Elle Metsa fotonäitus „Imeline Island“

By

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Elle Mets on kokku pannud kauni ja haarava fotonäituse „Imeline Island“, mis on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega. Soovijatel on võimalik fotonäitust ka laenutada.

Elle Mets on pärit väikelinnast Türilt. Erialalt on ta eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ühes Tartu üldhariduskoolis. „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst – nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukümmend aastat. Loomulikult lummab mind loodus, aga ajapikku on järjest enam hakanud paeluma just linnaelu jäädvustamine kõigis oma mitmekesisuses ning muidugi inimene ise! Märkimata ei saa ka jätta, et jumaldan Eestimaa saari ning igal aastal teen loendamatuid fototuure nii tuntud kui vähemtuntud saartele,“ räägib Elle Mets endast ja oma huvidest.

Ta jätkab: „Sellest, mis kaameraga maailma avastades on objektiivi jäänud, olen varemgi näitusi koostanud. Nii isik- kui ühisnäitusi on olnud praeguseks kokku kaugelt üle saja. Praegugi on Eestimaal liikvel lisaks käesolevale väljapanekule fotonäitus Assooridest ja ühisnäitus „Saarte lumm“ Prangli ja Keri saarest.

Ilmselt on paljud meist kordki elus ihanud oma silmaga näha Islandit. Selle müstilise saarega keset Atlandi ookeani on seotud palju lugusid ja nähtusi, mis meie reaalsusetajuga kuidagi ei taha haakuda. Tahaks ju ikka päris ise näha-katsuda-kogeda, mis on see müstiline vettpurskav geiser, kuidas saab keset südasuve liustikujärvel jääpankade vahel triivida, rääkimata vulkaaniliste mägede pidevast ähvardavast kohalolekutunnetusest.

Nüüd, mil mul endal õnnestus möödunud suvel ise Islandil tuuritamas käia, sain sealt kaasa sellise emotsioonidetulva, mida lihtsalt pidin kellegagi jagama. Ja loomulikult pildikeeles, mis on mulle kõige südamelähedasem. See oligi käesoleva näituse tõukejõuks. Eredaid elamusi imelisel Islandil!“

Näitusega saab mais-juunis tutvuda Nõo kirikus Tartumaal, soovijatel on võimalik näitust edaspidi laenutada.

Näituse valmimist on toetanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Soomlasi kimbutab kaval haigus, mida põeb 1,5 miljonit inimest, aga enamus pole sellest teadlikud

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Uneapnoed põeb Soomes ligi 1,5 miljonit inimest. Kui see jääb ravimata, põhjustab see südame-veresoonkonna haigusi ja surma.

Soomes põeb vähemalt kergel kujul uneapnoed vähemalt 1 460 000 isikut, selgub väljaandes Lääkärilehti avaldatud uuringust. Eriliseks teeb selle haiguse asjaolu, et enam kui 80 protsendil juhtudest on see diagnoosimata ja ravimata.

Uneapnoe kujuneb välja aastate jooksul, alates kergest vormist kuni raskemani. Haiguse tuvastamine on raske, kuna inimene kohaneb olukorraga, mis on aga kaugel normaalsusest.

Uneapnoe puhul on hingamisteed kitsenenud, mis toob omakorda kaasa hingamiskatkestusi une ajal. Nende katkestuste kestus võib olla mõnest sekundist enam kui poole minutini. Katkestus lõppeb enamasti korina ja ärkamisega. Alati ei saa inimene ise sellest aru, on märgitud Terveyskirjasto artiklis.

Korduvad katkestused muudavad une katkendlikuks, mille tõttu on inimene väsinud nii hommikul kui päeva jooksul. Lisaks korinatele, väsimusele ja hingamiskatkestustele on uneapnoe tunnusteks ärrituvus, impotentsus, mäluhäired, öine higistamine, öine tualetis käimine ja südame rütmihäired. Selliste vaevuste puhul peaks laskma end uurida.

Uneapnoe ja sellest tulenev väsimus suurendavad liiklus- ja tööõnnetuste ohtu. Uneapnoe on südame- ja veresoonkonna haiguste ning enneaegse surma põhjustaja. Uneapnoe on ka koroonahaiguse raske vormi ohutegur.

Uneapnoe juhtude plahvatuslik kasv viimase paarikümne aasta jooksul paneb proovile meditsiinisüsteemi. Haigust esineb juba lastel, kellel võivad seetõttu esineda keskendumishäired ja õppimisraskused.
Ravitakse enamasti uneapnoe kaugele arenenud ja raskeid vorme. Varajane sekkumine aga aitab vältida uneapnoe süvenemist ja raskeid tagajärgi.

Peamine uneapnoed põhjustav tegur on ülekaal. Tavaliselt kaasneb haiguse ägenemisega kaalutõus. Hea uudis on see, et isegi 5-protsendiline kaalukaotus aitab kaasa uneapnoe leevenemisele ja tervenemisele. Näiteks 100 kilo kaaluva inimese puhul on 5-protsendiline kaalukaotus jõudmine 95 kiloni.
Lisaks kaalu langetamisele saab igaüks ise uneapnoe ärahoidmisele kaasa aidata alkoholi ja rahustite tarvitamise piiramisega, eriti õhtuti, ning selili magamise vältimisega.

Raskekujulise uneapnoe puhul aitab ülerõhuhingamisravi ehk CPAP. Ravi aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmisele ning parandab elukvaliteeti.

Soomes lisandus (21.05.2021) 211 koroonaga nakatumist

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 21, 2021

NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 21. mail viimase ööpäevaga 211 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes alates pandeemia algusest tuvastatud 91 157 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (68), Lahtis (13), Espoos (12) ja Hämeenlinnas (12).

Minister Kiik: Perearstide ja pereõdede panus COVID-19 vaktsineerimisel on hindamatu

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 19, 2021

NordenBladet — Täna, 19. mail tähistatakse perearstide päeva. Perearstid ja nende meeskonnad on inimese jaoks kõige kodulähedasemad tervishoiutöötajad, kelle roll ja panus nii viiruse tõkestamisel kui COVID-19 vaktsineerimisel on olnud hindamatu, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„Perearstikeskuste töökoormus kasvas COVID-19 kriisi tõttu märkimisväärselt. Perearstid ja nende meeskonnad on olnud läbi kriisi inimeste jaoks olemas, nõustanud oma patsiente ja aidanud neil nakkuskahtluse korral kiiresti testimisele jõuda,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „COVID-19 vaktsineerimisel on olnud perearstide panus hindamatu. Oleme vanemaealiste seas enamikus maakondades kõrge vaktsineerimisega hõlmatuseni jõudnud just tänu perearstidele ja pereõdedele, kes on oma nimistu patsiente vaktsineerimisele kutsunud, neid veennud ja väsimatult vastanud inimeste vaktsineerimise teemalistele küsimustele.“

Enam kui 60 protsenti kõigist vaktsineerimistest tehtud perearstikeskustes. Juba üheteistkümnes maakonnas on üle 70-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus ületanud 70 protsenti, seitsmes maakonnas 75 protsenti. Kõigist COVID-19 riskirühma kuuluvatest inimestest on praeguseks vaktsineeritud ligi 60 protsenti. „Eesti inimeste usaldus perearstide ja -õdede suhtes on teenitult kõrge ning tänu sellele on olnud kõrge ka inimeste vaktsineerimisvalmidus. Tänan kõiki perearste ja pereõdesid kogu selle pühendumise ja panuse ning oma patsientide tervise eest seismise eest,“ ütles minister Tanel Kiik.

Ministri sõnul on viimaste aastate jooksul astutud mitmeid olulisi samme esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks ja rida muudatusi on veel ettevalmistamisel. „Üle Eesti on avatud uusi tervisekeskuseid, mis pakuvad paremaid ja kaasaegsemaid töötingimusi perearstidele ja nende meeskondadele ning laiemat ringi teenuseid patsientidele. Lisaks oleme teinud vajalikke muudatusi seadusandluses, et toetada noorte perearstide tööletulekut ja ka kaugemates piirkondades tegutsevaid perearstikeskuseid,“ ütles minister Tanel Kiik. „Oluline on, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba töötavaid perearste selle vastutusrikka töö juures, et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.“

Eesti Perearstide Selts, Terviseamet, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium sõlmisid 2019. aasta 19. märtsil koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lepingus rõhutati, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet.

Pressiteade eesti viipekeeles

[embedded content]

Eesti: Norra rahvuspühal avati Tallinnas huvitav välinäitus Norra-Eesti suhetest läbi aegade

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 18, 2021

NordenBladet — Norra rahvuspühal 17.mail avasid President Kersti Kaljulaid ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland Tallinnas Vabaduse väljakul näituse «Norra ja Eesti läbi aegade». Näitusega tähistatakse Norra ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kahe maa vahelisi sõbralikke suhteid nii viimase sajandi jooksul kui ka enne seda.

Norra suursaadik Else Berit Eikeland kinnitab, et Norra ja Eesti on lähedased naabrid isegi kui ühist piiri ei ole. «Me oleme mõlemad pika ajalooga mererahvad, me oleme innovatiivsed ja loodussõbralikud. Me oleme uhked oma põhjamaise kultuuri ja polaaruurijate üle. Need kõik on olnud meie kokkupuutepunktid läbi aegade,» rõhutab suursaadik.

Sada aastat tagasi tunnustas Norra noort Eesti Vabariiki iseseisva riigina ja seati sisse diplomaatilised suhted. 1905.aastal iseseisvunud Norra oskas hästi hinnata omariikluse väärtust. Norra ei tunnustanud kunagi NSV Liidu ebaseaduslikku annektsiooni Eestis ning 1953.aastal moodustati Oslos Eesti Vabariigi valitsus eksiilis. 1991. aastal jätkusid suhted juba kahe vaba riigi vahel.

Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed ühendasid meid Austrvegril. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste ning lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid.

Põhjala maade puhul ei ole ka üllatav, et tuntud polaaruurijaid on tulnud nii Norrast kui Eestist — näiteks Fridtjof Nansen, Roald Amundsen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen aastasaja taguses ajas ning Timo Palo ja Audun Tholfsen jätkamas uhket traditsiooni moodsal ajal.

Norra ja Eesti koostöö on olnud tihe nii innovatsiooni ja IKT vallas kui ka keskkonna ning kliimamuutuste valdkonnas. Mõlema sektori koostöö ja arendusprojektid on leidnud aset EMP ja Norra toetuste raames. Vaieldamatult kauneimaid tulemusi on aga andnud koostöö kultuuuripärandi vallas, kus Norra toetusel on renoveeritud Eestis 15 mõisakooli.

Kõigi nende lugudega saab tutvuda välinäitusel Tallinnas Vabaduse väljakul 17.maist kuni 13.juunini 2021.

Näituse on koostanud Norra Saatkond.