NordenBladet — Arco Vara juhatuse esimees Miko Niinemäe lahkub Arco Varast ning nõukogu on alustanud ettevõttele uue juhatuse liikme otsimist, kes hiljemalt aasta lõpuks juhtimise üle võtab.
2017. aastal Arco Varaga liitunud ja 2020. aastal ettevõtte juhiks valitud Miko Niinemäe sõnul saab ta lahkuda rahuliku südamega. “Seitse aastat ühes organisatsioonis on tänapäeval juba päris pikk periood. Kui on alustatud noorima Tallinna börsiettevõtte juhina, on üsna ootuspärane, et mingil hetkel tuleb ka karjääripööre. Tundsin, et minu jaoks on see hetk nüüd käes,” selgitas Niinemäe.
Arco Vara nõukogu esimehe Tarmo Silla sõnul mõistab ta ennast kinnisvaraarenduses edukalt tõestanud Niinemäe soovi proovida ka mõnda muud valdkonda. “Nõukogu poolt soovime Mikole edaspidiseks ainult kõike head. Arco Vara arenduste maht on tema juhtimise ajal kasvanud, tegevuse ampluaa hõlmab nüüd ka ise ehitamist, alates ametisse asumisest on kõik aastad olnud kasumlikud ning lisaks kasvule on makstud dividende.“
Nõukogu on alustanud kohtumisi uue juhi kandidaatidega. “Arco Vara ambitsioon on kasvatada bilanss vähemalt saja miljoni euroni, olla innovatiivne, kasvav ja kasumlik kinnisvaraettevõte. Arco meeskond vajab suurepärast dirigenti ja see koht on ainult tugevatele,” kirjeldas Tarmo Sild ootusi uuele juhile.
Arco Vara kinnitab, et juhataja väljumine ei tähenda Arco Vara strateegia muutumist ning plaan dividendi maksta ja ettevõtet kasvatada kogenud käe all jääb kehtima.
Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
+372 6144 630
tiina.malm@arcovara.com
NordenBladet — Eesti kaitseväe juhataja vihjab Läänemere sulgemisele Venemaa jaoks. Plaani elluviimisel satuksid Venemaa Peterburi ja Kaliningradi sadamad ning mereväebaasid vaba mereteeta NATO riikide blokaadi alla.
Asi selgub Eesti kaitseväe aastaraamatust. Kindralleitnant Martin Herem ütleb aastaraamatus, et Eesti teeks Läänemere sulgemiseks koostööd Soome, Rootsi ja Poolaga.
Koos Poola ning uute NATO liikmete Rootsi ja Soomega peaksime suutma lahendada ühe oma suurima probleemi: Läänemere võimaliku blokaadi, ütleb Herem aastaraamatus.
Heremi sõnul on Eesti kaitsevägi arendanud oma võimekust kaitsta merealasid Soome lahel.
Mereväel on praegu nii meremiine kui ka laevatõrjerakette, märkis Herem.
Herem põhjendab Läänemere sulgemist sellega, et Venemaa ei saaks kasutada merel oma laevastikku ega õhutõrjet. See omakorda annaks NATO riikidele „võimaluse pakkuda Eestile õhu- ja meretoetust”, selgitab Herem.
Läti president Edgars Rinkēvičs ütles oktoobris, et NATO peaks kaaluma Läänemere sulgemist, kui Venemaa osutub süüdi sügisel purunenud Balticconnectori gaasitoru kahjustamises. Toona ütles ta, et on asja arutanud Soome ja Eesti presidendiga.
„Meie kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks peame ütlema, et saame Läänemere [Venemaa jaoks] sulgeda,” rõhutas Rinkēvičs.
Rinkēvičsi kommentaarid Läänemere sulgemise kohta tekitasid Venemaal nördimust. Muu hulgas hoiatas Venemaa välisministri asetäitja Aleksandr Gruško tagajärgede eest.
See rikuks jämedalt rahvusvahelist mere- ja transpordiõigust, mida NATO riigid ja eriti USA igas olukorras eiravad, ütles välisministri asetäitja.
Nii Brüssel kui ka teiste NATO riikide pealinnad peavad mõistma sedalaadi otsuste tagajärgede tõsidust, lisas ta.
Rootsi NATO liikmelisusega on NATO liikmed kõik Läänemerd ümbritsevad riigid, välja arvatud Venemaa.
Herem teatas 2024. aasta jaanuaris, et astub Eesti kaitseväe juhataja kohalt tagasi. Tema järglane Andrus Merilo alustab komandörina juuli alguses.
