NordenBladet — Kuigi Islandil on vaktsineeritud rekordiliselt inimesi, kahe doosiga 70 protsenti elanikkonnast, on seal käimas maailma suurim koroonaplahvatus, kus nakatumiste arv on kerkinud paari nädalaga üle 20 korra.
Islandil on praegu aasta kõige soojem aeg, mil tavaliselt toimuvad festivalid, aga sel aastal tuli kõik ära jätta. Pandeemia aja kõige hullema koroona olukorra tõttu on Islandil kehtestatud kogunemiste piirang 200 inimese peale.
Islandi peaepidemioloog dr Kamilla Sigríður Jósefsdóttir ütles, et olukord on väga murettekitav. Koroonaga nakatumisi on väga raske jälitada. Erinevalt varasematest koroona lainetest pole praeguse plahvatuse ajal enamus nakatunutest olnud isolatsioonis, mis tähendab, et nad on jõudnud viirust palju edasi levitada, vahendab Iceland Monitor.
Islandil soovitatakse praegu puhata väiksemates gruppides ja vältida suuri rahvamasse.
Islandil on Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel kasvanud koroonaga nakatumine viimase 14 päeva jooksul 2094 protsenti, mis on suurim tõus maailmas. Islandil on New York Timesi ülevaate kohaselt kahe doosiga vaktsineeritud 70 protsenti elanikest, mis on üks kõrgemaid tasemeid maailmas. Võrdluseks, Soomes on vastav vaktsineerituse number 36 protsenti ja Eestis 37 protsenti.
Islandi nakatumiste tase on 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta 386 nakatumist. Võrdluseks, Soome vastav tase on 133 ja Eestis 142.
NordenBladet — Islandil kaotatakse homsest laupäevast, 26. juunist koroonapiirangud, milleks on seni olnud maskikohustus ja vahemaa hoidmine. Lisaks on Inslandil seni olnud jõus 300 inimese kogunemise piirang. Kõik piirangud kaotatakse homsest, ütles täna hommikul terviseminister Svandís Svavarsdóttir.
Sellega on Island esimene riik Euroopas, kus kaovad kõik piirangud. Loodetakse, et uuesti ei pea enam piiranguid kehtestama, vahendab Iceland Review.
Islandil jäävad piiriületuse piirangud ja karantiinid jätkuvalt jõusse. Esimesed piirangud kehtestati Islandil 15 kuud tagasi.
Alates 1. juulist pääsevad vaktsineeritud reisijad Islandile ilma testi tegemata. Sama kehtib 2005. aastal ja hiljem sündinud laste kohta.
Neil reisijatel, kes pole vaktsineeritud, tuleb esitada tõend negatiivse koroonatesti kohta või teha test kohapeal ning olla 5 päeva karantiinis. Piiriületuse reeglid vaadatakse uuesti üle 15. augustil.
Islandi valitsuse info kohaselt on 87 protsenti elanikest saanud esimese vaktsiinidoosi, mis on kõrgeim tase Euroopas. Alates käesolevast nädalast on võimalik end vaktsineerida kõigil soovijatel. Islandil on võimalik valida Moderna, Pfizeri ja Janssen vaktsiinide vahel.
Pandeemia alguses eelmise, 2020. aasta aprillis oli Islandil kõrgeim nakatumiste tase maailmas, seda paljuski väga efektiivse testimise tõttu. Pärast seda õnnestus kuu ajaga Island praktiliselt koroonavabaks saada. Eelmisel suvel aga hakkas koroona uuesti levima, kui kaks nakatunud turisti rikkusid isolatsiooni reegleid. Pärast seda seati piiriületusele piirangud, mis tähendab kohustuslikku testimist piiril ja karantiini.
Praegu on 360 000 elanikuga saareriigis 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta vaid 1,6 nakatumist. Islandil on tuvastatud kokku 6637 koroonaga nakatumist ja registreeritud 30 koroonasurma. Alates 15. juunist pole islandil olnud ühtegi nakatumist.
NordenBladet — Island ja Portugal on Euroopas ainsad riigid, kus ei vaktsineerita neid, kes on koroona läbi põdenud. Portugal kaalub koroonat põdenud inimeste vaktsineerimist tulevikus, aga Islandil pole selleks mingit kavatsust.
Otsus põhineb mõnede arstide väitel, et koroonat põdenud inimestele võib vaktsineerimine põhjustada probleeme. Arvatakse, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib tekitada ohtlikke kõrvaltoimeid, vahendab Portugal Resident.
Island lähtub põhiliselt sellest, et koroonat põdenud inimeste vaktsineerimine võib olla ohtlik. Postugalis tahetakse aga vaktsiinid jätta neile, kes pole haigust põdenud. Seetõttu vaktsineeritakse Portugalis koroonat põdenud inimesi alles siis, kui vaktsiine on piisavalt saada.
Samas on ka vastuväiteid, näiteks selles osas, et koroona antikehad võivad kaduda ja vaktsiin aitab need taastada. Uuringute järgi on oht uuesti haigestuda 90 päeva pärast koroona põdemist, seda eriti üle 65-aastastel inimestel. Samuti püsib koroona uute mutatsioonide oht.
Praegu pole veel teada, kui kaua kestab vaktsiini antud immuunsus, aga arvatakse, et see on 9 kuud. See on kolm korda pikem aeg kui koroona läbipõdemisel saadud 90 päeva.
NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.
Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.
Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.
Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.
Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.
NordenBladet — 10. märtsist avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet. Haridus- ja Noorteamet ootab taotlusi hiljemalt 10. mail 2021 kell 16.00.
EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi eesmärk on arendada tudengite ja kõrgkoolide töötajate oskusi ja kompetentse läbi koostöö- ja mobiilsusprojektide kaudu. Toetatakse koostööprojekte, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist kahe- ja mitmepoolset pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning pakuvad üliõpilastele ja õppejõududele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas.
Samuti toetatakse õpirändeprojekte, mis annavad kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele ning teiste asutuste spetsialistidele võimaluse saada väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks saab taotleda toetust ka ettevalmistavateks lähetusteks.
Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Käesolevas voorus jagatakse kokku 400 500 eurot, programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.
