Taani relvajõud laiendavad kohalolekut ja jätkavad õppusi Gröönimaal tihedas koostöös liitlastega

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Geopoliitilised pinged on jõudnud Arktikasse. Seetõttu on Gröönimaa valitsus ja Taani kaitseministeerium otsustanud jätkata Taani relvajõudude suurendatud õppetegevust Gröönimaal tihedas koostöös NATO liitlastega.

Alates tänasest suureneb sõjaline kohalolek Gröönimaal ja selle ümbruses, eesmärgiga harjutada tegutsemist Arktika ainulaadsetes tingimustes ning tugevdada liitlaste jalajälge Arktikas, mis toetab nii Euroopa kui ka transatlantilist julgeolekut.

Eelseisvad õppused

Suurenenud kohaloleku ja õppetegevuse raames toob Taani relvajõud alates tänasest Gröönimaale ja selle ümbrusesse. Lähiperioodil tähendab see suuremat sõjalist kohalolekut, mis hõlmab õhusõidukeid, laevu ja sõdureid, sealhulgas ka NATO liitlastelt.

2026. aasta õppuste tegevused võivad muu hulgas hõlmata:

  • elutähtsa taristu valvet ja kaitset,

  • abi osutamist kohalikele Gröönimaa ametiasutustele, sh politseile,

  • liitlasvägede vastuvõtmist,

  • hävituslennukite paigutamist Gröönimaa piirkonda ja ümbrusesse,

  • mereoperatsioonide läbiviimist.

Ühine Arktika väejuhatus (Joint Arctic Command) lubab hoida Gröönimaa elanikke tegevustest jooksvalt teavitatuna ning pidada tihedat dialoogi Gröönimaa asutuste ja oluliste partneritega.

Algatuste taust

2025. aasta suvel tugevdasid Taani relvajõud oma kohalolekut ja õppetegevust Gröönimaal ning selle ümbruses mitmete algatuste ja võimete abil, mille hulka kuulusid ka liitlaste panused, sealhulgas Saksamaalt, Prantsusmaalt, Rootsilt ja Norralt. Toona hõlmas tegevus võimete kasutuselevõttu merel, maal ja õhus ning õppusi, mis keskendusid Gröönimaa elutähtsa taristu kaitsele.

Gröönimaa valitsus ja Taani kaitseministeerium jätkavad tihedat koostööd, et tagada kohalike osapoolte kaasamine ning arvestada kohalikke olusid ja vajadusi.

Gröönimaa välisasjade ja teaduse minister Vivan Motzfeldt rõhutas, et NATO liitlaskonna osana on Gröönimaa valitsuse põhieesmärk tugevdada kaitset ja julgeolekut Gröönimaal ning selle ümbruses tihedas koostöös NATO liitlastega. Tema sõnul tehakse Taani kaitseministeeriumiga tihedat koostööd, et käivitada algatusi ja koostööd nii Arktika kui ka Euroopa liitlastega, ning õppuste alguses teavitatakse Gröönimaa elanikke tegevustest regulaarselt Joint Arctic Command’i kanalite kaudu.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen märkis, et Arktika julgeolek on Kuningriigi ja Arktika liitlaste jaoks otsustava tähtsusega ning seetõttu on oluline tugevdada koos liitlastega võimet piirkonnas tegutseda. Tema sõnul alustati selle tööga 2025. aastal ning 2026. aastal jätkatakse ja laiendatakse koostööd loomuliku jätkuna. Järgnevatel nädalatel selgitatakse ühiselt Arktika ja Euroopa liitlastega, kuidas suurenenud kohalolek ja õppetegevus Arktikas praktikas ellu viiakse.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Fääri saared, Gröönimaa ja Taani kogunevad poolaasta riigikohtumisele ja kontaktkomitee istungile

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte valitsus, Gröönimaa valitsus (Naalakkersuisut) ja Taani valitsus kohtuvad Kopenhaagenis 14. jaanuaril 2026, et pidada korraline poolaasta riigikohtumine ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitee istung.

Riigikohtumine: Poliitiline ja majanduslik fookus

Kohtumisel osalevad kolme maa valitsusjuhid:

  • Fääri saarte peaminister (Lagman) Aksel V. Johannesen,

  • Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen,

  • Taani peaminister Mette Frederiksen.

Riigikohtumise peamine eesmärk on arutada Taani riigiühenduse (Rigsfællesskabet) hetkeolukorda, keskendudes nii poliitilistele kui ka majanduslikele küsimustele, mis mõjutavad kõiki kolme osapoolt.

Laiendatud arutelu julgeoleku ja kaitse teemadel

Pärast riigikohtumist jätkub töö välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitees. Selles formaadis laieneb osalejate ring märgatavalt, et käsitleda detailsemalt strateegilisi küsimusi.

Lisaks valitsusjuhtidele võtavad istungist osa:

  • Asepeaminister ja kaitseminister,

  • Välisminister,

  • Justiitsminister.

Nendega liituvad nende ametivennad Fääri saartelt ja Gröönimaalt, et tagada ühtne lähenemine piirkonna julgeoleku- ja välispoliitilistele väljakutsetele.

Gröönimaa delegatsioon käis Fääri saartel, et valmistuda õigusemõistmise reformiks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Gröönimaa valmistub kriminaalõiguse pädevuse ülevõtuks Taanilt. Fääri kogemus aitab Gröönimaal valmistuda õigusemõistmise reformiks.

Möödunud nädalal viibisid Fääri saartel töövisiidil õigusemõistmise valdkonna eest vastutav minister Naaja H. Nathanielsen ning Inatsisartut’i õiguskomisjoni ja perekonna- ja tervishoiukomisjoni liikmed. Visiidi käigus kohtuti õigusemõistmise valdkonna asutuste ja koostööpartneritega, sealhulgas Fääri saarte Retsudvalgimi/Rættarnevndinimi esindajatega, ning külastati Fääri peaministri (lagmandi) õigusemõistmise eest vastutava ministri kantseleid.

Visiidi eesmärk oli õppida Fääri saarte kogemusest seoses karistuste ja sanktsioonide (karistusemõistmise) valdkonna seadusandliku pädevuse ülevõtmisega, kuna Gröönimaa kavandab samuti kriminaalõiguse valdkonna seadusandliku vastutuse ülevõtmist Taanilt. Erilist tähelepanu pöörati sellele, milliseid praktilisi ja poliitilisi samme on vaja pädevuse ülevõtmiseks ning millised on olnud varasemate otsuste tugevused ja kitsaskohad.

Minister Naaja H. Nathanielsen sõnul oli visiit väga õpetlik: enne nii suure ja olulise seadusandliku muudatuse üle otsustamist aitab teiste kogemustest – nii õnnestumistest kui ka probleemidest – õppimine kujundada realistlikku ja toimivat lähenemist. Tema sõnul on Gröönimaal juba alustatud poliitilisi arutelusid selle üle, milline võiks tulevikus olla kriminaalõiguse ja karistuspoliitika raamistik, ning kaalutakse võimalust luua esimesel võimalusel asjatundjate töörühm, kes analüüsiks, kuidas erinevaid soove kõige paremini ellu viia kooskõlas kehtivate kokkulepetega.

Selle töö jätkuna kohtusid komisjonide liikmed ka Kopenhaagenis nõustajatega organisatsioonist Justitia ning Taani Inimõiguste Instituudist, et koguda täiendavat teavet ja toetada ettevalmistusi võimaliku pädevuse ülevõtmisega seotud otsusteks.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Gröönimaa isevalitsus saab pädevuse Erfalasorputi ja välisriikide lippude kasutamise reeglite üle

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen ja Taani justiitsminister Peter Hummelgaard allkirjastasid kokkuleppe ning tegid ühise avalduse, millega lõpetati läbirääkimised lippude kasutamise korra pädevuse üleandmise üle Gröönimaa isevalitsusele (Namminersorlutik Oqartussat).

Pädevuse üleminek tähendab, et Gröönimaa isevalitsus saab edaspidi kehtestada reeglid Gröönimaa lipu Erfalasorputi kujunduse kohta ning samuti määrata tingimused, mille alusel võib Gröönimaal kasutada teiste riikide lippe.

Kokkulepe ei hõlma Dannebrog’i – Taani riigilipu kasutamisega seotud küsimused jäävad Taani justiitsministeeriumi riiklike ülesannete hulka. Samuti kinnitatakse, et Fääri saarte lippu Merkið võib Gröönimaal kasutada ka edaspidi ilma eriloata.

Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen rõhutas, et täiendavate pädevuste üle võtmine on loomulik samm. Kuigi muudatus ei ole tema sõnul suur seadusandlik reform, on sellel oluline sisuline ja sümboolne tähendus, kuna puudutab Gröönimaa enda lippu.

Taani justiitsminister Peter Hummelgaard märkis, et Gröönimaa lipp on tugev identiteedi ja omavalitsusliku enesemääramise sümbol, mistõttu on loogiline, et vastutus liigub Gröönimaa isevalitsusele. Ta lisas, et lahendus arvestab Kuningriigi sisest austust ning jätab Dannebrog’i ja Merkið’iga seotud põhimõtted selgelt paika.

Poolte sõnul jätkub koostöö lippude kasutamise küsimustes ka pärast pädevuse üleandmist.

Taust

Gröönimaa isevalitsusel on juba pädevus kehtestada reegleid Gröönimaa lipu kasutamiseks Gröönimaal ning Gröönimaal registreeritud laevadel.

Pädevuse üleminek laiendab võimalust sätestada reeglid ka Erfalasorputi kujunduse ning muude (mitte-Dannebrog’i) välisriikide lippude kasutamise kohta.

Merenduse ja laevade registreerimisega seotud õiguslikud küsimused ei kuulu selle pädevuse ülemineku alla.

Lepingu dokumendid leiate siit:
Kokkulepe: Formaalne 1-leheküljeline dokument, millega antakse pädevus üle: Gröönimaa isevalitsus võtab üle lipuvaldkonna (Erfalasorputi kujundus + välisriikide lippude kasutamise reeglid Gröönimaal). Kokkulepe ütleb ka, et täpsemad raamid on kirjas lisas:
https://naalakkersuisut.gl/-/media/nyheder/2026/01/1301_flag/aftale-vedrrende-grnlands-selvstyres-overtagelse-af-flagomradet-grnlandsk-version.pdf

Ühisavaldus: detailsem lisa, mis selgitab ja täpsustab, kuidas ülevõtmine toimib ja mida see tähendab praktikas, sh et Dannebrog jääb Taani riigi pädevusse ning Merkið’i võib Gröönimaal kasutada ilma eriloata:
https://naalakkersuisut.gl/-/media/nyheder/2026/01/1301_flag/flleserklring-grnlandsk-version.pdf

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Gröönimaa: Kangersuneqi fjordi hüdroelektrijaam sai keskkonnamõju loa

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Naalakkersuisut (Gröönimaa valitsus) andis 8. detsembril keskkonnamõju loa (VVM/ASN) Qasigiannguitle ja Aasiaatile elektrit tootva hüdroelektrijaama rajamiseks Kangersuneqi fjordis. Luba väljastati arendajale NunaGreen A/S ning see tugineb keskkonnamõju aruandele ja avalikule konsultatsioonile, mis toimus 8. maist kuni 3. juulini 2025.

Kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna valdkonna minister Peter Borg sõnas, et projekt on oluline samm Kommune Qeqertalikule* kestlikuma, rohelisema ja vastupidavama energiavarustuse suunas ning et loa andmisel on hinnatud, et rajamine toimub keskkonda austaval viisil, avaldab naalakkersuisut.gl.

Mis on VVM/ASN?

ASN (kalaallisut) vastab VVM-ile (taani k) – see on keskkonnamõju hindamine, mis annab süsteemse ülevaate projekti keskkonnamõjudest ning sisaldab ettepanekuid meetmeteks, millega vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid.

Mida tähendab VVM/ASN-luba?

VVM/ASN-aruande põhjal otsustab Naalakkersuisut, kas kavandatava rajatise keskkonnamõjud on vastuvõetavad, ning seab loas projektile tingimused.

Õiguslik alus

VVM/ASN valdkonda reguleerivad muu hulgas:

  • Isevalitsuse määrus nr 5 (27.03.2013) teatud rajatiste keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajärelevalve tasude kohta;

  • Inatsisartuti seadus nr 9 (22.11.2011) keskkonnakaitsest (8. peatükk).

Kaebeõigus

Võimalik kaebus otsuse peale tuleb esitada Looduse ja Keskkonna Ministeeriumile (Departement for Natur og Miljø) (Postboks 1614, 3900 Nuuk) või e-posti teel pan@nanoq.gl hiljemalt 16. veebruariks 2026.

_______________________

* Kommune Qeqertalik on üks Gröönimaa viisest omavalitsusest (municipality), mis asub Lääne-Gröönimaal Disko lahe piirkonnas. See loodi 2018. aastal endise Qaasuitsupi omavalitsuse jagunemisel ning selle halduskeskus (omavalitsuse “pealinn”) on Aasiaat.

Kommune Qeqertaliku koosseisu kuuluvad neli linna: Aasiaat, Qasigiannguit, Kangaatsiaq ja Qeqertarsuaq, lisaks mitu väiksemat asulat.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles