NordenBladet — Island ja Portugal on Euroopas ainsad riigid, kus ei vaktsineerita neid, kes on koroona läbi põdenud. Portugal kaalub koroonat põdenud inimeste vaktsineerimist tulevikus, aga Islandil pole selleks mingit kavatsust.
Otsus põhineb mõnede arstide väitel, et koroonat põdenud inimestele võib vaktsineerimine põhjustada probleeme. Arvatakse, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib tekitada ohtlikke kõrvaltoimeid, vahendab Portugal Resident.
Island lähtub põhiliselt sellest, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib olla ohtlik. Postugalis tahetakse aga vaktsiinid jätta neile, kes pole haigust põdenud. Seetõttu vaktsineeritakse Portugalis koroonat põdenud inimesi alles siis, kui vaktsiine on piisavalt saada.
Samas on ka vastuväiteid, näiteks selles osas, et koroona antikehad võivad kaduda ja vaktsiin aitab need taastada. Uuringute järgi on oht uuesti haigestuda 90 päeva pärast koroona põdemist, seda eriti üle 65-aastastel inimestel. Samuti püsib koroona uute mutatsioonide oht.
Praegu pole veel teada, kui kaua kestab vaktsiini antud immuunsus, aga arvatakse, et see on 9 kuud. See on kolm korda pikem aeg kui koroona läbipõdemisel saadud 90 päeva.
NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.
Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.
Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.
Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.
Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.
NordenBladet — 10. märtsist avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet. Haridus- ja Noorteamet ootab taotlusi hiljemalt 10. mail 2021 kell 16.00.
EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi eesmärk on arendada tudengite ja kõrgkoolide töötajate oskusi ja kompetentse läbi koostöö- ja mobiilsusprojektide kaudu. Toetatakse koostööprojekte, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist kahe- ja mitmepoolset pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning pakuvad üliõpilastele ja õppejõududele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas.
Samuti toetatakse õpirändeprojekte, mis annavad kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele ning teiste asutuste spetsialistidele võimaluse saada väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks saab taotleda toetust ka ettevalmistavateks lähetusteks.
Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Käesolevas voorus jagatakse kokku 400 500 eurot, programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.
NordenBladet — Islandil pealinna Reykjaviki lähedal Reykjane poolsaarel hakkas purskama vulkaan, mis on olnud uinunud olekus 900 aastat.
Vulkaan asub ligi 40 kilomeetri kaugusel Reykjavikist Fagradalsfjalli mäel, kus pole inimasustust. Krysuviki vulkaan pole olnud aktiivne 900 aastat. Piirkond on olnud aga tähelepanu all seoses veebruari lõpus toimunud maavärisemisega.
Islandi ilmateenistus sai teate vulkaanipurske kohta eile, 19. märtsi õhtul enne kella 22. Purske tõttu on peatatud lennuliiklus Keflaviki lennuväljal.
NordenBladet — Taani võimud on peatanud AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise, kuna kahtlustatakse, et vaktsiin võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Norra ja Island peatasid Taani eeskujul samuti AstraZeneca vaktsiini kasutamise.
AstraZeneca vaktsiini kasutamine on peatatud ja ka teise doosi jagamine on peatatud, teatas Taani terviseamet. Vaktsineeritute seas on olnud mitmeid tromboosi juhtumeid, millest osa on lõppenud surmaga.
Kõik Taanis broneeritud ajad ja kutsed AstraZeneca vaktsiini kasutamiseks tühistatakse, vahendab dr.dk.
Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul peavad võimud nüüd saama ülevaate AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimetest. „Meile tulevad uudised, mis pole head. Kui on veel vara öelda, mis selle tähendus on,” ütles Frederiksen.
Ametlikult kinnitamata andmeil on võimalik, et Taani kõrvaltoimete juhtumid on seotud sama vaktsiinipartiiga, mille kasutamine mujal Euroopas peatati.
