NordenBladet.ee

NordenBladet.ee
258 POSTS 0 COMMENTS

Kuidas rohepööre mõjutab maaelanikke ja linnade elukeskkonda?

NordenBladet – Rohepööre ei ole enam vaid tulevikustsenaarium – see on käimasolev muutus, mis ulatub elektriautodest süsinikuheitmete maksustamiseni, mõjutades nii maapiirkondade põllumehi kui ka linnade korterielanikke. Kuid kuidas jagunevad selle mõjud, võimalused ja riskid erinevates keskkondades?

Mis on rohepööre ja miks see oluline on?
Rohepööre ehk siire keskkonnasäästlikule majandusele tähendab süsteemset muutust, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja ökosüsteemidele. Euroopa Liidu “Euroopa roheline kokkulepe” seadis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti kliimaseaduse eelnõu seab vahe-eesmärgiks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Maaelanikud: roheline muutus toob nii väljakutseid kui ka uusi sissetulekuallikaid

1. Põllumajandus surve all
Põllumajandussektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. EL-i rohelepped toovad kaasa väetiste kasutuse vähendamise, veekasutuse piirangud ja karjakasvatuse ümberkorraldamise.

Näiteks 2024. aasta uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt näitas, et 67% põllumeestest tunneb, et rohereeglid piiravad nende tootmisvõimalusi ja tõstavad kulusid.

2. Uued võimalused: süsinikukrediidid ja roheturism
Rohepööre pakub aga ka uusi tuluallikaid. Metsamaade süsinikusidumine, taastuvenergia talud ja roheturism on kiiresti kasvavad trendid.

Eestis on 2025. aastal registreeritud juba üle 150 süsinikuprojekti, kus talunikud saavad tulu CO₂ sidumise eest.

3. Transpordi- ja energiaühenduste probleemid
Elektriautod ja soojuspumbad on rohepöörde lipulaevad, ent maaelanikule võivad need olla kättesaamatud. Laadimisvõrgustik ja elektritaristu areng jäävad tihti maha.

Näiteks Ida-Virumaal jääb laadimisjaamade keskmine kaugus üle 25 km, mis takistab elektritranspordi kasutuselevõttu.

Linnad: rohepööre kujundab elukeskkonda ümber

1. Säästev transport ja rohealad
Linnades suunab rohepööre fookuse jalgrattateedele, ühistranspordile ja autoliikluse piiramisele. Tallinnas näiteks on 2025. aasta linnaeelarves üle 40 miljoni euro suunatud roheringluse ja kergliikluse edendamisse.

2. Kinnisvara ja eluasemekulude kasv
Keskkonnanõuete karmistamine tõstab kortermajade renoveerimiskulusid. Ehitusturu analüüsi järgi on energiatõhususe nõuded lisanud 2024. aastal keskmisele korteri renoveerimisprojektile kuni 18% lisakulu.

See mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga linnaperesid ja pensionäre.

3. Tervem elukeskkond ja uus kogukondlik mõtlemine
Rohealasid ja jalakäijate tsoone lisades muutub linn elamisväärsemaks – vähem müra, parem õhukvaliteet, rohkem liikumisvõimalusi.

2023. aastal Tartu ülikooli tehtud uuringust selgus, et rohealade ligipääs parandab elanike vaimset tervist ja sotsiaalset sidusust.

Kas rohepööre lõhestab Eesti ühiskonda?
Üheks riskiks on rohepöörde regionaalne ebavõrdsus. Suurlinnad saavad EL-i rahast rohkem kasu, samal ajal kui maapiirkonnad kogevad investeeringute vähesust ja suuremat survet. See loob tajutava ebaõigluse.

Kuid samas pakub rohepööre platvormi ühiseks tegutsemiseks. Kohalikud energiaühistud, kogukonnapõhine toidutootmine ja rohelised tööriistad võimaldavad inimestel muutuses osaleda – mitte ainult alluda.

Rohepööre mõjutab linna- ja maaelanikke väga erinevalt: üks seisab silmitsi taristuprobleemidega, teine ehitusstandardite karmistumisega. Kuid mõlemas keskkonnas on võimalik leida uusi võimalusi – olgu selleks süsinikukrediidid, rohelised töökohad või tervem elukeskkond.

Tulevik sõltub sellest, kui kaasavalt ja tasakaalustatult rohepööret ellu viiakse. See ei tohi olla ainult tehnoloogiline või poliitiline muudatus – vaid kultuuriline ja kogukondlik liikumine, mis ei jäta kedagi kõrvale.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

47-aastaselt lahkus “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Teletegija ja heategevussaate “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo suri pühapäeval, 18. mail 2025 oma kodus 47-aastaselt. Praeguse seisuga ei ole Eesti politsei avaldanud ametlikku teadet Kristi Loigo surma kohta. Tema surma kinnitas meediale vend Kristo Nilov, kes ütles, et õel oli viimasel ajal suur stress ning kahtlustab, et surma põhjuseks võis olla infarkt.

Viimastel aastatel elas ta üle mitmeid isiklikke ja tööalaseid raskusi. Kristi Loigol oli tervisega probleeme juba varem. 2021. aasta oktoobris sattus ta haiglasse ning viibis intensiivravis. 2023. aastal suri ootamatult tema abikaasa Jan Loigo, mis mõjutas Kristit sügavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks oli ta seotud pikaajalise kriminaalmenetlusega, kus teda kahtlustati annetuste väärkasutamises. Kuigi prokuratuur lõpetas menetluse 2024. aasta septembris, jäi juhtum avalikkuse tähelepanu alla ja mõjutas Loigo tervist ning mainet.

Kristi Loigo oli avalikkusele tuntud kui “Kodutunde” produtsent, mis aitas ligi 250 peret ja kogus üle miljoni euro annetusi.

Kristi Loigost jäävad maha neli last.

Oleg Sõnajala noor naine Catherine Raudvere ei ole seni teadaolevalt kopteriõnnetuse ohvrite seas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet –  Täna, 17. mail 2025, leidis Soomes Eura piirkonnas aset traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, sealhulgas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).

Siiani avaldatud teabe kohaselt ei ole kinnitust leidnud, et pardal oleks olnud ka Oleg Sõnajala noor elukaaslane Catherine Raudvere (26).

Välisministeeriumi info kohaselt oli kahe Robinson R44 tüüpi helikopteri pardal kokku viis inimest, kellest keegi kahjuks eluga ei pääsenud. Hukkunute nimelisi andmeid ei ole veel ametlikult täies ulatuses avalikustatud, kuid Oleg Sõnajala on tema lähedased juba tuvastanud.

Catherine Raudvere, kes oli Oleg Sõnajala uus, temast tunduvalt noorem elukaaslane, ei ole hetkel meedias ega ametlikus uurimisinfos esinenud võimaliku kaasreisijana. Täpsemad asjaolud ning lõplik reisijate nimekiri selguvad Soome keskkriminaalpolitsei ja lennuõnnetuse uurijate töö käigus.

Loe ka:

Traagilises helikopteriõnnetuses hukkusid Oleg Sõnajalg ja Priit Jaagant

Traagilises helikopteriõnnetuses hukkusid Oleg Sõnajalg ja Priit Jaagant

NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).

Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.

Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.

Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.

Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.

Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.

————————————

Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.

Muusikukarjäär:
1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.

Ettevõtlus:
1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.

Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.

Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.


Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.

Haridus ja varajane karjäär
Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.

Ettevõtlus
Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.

Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.

Isiklik elu ja huvid
Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.

 

Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga

Loe ka:
Olegi noor naine Catherine Raudvere ei ole seni teadaolevalt kopteriõnnetuse ohvrite seas

 

25 SOOVITUST õnnelikumaks eluks 

OHMYGOSSIP — Mõne inimese arvates peab selleks, et õnnelik olla, muutma tervet oma elu. Head enesetunnet võivad tekitada aga ka täiesti tavalised ja lihtsad asjad ja tegevused.

Õnnelik olemine ei ole lihtsalt “tore boonus”, vaid päris oluline vundament, mille peale igapäevaelu toetub. Kui su sees on rohkem rahu ja rõõmu, jaksad sa paremini toime tulla stressi, tagasilöökide ja kiirete päevadega – ja suhetes on lihtsam olla kannatlikum, lahkem ja päriselt kohal. Õnnelikum meel hoiab ka keha: uni, energia ja motivatsioon tulevad kergemini, sest sa ei ela kogu aeg pingerežiimil. Ning mis kõige tähtsam – õnn ei pea olema suur ja haruldane sündmus, vaid väikesed hetked, mis tuletavad meelde, et sinu elu on sinu enda kätes ja sa väärid, et selles oleks head.

OHMYGOSSIP koostas nimekirja 25st lihtsast asjast, mille abil oma elu meeldivamaks muuta. Siin nad on!

  1. Mine magama siis, kui oled väsinud.
    Keha annab väsimusega üsna ausalt märku, millal “aku” tühjaks saab. Kui sa reageerid kohe, on homne hommik tavaliselt palju pehmem ja tuju stabiilsem.

  2. Tee töö ajal puhkepause ja puhka.
    Paus ei ole laisklemine, vaid aju “värskendusnupp”. Isegi 3–5 minutit sirutust, vett ja aknast välja vaatamist võib teha imesid keskendumisega.

  3. Tee vähemalt korra nädalas korralikult süüa.
    Üks korralik kodune söök on nagu väike hoolitsus enda eest. Boonus: järgmisel päeval on sageli midagi head ka kaasa võtta ja rahakott tänab.

  4. Mõtle vähemalt korra päevas endast positiivseid mõtteid.
    Kui sa endaga pidevalt karm oled, väsid ära ka parimal nädalal. Üks väike “ma sain täna hakkama” või “ma olen tubli” aitab sisemist raadiokanalit sõbralikumaks keerata.

  5. Tee voodi ära ja tõmba kardinad eest.
    Voodi tegemine on mini-võit, mis annab päevale kohe struktuuri. Kardinate lahti tõmbamine toob valguse tuppa ja valgus omakorda paneb energia liikuma.

  6. Kirjuta oma mõtted paberile ja pane sahtlisse.
    Mõtted paberil on tihti vähem hirmutavad kui peas keereldes. Sahtlisse panek annab signaali: “ma tegelesin sellega” ja aju saab hetkeks rahu.

  7. Kuula rahulikku muusikat.
    Muusika saab tuju muuta kiiremini kui enamik motivatsioonikõnesid. Rahulik taust aitab närvisüsteemil maha rahuneda ja päev tundub kohe vähem “torm”.

  8. Joo rohkem vett.
    Väsimus ja peavalu on vahel lihtsalt janune keha, mitte suur elukriis. Hoia veepudel lähedal ja tee sellest väike rutiin, mitte suur projekt.

  9. Ära võta tööd koju kaasa.
    Kodu peab olema koht, kus sa päriselt taastud, mitte teine kontor. Piirid teevad su elu kergemaks ja töö kvaliteedi tihti isegi paremaks.

  10. Täida üks endale seatud eesmärk nädalas.
    Väike järjepidevus on võimsam kui harv “megapuhang”. Üks tehtud asi nädalas kasvatab enesekindlust: “ma liigun edasi”.

  11. Viibi rohkem värskes õhus.
    Värske õhk on tasuta “restart”, eriti kui pea on paks ja mõtted sassis. Lühike jalutuskäik teeb tuju selgemaks ja keha tänab.

  12. Söö iga päev hommikusööki.
    Hommikusöök annab päevale stardi, mis ei pea olema perfektselt “tervislik”, vaid lihtsalt toetav. Kui kõht on rahul, on ka meel rahulikum.

  13. Pildista tähtsad hetked üles.
    Mitte selleks, et tõestada midagi teistele, vaid et sul endal oleks hiljem soe mälestus tagasi vaadata. Vahel on üks pilt nagu ajamasin heasse päeva.

  14. Ära vaata äratuskella.
    Kellavaatamine keset ööd tekitab tihti rohkem stressi kui kasu. Mida vähem sa aega “jälitad”, seda kergem on uuesti uinuda.

  15. Tule rutiinist välja.
    Vaheta kasvõi üks pisiasi: uus tee tööle, uus kohvik, uus playlist. Väike muutus annab ajule signaali, et elu pole ainult kordusrežiim.

  16. Tee reedeti muudki peale pidutsemise.
    Reede võib olla ka “enda õhtu” – film, vann, jalutuskäik, lauamäng, hea toit. Hea nädalavahetus ei pea algama väsitava maratoniga.

  17. Piira sotsiaalmeedias veedetud aega.
    Scrollimine sööb aega nagu märkamatult, ja lõpuks on pea täis teiste elu, aga enda oma on justkui pausil. Pane piir ja sa saad tagasi tunde, mida päriselt kasutada.

  18. Ära mine magama paha tujuga.
    Väike lepitav hetk või soe sõna enne und võib muuta kogu järgmise päeva. Isegi kui kõike ei lahenda, on “rahuga magama” juba pool võitu.

  19. Joo sõprade seltsis kohvi.
    Hea jutt teeb südame kergeks ja naer on parim lisand igale tassile. Mõnikord on 30 minutit sõbraga parem kui kolm tundi “produktiivsust”.

  20. Ära söö töö juures.
    Kui võimalik, tee päris söögipaus – ära “näksi” klaviatuuri kohal. Kui sa sööd teadlikult, saad rohkem energiat ja vähem tunnet, et päev lihtsalt kaob.

  21. Nuta paha tuju välja.
    Nutmine on emotsioonide dušš – pärast on tihti kergem hingata. See pole nõrkus, vaid keha viis pinget maha laadida.

  22. Tee hommikvõimlemist ja joo hommikukohvi kiirustamata.
    Hommik, mis algab rahulikult, annab päevale teise tempo. Paar liigutust äratab keha ja “aeglane kohv” paneb mõtted paika.

  23. Ära loe meile esimese asjana hommikul.
    Kui esimene asi on töömeil, läheb aju kohe “hädaolukorra” režiimi. Lase endal enne ärgata – kasvõi 10 minutit omaette olemist teeb vahe sisse.

  24. Jaga oma muresid lähedastega.
    Mure jagamisel muutub ta tihti poole kergemaks. Sa ei pea kõike üksi tassima – vahel piisab, kui keegi lihtsalt kuulab.

  25. Söö rohkem jäätist.
    Mõõdukalt, aga rõõmuga – väike maius võib olla päris hea tujutõstja. Ja vahel on just see “pisike rõõm” päeva kõige parem hetk.

 

 

Avafoto: ©OHMYGOSSIP Couture

Vaata lisaks:
Pika ja õnneliku kooselu saladus on avastatud
NordenBladet — USA Gottman´i instituudi teadlaste sõnul on kindlad omadused, mis tagavad abielu õnnestumise. Abieluõnn sõltub nimelt sellest, kui sõbralik ja lahke paar teineteise vastu on. Vahe paistab kohe silma, kui võrrelda sõbralikke ning tülitsevaid paare. Olles teineteise suhtes pidevalt kriitilised ja mahategevad, kannatab ka abieluõnn.

Nõid Nastja 10 nippi õnnelikumaks eluks
NordenBladet — Selgeltnägijate tuleproovist tuule tiibadesse saanud nõid Nastja räägib, kuidas õnnelikumana elada ja meeled eksana hoida. 2015. aasta Tervis Plussis jagas telestaar 10 nippi, kuidas elu positiivsema ning ärksamana elada.