Laupäev, oktoober 4, 2025

EESTI UUDISED

Ilkka Kanerva: Soome parlament annab loa teiste riikide sõjaliseks abistamiseks

NordenBladet — Soome parlament Eduskunta võttis vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt on võimalik tulevikus anda teistele riikidele sõjalist abi. Seadusemuudatuse järgi võib Soome nii anda kui ise vastu võtta teistelt Euroopa Liidu riikidelt sõjalist abi, vahendab Iltalehti.

Tegemist oli Soome kaitseväe esitatud kaitseseaduse muudatusega, millega pannakse kaitseväele kohustus tegeleda ka teiste riikide abistamisega. Tegemist on olulise muudatusega, kommenteeris asja parlamendi kaitsekomisjoni esimees Ilkka Kanerva.

Vajadus seaduse muutmiseks tõusis juba 2009. aastal, kui jõustus Euroopa Liidu Lissaboni leping, mille kohaselt abistavad liikmesmaad teineteist kriisiolukorras vastavalt vajadusele sõjaliselt või muul moel. Prantsusmaa juba palus Soomelt abi 2015. aasta terrorirünnakute ajal, aga Soome seadused seda ei võimaldanud. Soome näiteks ei saanud Rootsi kombel saata oma laevu otsima merest allveelaevu. Soome seadusandlus on selles osas olnud võrreldes teiste liikmesmaadega puudulik.

Kanerva märgib, et abi pole automaatne, vaid seda antakse siis, kui abi palutakse: kui näiteks terrorirünnaku alla sattunud riik teistelt abi palub, siis arutatakse, millist abi üks või teine riik anda saab. Eri maade võimekus on erinev ja Soomel on oma teatud võimekus. Abi andmisel vaadatakse, kas see võimekus on piisav.

Soome sõjaväelased on olnud rahvusvaheliselt väga hinnatud erinevatel operatsioonidel, näiteks rahuvalvamises, kriisihalduses, koolituses, aga ka kriitilisemates valdkondades nagu miiniotsimine.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomekeelne SSS-Raadio Eestis sai omale mobiiliäpi

NordenBladet — Alates tänasest saab Google Play kaudu alla laadida mobiiliäpi, mille kaudu kuulata ainsat soomekeelset raadiot Eestis – SSS-Raadiot. Äpi kaudu saab kuulata kogu SSS-Raadio programmi, muu hulgas soomekeelseid uudiseid Eestist ja Tallinnast, sekka muusikat. Raadio toimetaja Kalle Tapio Reini ütles, et äpp on lihtne võimalus raadio kuulamiseks ükskõik kuskohas.

SSS-Raadio on see soomekeelne raadiojaam, millelt Eesti riigi asutus Tehnilise Järelvalve Amet võttis tänavu Soome 100. juubeliaastal raadioloa. See tähendab, et raadiojaama tavalise raadioga enam kuulata ei saa. Raadiojaama saab lisaks mobiilile kuulata veebis.

AS Eesti Meedia kaebas kohtusse Eestis raadiolubade väljastamisega tegeleva Tehnilise Järelvalve Ameti, kuna raadiolubade konkurss oli vigane. Eesti Meedia kaebust arutatakse Tallinna halduskohtus teisipäeval, 13. juunil kell 11. Istung on avalik.

SSS-Raadiol on ligi 100 000 kuulajat alates Helsingist-Tallinnast kuni Hispaania lõunarannikul asuva Fuengirolani. SSS-Raadio nimi tuleb Soome sümbolitest Sibelius, sauna ja sisu.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kolm Tartu Ülikooli hoonet kuulutati kultuurimälestisteks

NordenBladet — Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati kultuurimälestisteks kolm Tartu ülikooli hoonet: Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli ning  Tartu Ülikooli raamatukogu hoone. Eri ajastustest pärit arhitektuurselt kõrgetasemelised hooned peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.

Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” järel. Selle käigus valisid eksperdid välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti.

Kultuuriminsteeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tegu arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega ja suures osas autentsena säilinud hoonetega, mille puhul on oluline ka väärtuslike interjööride säilimine. „Seetõttu on hoonete säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset,“ ütles Jänes.

Tartus Vanemuise tänaval asuva Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone funktsioon on püsinud muutumatuna üle 100 aasta. Historistlikus stiilis hoone on ehitatud aastatel 1912-1914 ja selle arhitekti on Otto Hoffmann.

Salme tänaval asuv endine kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone on ehitatud 1938. aastal ja tegu Tartu linnapilti olulisel määral kujundanud arhitekt Arnold Matteuse loomingu iseloomuliku näitega.

Struwe tänaval asuva Tartu Ülikooli raamatukogu hoone avati 1982. aastal, selle arhitektid on Kalju Valdre, Mart Kalling, sisearhitektid Ülo Sirp ja Linda Arike. Tartus ei ole seni mälestiseks tunnistatud ühtegi nõukogude perioodi hoonet, kuid ülikooli raamatukogu on linna selle perioodi kihistuse kõige väärtuslikum, laialt tuntud ja väärtustatud hoone. Rekonstrueeritava raamatukogu ümberehitused hoone kultuuriväärtust ei vähenda.

Fotosid hoonete kohta leiate siit.

 

Allikas: Kultuuriministeerium

 

Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales Norras mägisel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul

NordenBladet — Polaarmaratonide ja -ultrajooksude koguja Mart Maasikrand osales 3. juunil Norras 50 miili ehk 80 km pikkusel The Arctic Triple Ultra Trail jooksul, mille läbimiseks kulus tal ligi 15 tundi.

Maasikrand ise mainis, et pool distantsist oli rohkem mägironimine, sest tõusumeetreid kogunes lõpuks 3500 ehk sama palju võis tulla ka laskumist, mis lõppkokkuvõttes asja kergemaks ei teinud. “Raja tehnilisust näitab seegi, et võitja, maailmas tuntud ameeriklase Rob Krari kulutas raske distantsi peale 9 tundi ja 43 minutit,” rääkis Maasikrand ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Eestlase enda lõpuajaks kujunes 14:55.45, mis andis 22 startinud ultrajooksja seas 11. koha. “Eks ta raskeks muidugi läks, eriti lõpuosa, kuid katkestama ei kippunud. Eks ma olen ultrajookse teinud ka juba, samuti neid, mis rohkem aega võtavad. Seekordse jooksu tegid raskeks just tõusumeetrid ja laskumised ning lumi,” kirjeldas Maasikrand. Ta kogub polaarjoone taga jookstavaid maratone ja ultraid. Kokku on Maasikrannal polaarmaratone nüüd seitse.

Enne paari nädalat Mart Maasikrand tõsisemat jooksmist ette ei võta, sest organism vajab nii pikast ja raskest ultrajooksust taastumiseks aega. “Paari nädala pärast ehk teen pikema jooksuotsa, seni käin ujumas, sõidan jalgrattaga ja sörgin kergelt. Igapäevaste toimetustega saab juba paari päeva pärast vabalt hakkama,” sõnas Maasikrand. Kas selline raske katsumus jooksuisu ära ei võta? “Natukeseks ajaks on rahu majas ja mingisuguseid hulle maastikujookse ei taha niipea teha,” tunnistas Maasikrand.

Sama ultrajooksu raames avanes osalejatel oma võimeid proovida ka 100 miili ehk ligi 161 km pikkusel ja 24 km pikkusel distantsil. 100 miili jooksu võitis norralane Hallvard Schjølberg ajaga 21:47.01. 24 km jooksu võitis norralane Daniel Carløy Skjønsfjell ajaga 2:30.19.

Allikas: Jooksja.ee

 

 

 

Analüütikud: kõige enam mõjutas hinnakasvu toidu kallinemine

NordenBladet — Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul on energia hinnakasv viimastel kuudel pidurdunud, kuid toiduainete laiapõhjaline kallinemine maikuus jätkus. “Toiduainete kiire hinnakasvu poolest on Eesti euroala riikide hulgas pigem erandiks,” märkis ta.

Toidu hinna mõju tõi esile ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. “Tarbijahindade kasvu andis kõige suurema panuse toit. Kulutused toidule moodustavad ligi veerandi eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel veelgi rohkem,” sõnas ta. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungase sõnul on toiduainete hinnatõus aprilli seisuga Eestis ja Lätis euroala kiireim. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja kalatooted.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling