Laupäev, november 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Tehnikaülikooli järgmise viisaastaku fookuses on nutikad lahendused digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel

NordenBladet — Tehnikaülikool on oma 103 tegevusaasta jooksul andnud erakordse panuse Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse laiemalt. Mida tehnoloogilisemaks muutub maailm, seda olulisemaks kasvab ka tehnikaülikooli roll nii hariduse andjana kui teaduasutusena,“ sõnas TalTechi nõukogu esimees Gunnar Okk.

„Praegusel pandeemia ajastul on nähtud teaduse ja teadlaste rolli olulisust mitte üksnes meditsiinis, vaid ka tehnoloogiates, mis aitavad meid kohaneda uue normaalsusega, hoida ülal majandust ja seda nutikate lahendustega arendada. Just siin saab tehnikaülikool senisest veel paremini ühiskonnale abiks ja eeskujuks olla,“ lisas Okk.

Rektor Tiit Land peab ülikooli oluliseks rolliks luua võimalusi ja lahendusi maailmas olevatele ja tulevatele probleemidele: „Järgmise viie aasta jooksul võtab ülikool endale ambitsiooni olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel. Meil on need teadmised ja võimekus olemas – peame neid tänasest veelgi rohkem päriselus rakendama.“

Tiit Land rõhutab kogu ülikooli ja ülikooli olulisemate liitlaste panust ning lisab: „Meie juhtlause „Mente et manu“, mis tähendab „mõistuse ja käega“, peegeldab ülikoolipere väärtusi, pidades ühteviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist, avatust, usaldusväärsust ning koostööd.“

Uue arengukava keskne põhimõte on ennekõike kvaliteet. Tehnikaülikool on seadnud eesmärgiks olla ettevõtlik ülikool ning panustada Eesti majandusse ja ühiskonda tõugates tagant intellektuaalomandi loomist ja rakendamist ning tasandades teed harg- ja iduettevõtete loomisele.

Tähtis on ülikooli teadlaste töö tutvustamist avalikkusele, et äratada huvi teaduse ja insenerihariduse vastu.

Tiit Landi valis rektoriks 18. mail Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu ning tema juhtud rektoraat asus ametisse 31. augustil 2020.

Eesti: IT Akadeemia arendusprojektide taotlusvooru II etappi jõudjad selguvad märtsi keskpaigaks

NordenBladet — Tänavu esitati Haridus- ja Noorteameti IT Akadeemia programmi arendusprojektide konkursile 29 ideekavandit erinevatest valdkondadest: inseneeriast ja ehitusest meditsiini ning loomeerialadeni. Taotlusvooru eesmärk on tõhustada IKT õpet teistel õppekavadel kui informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavad. II etappi jõudjad selguvad 15. märtsiks.

IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide uuenduslikke tegevusi, mis aitavad suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetamise ja rakendamise oskusi IKT-välistel õppekavadel.

„Rõõmu teeb, et sel korral osaleb konkursil 11 kõrgkooli, seejuures on oma ideedega esindatud kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli. See tähendab, et järjest enam pööratakse tähelepanu terviklike digiteemade toomisele IKT-välistesse õppekavadesse, sest neid teadmisi on vaja igal elualal,“ kommenteeris IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots tänavust taotlusvooru.

Sel aastal on arendusprojektide taotlemine kahe-etapiline, mis võimaldab kõrgkoolidel mitmeid erialasid ja õppekavasid hõlmavaid projekte paremini ette valmistada. Esitatud ideekavandeid hindab ekspertkogu, kuhu kuuluvad ettevõtete, Kutsekoja, Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Noorteamet ning ministeeriumite esindajad.

Teise etappi valitud ideekavandid tehakse teatavaks hiljemalt 15. märtsiks. Täistaotluste rahastamisotsused selguvad hiljemalt 17. maiks. Toetatakse kaheaastaseid projekte, toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 100 000 eurot.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Haridus- ja Noorteamet ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Arendusprojektide elluviimist toetatakse IT Akadeemia programmist alates 2015. aastast.

Lisainfo:
Indrek Ots
IT Akadeemia programmi nõunik
Haridus- ja Noorteamet
Tel 514 9512
indrek.ots@harno.ee

 

Soome: Töötuid tööotsijaid oli jaanuaris 332 800, töötus kokku 8,7 protsenti

NordenBladet — Jaanuari lõpu seisuga oli Soome tööbüroodes arvel kokku 332 800 töötut tööotsijat. Seda on 81 200 võrra rohkem kui aasta varem. Töötute tööotsijate arv vähenes eelmise kuuga 24 500 võrra. Töötute tööotsijate hulka kuuluvad ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Teave on avaldatud töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.
Jaanuari lõpu seisuga oli kogu riigis sundpuhkusel 75 100 inimest, mida on 50 700 võrra enam kui möödunud aastal samal ajal. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusele saadetud 57 800 inimest, mida on 39 400 võrra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Detsembrist vähenes täiskohaga sundpuhkusel inimeste arv 20 000 võrra.

Pikaajalisi töötuid oli 93 400 ehk neid, kes olid olnud katkematult töötud vähemalt aasta, mida on 30 000 võrra rohkem kui aasta varem. Töötuid üle 50-aastaseid tööotsijaid oli 120 900, mida on 26 500 võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal.
Töötuid alla 25-aastaseid noori tööotsijaid oli 9500 võrra rohkem kui eelmise aasta jaanuaris ehk kokku 40 200.

Uute vabade töökohtade arv vähenes
Jaanuari jooksul teatati tööbüroodesse 83 600 uuest töökohast, mida on 9200 võrra vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Kokku oli tööbüroodes jaanuaris 129 900 vaba töökohta, mida on 16 400 võrra vähem kui aasta tagasi.

Jaanuari lõpus oli aktsiivsusmudeliga hõlmatud teenustega kaetud 112 300 inimest, mida on 3600 võrra vähem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetusi, tööturukoolitust, tööpraktikat ja omaalgatuslikku õppimist.
Statistikakeskus: töötuse määr 8,7 protsenti

Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli jaanuaris 61 000 tööga hõivatut vähem kui aasta varem. Tööhõive määr oli 69,9 protsenti, mis on 2,0 protsendipunkti võrra madalam tase kui eelmise aasta jaanuaris. Tööjõu-uuringu andmetel oli töötuid 235 000, mida oli 41 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määr oli 8,7 protsenti ehk 1,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

 

 

Soome valitsus toetab laste kultuurielu 2,2 miljoni euroga

NordenBladet — Soome teadus- ja kultuuriminister Annika Saarikko eraldas laste kultuurikeskustele ja laste kultuuriüritustele kokku 2 223 400 eurot. Toetused edendavad laste ja noorte osalemist kunstis ja kultuuris kogu riigis.
Ministeerium toetab tänavu 24 laste ja noorte kultuurikeskuse igapäevast tegevust kokku 1 840 000 euroga. Enamus laste kultuurikeskustest teenindavad mitme omavalitsuse lapsi ja noori. Keskuste koostöövõrgustik, Soome Laste Kultuurikeskuste Liit sai toetust 140 000 eurot.

Üleriigiliselt oluliste laste kultuuriürituste toetuseks määrati kokku 243 400 eurot. Toetust saab 13 üritust, näiteks Pikkuprovinssi Seinäjokil, Bravo! festival Helsingis, laste talvekarneval (Talvikarnivaalit) Lahtis ja Hippalot Hämeenlinnas.

Toetuse eesmärk on suurendada laste kunsti ja kultuuri võrdset kättesaadavust, tugevdada piirkonna kunsti- ja kultuuritegijate koostööd, edendada laste kultuurikeskuste koostööd koolide, lasteaedade ja mängukeskustega ning toetada riiklikult märkimisväärseid laste kultuuriüritusi kogu riigis.

 

Eesti: Nitraaditundliku ala tegevuskava kohta võib avaldada arvamust

NordenBladet — Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu aastateks 2021-2024 on kuni märtsi lõpuni Keskkonnaministeeriumi kodulehel avalikul väljapanekul.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Ann Riisenbergi sõnul on kuni 31. märtsini kõik ettepanekud eelnõu kohta teretulnud. „Põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid võtame eelnõu täiendamisel kindlasti ka arvesse,“ märkis Riisenberg.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale on põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded. Piirangute põhjuseks on Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku looduslik eripära – õhuke pinnakate, karstilehtrite ja allikate rohkus, mille tõttu on see ala erakordselt tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostusele.

Põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavees koostatakse vajalikke meetmeid sisaldav nitraaditundliku ala tegevuskava, mida korrigeeritakse iga nelja aasta tagant vastavalt pinna- ja põhjavee seireandmetele.

Tegevuskava eelnõu aastateks 2021-2024 leiab sellelt lehelt: https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala