Laupäev, oktoober 4, 2025

EESTI UUDISED

Helsingi ja Tallinna vahele kavandatakse hyperloop-ühendust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi ja Tallinna vaheline lõik on üks neist, kuhu kavandatakse ülikiiret hyperloop-ühendust. Hyperloop One avalikustas Amsterdamis esitlusel Vision for Europe oma plaanid ja nende hulgas on Helsingi ja Tallinna vaheline 90-kilomeetrine lõik, vahendab Iltalehti.

Hyperloop, mis kujutab endast vaakumis üle 1000 km/h liikuvat kapslit kataks selle vahemaa mõne minutiga. Ettevõtte teatel on kavas Euroopas rajada hyperloop ühendusi kokku 5000 km. Omavahel ühendatakse 75 miljonit inimest ning 44 linna. Hyperloop One üks asutajatest ja juht Shervin Pishevar ütles, et visioon on ühendada tulevikus hyperloopiga terve Euroopa.

Praegu on hyperloop veel teststaadiumis. Maailma esimene testlõik valmis Nevadas märtsikuus. Lisaks Tallinnale kavandatakse Helsingist hyperloop-ühendust ka Stockholmi ning esimeses järjekorras valmib testlõik Salos.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tarmo Tamm: Maaeluministeeriumi eesistumise prioriteetide hulka kuulub ühise põllumajanduspoliitika tulevikudiskussioon

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaeluministeeriumi prioriteedid eelseisva eesistumise ajal on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, põllumajandusturgudega seonduvad teemad ja põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas, mikroobide antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemine ning põllumajandusmuldade fookusesse tõstmine.

Eesti eesistumise alguseks selguvad ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni tulemused ning Eesti jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd.  „Ühine põllumajanduspoliitika mõjutab otseselt Eesti põllumehi. ÜPP tulevikuaruteludes keskendutakse sellele, kuidas ÜPP aitab parandada põllumehe valmisolekut turu ja tootmisega kaasnevateks riskideks. Septembris toimub Tallinnas põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus käsitletakse riskijuhtimismeetmete tulevikku põllumajandussektoris,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Järgmise eesistujana on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. „Kriisiabi on küll aidanud tagantjärele sektori olukorda leevendada, kuid me vajame tööriistu, mis aitavad kriise ennetada ja kiiremalt reageerida. Sellest saab kindlasti ÜPP tulevikuaruteludes üks võtmeküsimusi,“ rõhutas Tamm.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus on ohtlik nii loomadele kui inimestele. „Meie jaoks on oluline saavutada edu seadusandluse osas, mis aitab vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud riske. See eeldab jõulist edasiminekut nii veterinaarravimeid kui ravimsöötasid puudutavate uute regulatsioonide menetlemisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

Oktoobri alguses  toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“, mille eesmärk on pöörata enam tähelepanu muldade jätkusuutlikkusele ning kaitsele eelkõige põllumajanduse vaatenurgast. Konverentsil keskendutakse samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad paremini muldasid kaitsta ning mullainfot koguda. „Muldade kaitsega tuleb tegeleda rohkem, sest muldade jätkusuutlikus on võtmetähtsusega, et tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandustegevuse kestvus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

12. juunil osaleb maaeluminister Tarmo Tamm  Luksemburgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus ta saab tänada Maltat eesistujana tehtud töö eest. Samuti toimuvad kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Tšehhi põllumajandusministri Marian Jure?kaga arutamaks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Eesti EL Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.?18. juulil.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

EV100 puhul valmis kaks mahukat ajalooraamatut: “Eesti Vabariik 100” ja “Eesti ajalugu”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Avita ja TEA kirjastus esitlesid ühiselt kahte uut ja mahukat koguteost, mis kavandatud Eesti Vabariigi juubeliks – Avitalt “Eesti ajalugu” ja TEA-lt “Eesti Vabariik 100”, vahendab ERR.

TEA kirjastuse teatmeteosesse “Eesti Vabariik 100” on koondatud kõik oluline, mis iseloomustab Eesti Vabariiki – meie omariiklust, vabadusvõitlust ja rahvusriigi ajalugu, meie loodust, rahvast, majandust ja kultuuri, sealhulgas rahvakultuuri traditsioone. Kirjastuse Avita koguteos “Eesti ajalugu” käsitleb siinset ajalugu vanima asustuse tekkimisest kuni tänapäevani. Ajaloo kujutamisel lähtutakse maiskondlikust traditsioonist, kuid analüüsitakse ka eestlaste rahvusliku identiteedi kujunemist.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Muhu kunstitalus tuleb video- ja performance’i festival “Futu Muhu. Sada aastat. 2017”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Reedel, 14. juulil avatakse Eesti Kunstnike Liidu Muhu kunstitalus kahepäevane kunstifestival “Futu Muhu. Sada aastat. 2017”. Festivali avapäev on pühendatud performance’ile ja muusikale; festivali teine päev videopresentatsioonidele ja publikuintervjuudele.

Festival tegeleb ajalooga, täpsemalt 20. ja 21. sajandiga, mis kunstitalu hoonetest märkamatult mööda libisesid.

Saab näha video ja performance’i formaadis ülevaateid, väljavõtteid, tõlgendusi, uuslavastusi, ümbersõnastusi, taasesitlusi, ehk erinevaid kunstikeskseid lähenemisi möödunud aastasajale Eestis, Euroopas ja maailmas. Mida kunstnikud muudaksid, millise revolutsiooni korraldaksid? Mis tegelikult toimus 20. ja 21. sajandil, millised visioonid jäid teostamata? Need on küsimused, millele kunstnikud festivali raames vastuseid otsivad.

Festivali kuraator on Tiiu Rebane.

Osalevad kunstnikud:

Muusika – Jimi Tenor (Soome); Juhan Vihterpal, Waldemar (Eesti).

Performance – Noolegrupp, Hannah Harkes, Mari Prekup, Meeland Sepp, Tsirkus-Kunst-Teater Põleva Kaelaga Kirjak, Taave Tuutma, Kaarel Kütas (Eesti); Jana Zatvarnicka (Slovakkia), Project Heroina (Eesti/Portugal).

Video – Azsacra Zarathustra, Alexander Morozov (Venemaa); Roope Ahola, Tuomo Kangasmaa (Soome); Karl-Kristjan Nagel, Merle Luhaäär, Leila Lükko, Tiiu Rebane (Eesti).

Festivali publikuinfo ja etteregistreerimine aadressil www.ai-res.org.

 

 

 

Soome Evitskogi pagulaste vastuvõtukeskuse pidamine on läinud planeeritust poole kallimaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Espoo ligidal Kirkkonummis asuva Evitskogi pagulaste vastuvõtukeskuse pidamine läks möödunud aastal võrreldes planeerituga pea kaks korda kallimaks. Migratsiooniameti poolt kinnitatud eelarve oli 4,8 miljonit, tegelikud kulud olid 8,4 miljonit eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Eelarve läks lõhki, sest vastuvõtukeskuses oli 130 klienti rohkem kui algselt planeeritud, rääkis vastuvõtukeskuse juhataja Pekka Sinisalo. Eelarvet tehes 2015. aasta sügisel ei osatud tegelikke kulusid ette näha. Evitskogi on tulnud üle palju inimesi teistest keskustest, mis on kinni pandud.

Migratsiooniameti vastuvõtuosakonna juhataja Pekka Nuutinen ütles, et eelarvet muudeti vastavalt vajadusele 2016. aasta jooksul.

Migrantide massilise tuleku ajal 2015. aastal loodi Soome mitusada vastuvõtukeskust. Kõige rohkem oli inimesi keskustes 2016. aasta veebruaris-märtsis. Kokku oli keskustes kohti 32 500. Sellest ajast peale on toimunud keskuste sulgemine, kaotatud on ligi 20 000 kohta. Kaks kolmandikku keskustest on suletud. Keskusi suletakse pea igapäevaselt. Suletud keskustesse jäänud inimesed on suunatud olemasolevatesse keskustesse.

Evitskogi keskuses on praegu ligi 400 klienti. Neist ligi sada elab juba mujal, näiteks tuttavate juures. Kõik oma teenused nagu tervishoiu saavad nad aga keskuse kaudu.

Teistest keskustest Evitskogi üle tulnud inimesed on enamasti väga halvas olukorras. Pikk ootamine mõjutab inimeste tervist, mis omakorda suurendab kulutusi.

Kulutusi on püütud vähendada igal võimalikul moel. Näiteks esimeses kvartalis õnnestus ligi 50 000 eurot kokku hoida ravikulude pealt, kuna leiti vabatahtlik arst, kes käib keskuses üks kord nädalas.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...704705706...738Page 705 of 738