Laupäev, jaanuar 10, 2026

SOOME UUDISED

Soome: Euroopa Liidu kalleim autokütus on Soomes – bensiini 95 keskmine hind 2,55 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Jaanisõidud olid tänavu Soomes ajaloo kalleimad, sest autokütuse hind on kerkinud rekordilistesse kõrgustesse. Bensiin on Soomes kalleim terves Euroopa Liidus. Diisli hind on kerkimas bensiiniga samale tasemele, vahendab Taloussanomat.

Euroopa Liidu kütusehinda jälgiva EU Weekly Oil Bulletin’i andmetel oli 20. juuni seisuga bensiini 95 keskmine hind Soomes 2,55 eurot.

Võrdluseks, Rootsis oli vastav hind 2,16 eurot ja Eestis 2,17 eurot.

Diisel on kalleim Rootsis – liitrihind 2,53 eurot. Soome on teisel kohal 2,45 euroga.

Soome enda Polttoaine.net veebi andmetel maksis bensiin 95 E10 laupäeval, 25. juunil keskmiselt 2,54 eurot liiter. Diisli hind oli 2,50 eurot liiter.

Paljud Euroopa Liidu riigid on reageerinud kütuse hinnatõusule kütuseaktsiisi langetamisega. Nii on tehtud saksamaal, aga ka Rootsis. Soomes on vastavaid nõudmisi esitanud opositsioon. Soome valitsus pole aga seni maksulangetustega nõustunud. Küll aga leevendatakse alates juulist biokütuse komponendi nõuet. See peaks aitama hinda langetada.

 

Soome: Turu linnapeakandidaat Sasu Haapanen ja tema naistuttav Janna Pauliina Manninen mõisteti süüdi kuues lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome vasakpartei endine Turu linnapeakandidaat Sasu Haapanen mõisteti kohtus süüdi alaealiste tüdrukute pildistamise asjas. Talle mõisteti 2 aasta ja 2 kuu pikkune reaalne vangistus.
40-aastane Haapanen mõisteti süüdi kuues lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis, kuues seksuaalselt sündsusetu lapse kujutise levitamises ja seksuaalselt sündsusetu lapse kujutise omamises, vahendab Helsingin Sanomat.

Haapaneni naistuttav, 33-aastane Janna Pauliina Manninen mõisteti süüdi kuues lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumis ja kuues seksuaalselt sündsusetu lapse kujutise levitamises ning talle mõisteti kahe aasta pikkune reaalne vangistus.

Juhtumit arutati Edela-Soome kohtus maikuus kinnistel instungitel. Kohus tegi otsuse täna esmaspäeval, 20. juunil.

Möödunud aasta veebruaris teatas Edela-Soome politseijaoskond, et uurib kuritegu, milles kahtlustati kooli töötajat koolis duši all telefoniga algklasside tüdrukute pildistamises. Kahtlustatav oli õpilasi kehalise tundide ajal pildistanud. Kannatanuid oli kuni 20 ja pildistamise episoode oli vähemalt kaks.

Kahtlustatav kooli töötaja lasti lahti ning teos kahtlustati ka koolivälist isikut.

Kohus salastas suurema osa kohtuotsusest, kuna kuritegude ohvrid on alaealised ning kohtuasi puudutab nende eraeluga seotud eriti tundlikke seiku.

Kohus tegi otsuse kohta avaliku teate, mille kohaselt pandi kuriteod toime aastatel 2015 ja 2016. Naine töötas sel ajal koolis kooliskäimise nõustajana. Naine pildistas kuuel erineval korral 7–10-aastaseid tüdrukuid. Kohtuotsuse kohaselt oli kannatanuid 16.

Ajakirjanduse andmetel leidis politsei Haapaneni arvutist salaja tehtud pildid, kui politsei otsis vihje põhjal läbi Haapaneni korterit. Naistuttav oli Haapanenile saatnud 74 pilti.

Avalikuks tehtud seletuse kohaselt oli pildistamise ainsaks motiiviks mehe seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks materjali tootmine. Kohus pidas tegusid raskekujulisteks, kuna lapsed olid eriti väikesed ning teod pandi toime koolis. Kurjategija oli koolinõustaja, kes sai lastega lähedaseks ja kasutas ära laste usaldust.

Haapanen lahkus pärast asja avalikuks tulekut kõigist vasakpartei vastutavatest ametitest. Lisaks linnapeaks kandideerimisele oli Haapanen muu hulgas Turu linnavolikogu asendusliige ja noortekomisjoni liige.

Kohus mõistis süüdimõistetutelt igale kannatanule välja 2000 eurot hüvitist ning mõnele kannatanule hüvitist ajutiste ebamugavuste eest. Süüdimõistetud peavad kandma kannatanute kohtukulud.

Kohtuotsus ei ole jõustunud..

 

Soome: ELi uus sanktsioonide pakett lõpetas Soome odava kütuse ralli Venemaalt

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Enne viimast sanktsioonide paketti said eraisikud tuua Venemaalt Soome oma tarbeks ühe 10-liitrise kanistriga bensiini või diislit. Kuues pakett aga lõpetas kütuse toomise Venemaalt. Kuues pakett keelab muu hulgas õlide, bensiini ja diisli toomise Venemaalt. Otsus tehti 4. juunil ja see jõustus Soome piiriületuskohtades 16. juunil, vahendab Iltalehti.

Paljudele soomlastele tuli see üllatusena Vaalimaa piiriületuskohas. Need reisijad, kel oli kanister bensiiniga kaasas, saadeti tagasi Venemaale.

Soome toll ei teavitanud asja kohta varem, kuna tegemist oli ühe keeluga paljudest. Piiriületusel aga ummikuid keelu tõttu ei tekkinud. Inimesed ootasid tavapärasest mõni tund kauem.

Kütuse toomine Soome on seni olnud 10 liitri ulatuses maksuvaba, mistõttu on paljud piiriäärsed elanikud toonud kütust Venemaalt. Koroonapiirangute tõttu on aga toomine viimastel aastatel vähenenud. Praegu soovitab Soome välisministeerium vältida igasugust reisimist Venemaale.

Juulikuu algul peaks muutuma piiriületus Soome kolmandatest, ehk Euroopa Liidu välistest riikidest. Seetõttu võib piiriületus aktiviseeruda, kui koroonapiirangud juuni lõpus kaovad.

Soome praegused piiriületuse piirangud kehtivad juuni lõpuni ja lähipäevadel peaks tegema valitsus otsuse piirangute pikendamise või lõpetamise kohta. Kui piiranguid ei pikendata, siis kõik koroonaga seotud piiriületuse piirangud kaovad.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Parlamendi halduskomisjon toetas ettepanekut, mille kohaselt hübriidrünnaku korral saaks sulgeda kogu idapiiri

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Soome parlamendi halduskomisjon toetas ettepanekut, mille järgi oleks hübriidrünnaku korral võimalik sulgeda kogu Soome idapiir.

Halduskomisjoni esimehe Riikka Purra sõnul tuleks komisjoni heaks kiidetud arvamuse kohaselt lisada õigusaktidesse sätted, mis võimaldaks vajadusel sulgeda kogu Soome välispiir, teatas Soome rahvusringhääling Yle.

Halduskomisjon edastas oma arvamuse töös oleva seaduse kohta. Komisjon kommenteeris oma arvamuses ka piirivalveseadust.

Piiri sulgemine tähendaks ka asüüli andmise peatamist kogu piiril.

Praktikas tähendaks see, et kui Venemaa näiteks saadab asüülitaotlejad Soome piirile, võiks kõik piiripunktid olla suletud, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

Valitsuse eelnõu kohaselt jääks avatuks üks varjupaiga taotlemise punkt, mis võiks asuda näiteks Helsingi Vantaa lennujaamas. Riikka Purra sõnul on oluline, et see ei asuks välisriigi piiril.

Komisjon nõudis, et piirivalvuritele antaks piisavad volitused võimaliku hübriidsõja olukorras tegutsemiseks. Ka Soome valitsevad võimuerakonnad aktsepteerivad seda ettepanekut.

Põlissoomlased ja Koonderakond on leidnud, et kas muudetud hädaolukorra valmisoleku seaduses või piirivalveseaduses peaks olema säte, mis võimaldaks jätta Soome idapiir täielikult välja varjupaigataotlemise süsteemist, kui olukord seda nõuab.

Koonderakonna liige Heikki Vestman väljendas heameelt, et valmib eelnõu, mis lubab Soomel end hübriidoperatsiooni vastu kaitsta.

Nii hädaolukorras valmisoleku seaduse kui ka piirivalveseaduse üle parlament veel arutleb. Mõlema eesmärk on muu hulgas valmistuda hübriidohtudeks, kus võidakse kasutada ära varjupaigataotlejaid.

Põlissoomlased on ähvardanud, et erakond blokeerib eriolukorra seaduse eelnõu muutmist, kui piirivalveseadus ei anna piisavalt võimalusi vajaduse korral varjupaigataotlusi peatada.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon on toonud välja, et seaduse erakorraliseks vastuvõtmiseks on vaja parlamendis viiekuuendikulist häälteenamust, mistõttu on vajalik nii põlissoomlaste kui ka Koonderakonna fraktsiooni toetust.

Ahvenamaa: Enamik soomlasi toetab Ahvenamaa taasmilitariseerimist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Peaaegu 60 protsenti soomlastest oleks nõus lubama Soome relvajõud demilitariseeritud Ahvenamaale.

Hiljutises küsitlusuuringus toetas 58 protsenti soomlastest sõjaväe kohalolu demilitariseeritud Ahvenamaal, vahendas Helsingin Sanomat.

16 protsenti soovis praegust olukorda säilitada ja 28 protsenti ei väljendanud seisukohta. Küsitlusuuringule vastas tuhat soomlast, küsitluse veamäär on 3,1 protsenti.

Ahvenamaa autonoomse maakonna valitsusjuht Veronica Thörnroos tõi välja, et Ahvenamaa demilitariseerimine põhineb rahvusvahelistel lepingutel ning seda ei saa ühepoolselt muuta. Thörnroos juhtis ka tähelepanu, et Soomel on õigus Ahvenamaale viia oma sõjajõud, kui julgeolekuolukord seda nõuab.

1...144145146...601Page 145 of 601