Reede, oktoober 3, 2025

EESTI UUDISED

Ujumisliidu peatreener Janno Jürgenson loobub lühikese ametiaja järel töökohast

NordenBladet — “Mul on kahju teatada, et pean ujumisliidu peatreeneri kohast loobuma. Peatreeneri kohale kandideerides ja kohta vastu võttes olin teadlik tööga kaasnevast ajakulust ja sellega arvestanud. Paraku teeb elu plaanidesse omad muudatused ning perekondlikel põhjustel pole mul võimalik algselt plaanitu kohaselt panustada,” kommenteeris pressiteate vahendusel otsust Janno Jürgenson.

“Usun, et ausaam on kohast loobuda kui kvaliteedis järeleandmisi teha. Kuigi periood peatreenerina jäi lühikeseks, on mul hea meel mitme uuenduse üle, mille koos tippsportlaste ja nende treeneritega jõudsime juurutada. Koostöö Eesti Ujumisliiduga sujus hästi ning olen kindlasti valmis kaasa aitama Eesti tippujumise edendamisele ka tulevikus.”

Janno Jürgensoni juhtimisel loodi erinevate vanuserühmade koondise kriteeriumid ja alustati koondislaste süstemaatilise testimisega, millega treeneritele treeningute planeerimisel tagasisidet anda. Koondise abijõududena kaasati meditsiini ja sporditeaduste erialaspetsialiste ja tööle saadi ka tippspordi komisjon, kuhu kuuluvad kõik koondislaste isiklikud treenerid.

“Olukord on Ujumisliidu jaoks ootamatu. Koostöö sujus hästi ja Janno viis ellu plaani, milles olime juhatuse ja treenerite vahel kokku leppinud. Samas mõistan Janno otsust ja olen tänulik senise töö eest. Õnneks ükski algatatud tegevus seisma või pooleli ei jää, kuue kuuga jõudsime meie tippspordi tegevust süstematiseerida ja hea hoo üles kerida. Tippspordi kogu, mis koondab endas kõik koondislaste treenerid, on see seltskond, kes igapäevast tööd nö põllul teeb. Tegevuste osas on kokkulepped kuni selle aasta lõpuni olemas ja tippspordi kogu on see karavan, mis edasi liigub ja tegevused ellu viib. Seega sportlaste plaanidesse mingeid muudatusi seoses peatreeneri küsimusega ei tule,” sõnas Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen.

Kuni juuli lõpuni on peatreener Janno Jürgenson täiskohaga ametis. 14. juunil koguneb EULi juhatus korralisele koosolekule, kus teemat arutatakse. „Seda, kas kuulutame välja uue konkursi või leiame valdkondadele vastutajad oma tippspordi treenerite siseringist, on hetkel veel vara öelda. Analüüsime seda teemat koos treeneritega. Rapsimiseks vajadus puudub, samas on selge, et pikemas perspektiivis on sellele orkestrile dirigenti vaja, et partituuris püsida“ võttis Kovanen kokku edasised tegevused.

 

 

 

Eesti Uisuliit: 2020. aasta iluuisutamise juunioride MM toimub Tallinnas

NordenBladet — Eesti Uisuliit teatas esmaspäeval välja saadetud pressiteate vahendusel, et Rahvusvaheline Uisuliit ISU on Eestile andnud õiguse korraldada 2010. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused.

Võistlused toimuvad 2.-8. märtsil Tallinnas, Tondiraba jäähallis.

See on kolmandaks rahvusvaheliseks iluuisutamise tiitlivõistluseks, mille korraldusõigus Eestile usaldatud on. Varasemalt on Tallinnas toimunud 2010. aasta täiskasvanute EM ning 2015. aasta juunioride MM.

 

 

 

Maaülikooli teadlased aitasid kaasa viie uue putukaliigi avastamisele Lõuna- ja Kesk-Ameerikas

NordenBladet — Aprillis avaldati maailma juhtivas biosüstemaatika ajakirjas ZooKeys artikkel, kus kirjeldati viit teadusele uut putukaliiki Colombiast ja Costa Ricast. Uurimus sai teoks Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna, Turu Ülikooli (Soome) ja São Paulo Ülikooli (Brasiilia) teadlaste koostöös.

Uute liikide näol on tegemist väikeste, ligi 2 mm pikkuste sääskedega. „Eesti teadlased aitasid juba püütud putukaid kirjeldada – suurem osa kasutatud materjalist on kogutud Kentucky Ülikooli (USA) initsiatiivil,“ nentis Eesti Maaülikooli zooloogia osakonna vanemteadur Olavi Kurina, kes on ka teadusartikli juhtiv autor.

Leitud sääsed elavad troopilises vihmametsas ning nende liigirikkus on erakordselt suur just sealse niiske ja palava kliima tingimustes. Kurina sõnul need sääsed inimeste ega teiste loomade verd ei ime ja haigusi ei kanna, küll aga toituvad nende vastsed kõdunevast orgaanilisest ainest ja on olulised lagundajatena.

Artiklis on analüüsitud putukaliikide levilaid Lõuna-Ameerika põhjaosas laiemalt. Seni kirjeldamata ning teadaolevalt lokaalse levikuga liikide avastamine heidab valgust liigitekke mehhanismidele ning endeemsete liikide kujunemisele.

Nime said uued liigid morfoloogiliste erisuste järgi, mis on putukasüstemaatikas tavapärane praktika.

Teadusartikli uute sääseliikide kohta leiab siit: https://doi.org/10.3897/zookeys.668.11350 Artikkel: ZooKeys 668: 83-105;

 

Allikas: Eesti Maaülikool
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ettevõtlussektori kasum suurenes, kogukasum oli 2017. aasta I kvartalis 612 miljonit eurot

NordenBladet —Ettevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta I kvartalis 612 miljonit eurot, mis oli 18% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubandus- ja tööstusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2017. aasta I kvartalis kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes müügitulu ehituse tegevusalal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 7%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aastaga võrreldes 5%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%. Ka tööjõukulud suurenesid 8%. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 2% ja töötatud tundide arv jäi mullusele tasemele. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5280 eurot kvartalis ehk 8% rohkem kui mullu I kvartalis.

Ettevõtete investeeringud pöördusid kasvule. Ettevõtted investeerisid 2017. aasta I kvartalis 573 miljonit eurot, mis on 28% rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse ja ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga vähenesid investeeringud vaid ehitiste soetamisse. Ülejäänud investeeringud suurenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

“Ta lendab mesipuu poole” läkitatakse EstCube ja Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) Mektory satelliidiga kosmosesse

NordenBladet — Tänavu suvel peetava XII laste- ja koolinoorte laulupeo “Mina jään” kunstiline toimkond valis välja kaheksa peol kõlavat laulu, millest avalikul hääletusel selguski lemmik. Laul saadetakse EstCube ja Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) Mektory satelliidiga kosmosesse.

“Kosmoselauluks pürgides said rahvalt enim hääli laulupidude klassikasse kuuluvad teosed ning võitjaks osutus Peep Sarapiku üleva viisiga 1999. aastast kõigil üldlaulupidudel ja enamikul noorte laulupidudest kõlanud “Ta lendab mesipuu poole”,” ütles XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson. XII noortepeol kõlab lugu lõpuühendkoori esituses.

Vaid 45-aastaselt meie hulgast lahkunud Peep Sarapik kirjutas selle laulu algselt Juhan Liivi ühele teisele luuletusele “Ma lillesideme võtaks”. Töö käigus vahetus ka tekst. Liivi tekst “Ta lendab mesipuu poole” ilmus esimest korda 1905. aasta pereajakirjas Linda ning sellele tekstile on koorilaule loonud ka Miina Härma, Juhan Simm ja Riho Päts. Sarapiku laul kõlas laulupeol esmakordselt 1993. aasta noortepeol segakooride esituses, lõpuühendkoorid on laulnud laulu alates 1999. aastast.

Kosmosesse saadetav lugu lindistatakse üles suvel XII noorte laulupeol. Seejärel salvestatakse see satelliitide ESTCube-2 ja TTÜ100 mällu ning lennutatakse järgmisel ja ülejärgmisel aastal avakosmosesse. TTÜ Mektory satelliidiprogrammi juhi Rauno Gordoni sõnul avastati satelliiti ehitades, et laulupeo laulu kosmosesse kaasavõtmine on võimalik ning oleks tore kingitus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks. ESTCube’i projektijuht Kadri Bussov kinnitab, et kui laul on orbiidile tiirlema saadetud, saab maa pealt uuesti kuulata, kas see on endale ka mõne kosmilise noodi külge saanud.

Kokku vaadati hääletusel osalenud lugusid ligi 10 000 korda ning oma hääle andis ligi 2000 inimest.

Konkursil osalenud laule näete SIIN.

Allikas: Laulupidu.ee