekeskused ehitanud võla peale ning nüüd müüakse need maha võileivahinnaga. Paljud kohalikud otsustajad pole veel aru saanud, et terviseteenused liiguvad hoonetest üle rohkem inimeste kodudesse. Ühiskonna digitaliseerumine toob kaasa hoonete tühjenemise. Hooned pole enam teenuste osas määravad. Peamiseks probleemiks on saanud töötajate puudus.
Kangasalas tervisekeskuse ostnud ema ja tütar Riitta ja Janika vaatavad lootusrikkalt Eesti poole, et hoonele elu sisse puhuda. Nad on varem toonud Eestist õmblejaid, nüüd loodavad sealt saada meedikuid.
NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin teenis eelmisel, 2020. aastal rohkem tulu kui eelmised peaministrid. Tulu kokku oli 205 689. See on palgatulu, dividenditulu Marinil polnud. Näiteks peaminister Juha Sipilä palgatulu oli 2018. aastal 160 000 eurot. Marin teenis 28 protsenti enam kui Sipilä, vahendab Iltalehti.
Ministrite palk on paika pandud seadusega. Ministri palk vastab parlamendi aseesimehe sissetulekule, mis on 10 441 eurot kuus. Peaministri palk vastab parlamendi esimehe sissetulekule, mis on 13 390 eurot kuus.
Rahvasaadiku ametis olevale ministrile makstakse lisaks pool rahvasaadiku palgast ja pool maksuvabast kuluhüvitisest. Peaminister Marini palk on seega 16 862,50 eurot kuus.
Marin on teeninud enam kui eelnevad peaministrid, sest sissetulekud on suurenenud. Parlament tõstis palkasid 2019. aastal. Peaministri palk tõusis koos peaminister Antti Rinne valitsuse ametisseasumisega.
Peaministri ametisse asumine tõstis oluliselt Marini sissetulekut. Enne seda oli tema sissetulek 120 923 eurot. Marin alustas peaministri ametis 2019. aasta detsembris. Enne seda oli ta Rinne valitsuses transpordi- ja kommunikatsiooniminister.
NordenBladet — Keskmist palka kõige paremini iseloomustav mediaanpalk oli Soomes septembrikuus 2931 eurot. Kõige väiksema palgaga neljandik sai 2082 eurot või alla selle. Kõige kõrgema palgaga neljandik sai 4024 eurot või üle selle.
Mediaanpalk kasvas statistikakeskuse andmetel aastaga 3,4 protsenti. Mediaan tähendab seda, et täpselt pooled inimesed said sellest summast rohkem ja pooled vähem.