NordenBladet — AS Tallinna Sadam maksab 2023. aasta eest dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19 199 000 eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10.05.2024 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 09.05.2024. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2023. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 17.05.2024.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
Lisainfo:
Andrus Ait
Finantsjuht / juhatuse liige
Tel. +372 526 0735
E-post: a.ait@ts.ee
NordenBladet — Aktsiaselts Infortar korraldab täna kõikidele huvilistele 1 kvartali 2024 tulemusi tutvustava veebiseminari. Veebiseminariga ühinemiseks palume kasutada järgmiseid linke:
Möödunud aasta lõpul Tallinna börsi põhinimekirja lisandunud Infortari käesoleva aasta esimese kvartali tulemused kujunesid rekordiliseks – ettevõtte müügitulu kasvas 373 miljoni euroni ja kasum 62 miljoni euroni.
„Infortaril õnnestus stabiliseerunud energiahindade juures oma müügimahtusid kasvatada ning jätkata laienemist uutel turgudel ja valdkondades. Tänaseks enam kui 80 protsenti meie müügituludest tuleb välisturgudelt, investeeringud on olnud kasumlikud ja piirkonna ühe suurima investeerimisettevõttena otsime alaliselt kasvuvõimalusi,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Infortarile kuuluv Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas (välisturgudel Elenger) suurendas müügimahtu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 74 protsenti, kokku 6,1 TWh-ni. Ettevõtte gaasimüügi turuosa Soome-Balti turul kasvas 26,4 protsendini ning piirkonda saabuvast gaasist impordib Eesti Gaas/Elenger ca kolmandiku.
Lisaks energeetikale, laevandusele ja kinnisvarale sisenes Infortar ka põllumajanduse valdkonda soetades enamusosaluse Eesti ühes suurimas piimafarmis Pärnumaal Halingal. Laevanduses teenis Tallink esimeses kvartalis kasumit. Kinnisvara valdkonnas valmis aasta alguses Maardus Tallinki logistikakeskuse laiendus, Saue vallas jätkuvad 25 000 m2 suuruse RIMI logistikakeskuse ning Pärnus uue silla ehitustööd.
Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga kasvas Infortari EBITDA 40 protsenti ja kasum 32 protsenti. Infortari omakapital ulatus käesoleva aasta 31. märtsi seisuga 853 miljoni euroni ja varade maht 1,4 miljardi euroni. Investeeringuid tegi ettevõte esimeses kvartalis 7 miljoni euro ulatuses.
Alates möödunud aasta lõpust on Infortari aktsia noteeritud Nasdaq Baltic börsil. Ettevõtte aktsiate esmasel avalikul pakkumisel osales kokku 5517 jaeinvestorit Eestist ja kutselist investorit Euroopast, investorite esitatud märkimiste kogumaht ulatus 41,4 miljoni euroni, mis oli 1,3 korda rohkem pakkumise baasmahust. Infortari aktsia on olnud käesoleva aasta esimeses kvartalis Nasdaq Baltic börsi põhinimekirjas suurim tõusja, ettevõtte aktsia tõusis esimeses kvartalis 27 protsenti.
*Kasum aktsia kohta on arvutatud kõikidel esitatud perioodidel järgmise valemi alusel: aruandeaasta puhaskasum jagatud 31.03.2024 seisuga emiteeritud aktsiate arvuga (1 kv 2024 = (62 062*1000) / 21 166 239= 2,9 eurot aktsia kohta). Aastatel 2023 ja 2024 on toimus aktsia jagunemine ja uute aktsiate emiteerimine, võrreldavuse huvides kasutatakse valemis iga kord hetkel kehtivat aktsiate arvu.
Müügitulu
2024. majandusaasta 1 kvartalis suurenes kontserni konsolideeritud müügitulu 25,1 miljoni euro võrra 372,6 miljoni euroni (2023 konsolideeritud müügitulu esimeses kvartalis 347,5 miljonit eurot). Olulist positiivset mõju avaldas piirkondliku gaasimüügi turuosa kasv 26% protsendini, mis võimaldas müügitulu võrreldes eelneva aastaga suurendada.
EBITDA ja segmendiaruandlus
Energeetikasegmendi EBITDA oli 2024. majandusaasta esimeses kvartalis 73,9 miljonit eurot (2023. majandusaasta esimeses kvartalis 50,5 miljonit eurot). Kasumlikkus ei ole seotud energiahindade muutlikkusega vaid turuosa ja müügimahtude suurenemisega. Kontserni tütarühing AS Eesti Gaas juhib teadlikult hinnariske, kasutades selleks tuletisinstrumente ja piirkondlikke maagaasi ladustamise võimalusi.
Laevanduse segmendi EBITDA oli 2024. majandusaasta esimeses kvartalis 34,5 miljonit eurot (2023. majandusaasta esimeses kvartalis 27,1 miljonit eurot). Infortar konsolideerib AS Tallink Grupp tulemused kapitaliosaluse meetodil, ehk vastavalt oma osaluse protsendile AS-s Tallink Grupp, segmendiaruandluses on vastavalt kehtivatele raamatupidamisreeglitele kajastatud 100% AS Tallink Grupp tulemused (sealhulgas 100 protsenti EBITDA).
Kinnisvarasegmendis võetakse kasumlikkuse hindamisel arvesse eraldiseisvate kinnisvara ettevõtete EBITDA. Kinnisvara EBITDA oli 2024. majandusaasta esimeses kvartalis 3,8 miljonit eurot (2023. majandusaasta esimeses kvartalis 3,7 miljonit eurot). 2024 esimeses kvartalis sai valmis Tallinki logistikakeskuse laiendus, mille tulemusena lisandus kinnisvara portfelli 3800 ruutmeetrit laopinda.
Puhaskasum
Konsolideeritud puhaskasum oli 2024. majandusaasta esimeses kvartalis 62,1 miljonit eurot (2023. majandusaasta esimeses kvartalis 46,8 miljonit eurot).
Finantseerimine
Laenu ja liisingkohustised olid 2024. majandusaasta esimeses kvartalis 375,3 miljonit eurot (2023. majandusaasta esimeses kvartalis 340,6 miljonit eurot). Ettevõtte netovõlg vähenes 2023.a. lõpu seisuga võrreldes 354 miljonilt 196 miljonile, Netovõla ja EBITDA suhtarv on 1,3.
Konsolideeritud kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
1 kv 2024
1 kv 2023
2023
Müügitulu
372 584
347 480
1 084 626
Müügikulu
-322 573
-281 478
-934 811
Nõuete allahindlused
-7
-190
-342
Brutokasum
50 004
65 812
149 473
Turustuskulud
-415
-346
-1 620
Üldhalduskulud
-7 238
-3 250
-22 085
Kasum (-kahjum) kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest
156
0
-4 074
Emaettevõtte omanikele kuuluv kasum/-kahjum
62 167
46 982
293 778
Vähemusosalusele kuuluv kasum/-kahjum
-105
-205
52
Muu koondkasum kokku
-58 275
Sealhulgas:
Emaettevõtte omanikele kuuluv kasum/-kahjum
235 547
Vähemusosalusele kuuluv kasum/ -kahjum
52
Tavakasum aktsia kohta
14,62
Lahustatud kasum aktsia kohta
14,15
* Mitterahalised tuletisinstrumentide ümberhindlused koondkasumites ei mõjuta AS-i Eesti Gaasi ega Infortari põhiäritegevuse kasumlikkust ega rahavoo teenimise võimet.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne, tuhandetes eurodes
Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja põhivara müügist
66
32
-252
Kokku rahavood investeerimistegevusest
-4 469
-4 835
-141 084
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud sihtfinantseerimine
0
0
0
Arvelduskrediidi muutus
-30 528
-15 929
14 348
Saadud laene
59 926
900
287 606
Saadud laenude tagasimaksed
-95 001
-71 518
-312 846
Rendikohustiste põhiosa tagasimaksed
-593
-429
-2 233
Makstud intressid
-6 713
-3 922
-22 224
Makstud dividendid
0
0
-15 750
Laekunud aktsiate emiteerimisest
3 152
0
464
Kokku rahavood finantseerimistegevusest
-69 757
-90 898
-21 635
Rahavood kokku
92 413
139 843
27 113
Infortar tegutseb kuues riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Infortar omab 42,3 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Eesti Gaas ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 113 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ka ehituse ja maavarade, põllumajanduse, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 103 ettevõtet: 48 kontserni ettevõtet, 5 sidusettevõtet ja 50 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 1325 inimesele.
Lisainfo:
Kadri Laanvee
AS Infortar investorsuhete juht
e-post: kadri.laanvee@infortar.ee
telefon: +372 5156662
https://infortar.ee/investorile
NordenBladet — Rahapesu Andmebüroo (RAB) on viinud läbi väärteomenetluse, mille tulemusena järeldas, et AS LHV Pank on rikkunud Rahvusvahelise sanktsiooni seadust, ning otsustas karistada panka kokku 300 000 euro suuruse trahviga. LHV Pank RAB-i otsusega ei nõustu ning plaanib selle kohtus vaidlustada.
RAB-i menetlus puudutas kahte episoodi 2022. aastal, mille puhul järeldati, et LHV Pank oleks pidanud paremini rakendama hoolsusmeetmed, ning ühte episoodi 2023. aasta jaanuaris, mille puhul jättis LHV Pank otsuse kohaselt RAB-ile tähtaegselt esitamata teate finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamise ja finantssanktsiooni kohaldamise kohta. Otsuse järgi tekkisid puudujäägid seaduse täitmisel hooletusest.
LHV Pank võtab regulatsioonide täitmist väga tõsiselt ja on seadnud sisse kõik vajalikud lahendused finantssanktsioonidega seotud hoolsuskohustuste täitmiseks.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. LHV ettevõtetes töötab üle 1090 inimese. LHV pangateenuseid kasutab märtsi lõpu seisuga 428 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 120 000 aktiivset klienti ja LHV kindlustusega on kaitstud 164 000 klienti. LHV Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
