InterNations: Välismaalaste jaoks polegi Soome maailma kõige õnnelikum maa – pigem kallis ja ebasõbralik

By

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Kuigi soomlased ise on harjunud oma riiki pidama maailma parimaks, siis välismaalaste jaoks on pilt sootuks teine. Nende arvates on Soome kallis ja ebasõbralik maa. Välismaal elavate inimeste arvamusi uurinud InterNations värske ülevaate andmetel on Soome 59 riigi hulgas alles 39. kohal. Eespool on näiteks Eesti ja Rumeenia, vahendab Ilta-Sanomat.

Soomet peetakse eriti halvaks kalliduse ja ebasõbralikkuse pärast. Soomet kiideti turvalisuse ja puhtuse eest.

Uuringus osales 12 420 välismaal elavat inimest. Neile esitati 37 küsimust oma uue kodumaa kohta. Vastanud olid põhiliselt kõrgharidusega ja oma töö tõttu välismaal elavad inimesed. Neist 83 protsendil oli ülikooliharidus. Ehk siis sellised inimesed, kellest Soome valitsus on kõige enam huvitatud.

Uuringu põhjal on maailmas esikohal Taiwan, teisel kohal Mehhiko ja kolmandal Costa Rica. Nimekirjas viimane on Kuveit. Euroopas on välismaalaste lemmik Portugal.

Kaks aastat tagasi avaldatud samasuguses uuringus oli Soome 19. kohal. Nüüd on jäänud Soome tahapoole Eestist (28. koht), Rumeeniast (32. koht) ja Indoneesiast (31. koht). Soome edestab aga Rootsit, mis on 49. kohal.

Vastajad leidsid, et Soomes on raske kohaneda. 71 protsenti vastajatest märkis, et keel on raske. 57 protsenti märkis, et raske on kohalike hulgas sõpru leida, maailma arvestuses on see protsent 36.

Üks Soomes elav jaapanlane märkis, et soomlased on kinnised, aga samas toredad ja heatahtlikud, kui neid tundma õppida. Pooled Soomes elavatest välismaalastest ei pea töö leidmise väljavaateid headeks, maailmas on see osakaal kolmandik. Tuuakse välja, et kui soome keelt ei oska, on raske tööd leida.

Soomet peetakse elamiseks liiga kalliks. Samas elukvaliteedi osas on Soome kõrgel kohal. Soome puhul hinnatakse digitaalset arengut, turvalisust ja keskkonda. Soomet peab turvaliseks 99 protsenti vastajatest. Vee kvaliteeti ei kritiseerinud keegi.

Eesti Kirjandusmuuseumi direktoriks valiti Tõnis Lukas

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Teaduspoliitika komisjon valis täna uut juhti Eesti Kirjandusmuuseumile ning tegi haridus- ja teadusminister Liina Kersnale ettepaneku sõlmida tööleping Tõnis Lukasega. Direktori ametiaeg algab 1. juunil ja kestab viis aastat.

Teaduspoliitika komisjon pidas Tõnis Lukase tegevusprogrammi väga sisukaks ning tõi esile tema pikaajalist juhtimiskogemust, sealhulgas ministrina kahe ministeeriumi eesotsas ning Eesti Rahva Muuseumi direktorina. „Hinnatud ajaloolasena tunneb Tõnis Lukas humanitaarteadusi ja arhiivindust ning orienteerub suurepäraselt Eesti kultuuriloos,“ märkis teaduspoliitika komisjoni aseesimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. „Loomulikult on väga oluline tema tahe ja valmisolek Eesti Kirjandusmuuseumi arendada.“

Tõnis Lukas on olnud riigikogu nelja erineva koosseisu liige ning haridusminister, haridus- ja teadusminister ning viimati, aastatel 2019-2021, kultuuriminister. Tõnis Lukas on olnud Tartu linnapea ning kahel erineval perioodil Eesti Rahva Muuseumi direktor. Ta on pidanud õpetaja ametit Rõngus ja lektori ametit Tartu Ülikoolis ning juhtinud Tartu Kutsehariduskeskust.

Eesti Kirjandusmuuseumi eelmine direktor oli aastatel 2015-2020 Urmas Sutrop, kelle tööleping lõppes mullu 30. juunil. Konkurss uue direktori leidmiseks luhtus ning teaduspoliitika komisjoni ettepanekul määrati alates 1. juulist 2020 juhi ülesannetesse toonane Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Martin Eessalu.

Eesti: Tartu Ülikooli teadlaste geenitestiga saab tulevikus diagnoosida kõrgushaigust

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Tartu Ülikooli noortest teadlastest koosnev uurimismeeskond Altigene ja TÜ Eesti geenivaramu töötavad välja geenitesti, mis hoiataks mägironijaid kõrgushaiguse eelsoodumuse eest.

Nime Altigene taga peitub rühm noori Tartu Ülikooli teadlasi, kes usuvad, et geenitesti abil on võimalik diagnoosida kõrgushaigust ja vältida sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi. Kõrgushaigus esineb gripilaadsete sümptomitena ning halvimal juhul võib see areneda edasi eluohtlikuks aju- ja kopsuturseks.

Kirglike mägimatkajatena on Altigene’i meeskonna liikmed olnud tunnistajaks mitmele haigusjuhule ning nad on veendunud, et suurem teadlikkus aitab surmaga lõppevaid juhtumeid ennetada.

Maailmas tegeleb mägimatkamisega ligi 45 miljonit inimest ja seiklusturismi üleilmne käive on umbes 650 miljonit dollarit. Nepalis tehtud uuringu kohaselt sureb kõrgushaigusest põhjustatud tüsistuste tagajärjel kaheksa inimest iga 100 000 matkaja kohta.

Hobimägironijat Indrek Koemetsa tabas kõrgushaigus 2019. aastal Kazbeki mäe tõusul. Ta rääkis, et nii madalal nagu 3800 meetri peal ilmnevad tõsised mäehaiguse tunnused teadaolevalt väga vähestel, aga temal tõusis palavik ja tekkis vappekülm. „Viimast ööd ma enam ei mäletagi, ärkasin Poola meedikute telgis tilgutite all,“ sõnas ta. Koemetsal läks hästi, sest tema pääses tüsistusteta.

Tartu Ülikooli doktorant ja Altigene’i tegevjuht Allan Tobi selgitas, et Altigene kavatseb pakkuda kolme teenust: geenitesti, arsti konsultatsiooni ja vereanalüüse. Eesmärk on määrata kindlaks kõrgushaiguse ja teiste kõrguses avalduvate haiguste eelsoodumus.

Tobi sõnul on geenitesti põhilised sihtrühmad mägimatkajad, giidid, sportlased, aga ka sõjavägi, kes viib ellu missioone kõrgmäestikes. Nimelt oleks ka militaarvaldkonnas suur abi sellest, kui missioonile saaks valida sõdurid, kes saavad mägedes kõige paremini hakkama.

Allan Tobi sõnul võiks tulevikus üks geenitesti sihtrühm olla ka kariloomad, kes kannatavad samuti kõrgushaiguse all. Hooajati kõrgrohumaadele saadetavatest loomadest teatud hulk hukkub ja loomapidajad saavad selle tagajärjel igal aastal miljoneid dollareid kahju.

Altigene soovib testiga turule jõuda 2023. aastal. Meeskond ootab oma uuringus osalema mägimatkajaid, kes on kõrgushaigust juba põdenud või kes soovivad saada selle kohta rohkem teavet. Oodatud on ka uued ettevõtlikud uurimismeeskonna liikmed. Kui soovid Altigene’i tegemistes kaasa lüüa, kirjuta Allan Tobile (allan.tobi@ut.ee).

Eesti: Huvikoolid võivad korraldada järgmisest nädalast siseruumides eksameid ja konsultatsioone

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks haridus- ja teadusminister Liina Kersna ettepaneku leevendada piiranguid huviharidusele ja lubada alates 24. maist korraldada siseruumides eksameid ja konsultatsioone. Olulisel määral puudutab muudatus muusikakoole, mis peavad korraldama lõpu- ja sisseastumiseksameid.

“Nii konsultatsioonide kui ka eksamite ajal tuleb kindlasti järgida kõiki nakkusohutuse reegleid: kanda maske, hoida distantsi, korraldada õppetööd hajutatult, õhutada ruume – kõike selleks, et mitte anda koroonaviirusele võimalust meie hulgas levida,” ütles minister Kersna.

Siseruumides huviharidust läbi viies on kõigil vähemalt 12-aastastel osalejatel kohustus kanda maske. Maski ei pea kandma juhul, kui see pole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Ettepanekut huvihariduse leevenduse osas toetas ka valitsust nõustav teadusnõukoda.

Valitsus tegi täna põhimõttelise otsuse ning plaanib vastava korralduse heaks kiita homme.

Järgmisel nädalal vaatab valitsus üle muud piirangud nii huvihariduse kui huvitegevuse, noorsootöö, täiendkoolituste ja -õppe puhul.

Praegu on huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö, täienduskoolituse ja -õppe puhul siseruumides grupitegevused keelatud ning individuaaltegevusi läbi viies tuleb juhinduda 2+2 reeglist. Ruumide täituvus ei tohi olla üle 25%. Konsultatsioonide ja eksamite leevendus kehtib vaid huviharidusele.

Välitingimustes võib tegevusi korraldada kuni 25 inimesega gruppides (kaasa arvatud juhendaja). Maksimaalselt tohib tegevustest osa võtta kuni kümme gruppi, kes ei tohi omavahel kokku puutuda.

Alates 31. maist on siseruumides lubatud tegevused kuni 10-liikmelises grupis. Ruumide täituvus ei tohi olla üle 25%.

Grupipiirangud ei kehti:

sama klassi, rühma või kursuse õpilastele või ühe lasteaiarühma lastele;
puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, kui on tagatud ohutusnõuete järgimine;
professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele;
riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele;
kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks vajalikule täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele.

Ülevaate kehtivatest haridus- ja noortevaldkonna piirangutest leiab www.hm.ee/koroona

Eesti Maaülikool ühines rahvusvahelise algatusega “#UnitedForBiodiversity”

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 22, 2021

NordenBladet — Inimese järjest aktiivsem ja domineerivam tegutsemine on jätnud pöördumatu jälje meie planeedile Maa. Mõju on olnud nii tugev, et teadlaste arvates oleme jõudnud uude ajastusse – antropotseeni, mille üks tähelepanuväärseimaid tunnuseid on liikide massiline väljasuremine. Teadlaste hinnangul tuleb seda protsessi selgelt pidurdada, sest me veel ei tea, millist rolli mängivad täna veel avastamata liigid ja kooslused Maa ökoloogilises pusles.

Inimmõjust puutumatu looduse osakaal maailmas on kaduvväike, jäädes mõne protsendi piiridesse. Samas on inimkonna heaolu ja kestmajäämist silmas pidades just looduslik mitmekesisus, selle teadvustamine ja säilitamine muutunud kriitiliselt tähtsaks. Selleks, et elu Maal saaks edukalt ja jätkusuutlikult toimida, on vaja tohutut, omavahel suhestuvate organismide mitmekesisust.

Hoolimata elurikkuse väga tugevast mõjutamisest on inimesel sellest tegelikult veel üsna pealiskaudsed teadmised. On üldteada, et tegelik bioloogiline mitmekesisus on mitmeid kordi suurem sellest, mida me praegu tunneme. Ka kõige konservatiivsemate hinnangute järgi on 60 – 90 protsenti elurikkusest siiani veel tundmatu ja kirjeldamata.

On kurioosne, et ilmselt hävivad paljud liigid (ja seega ka erinevad ökoloogilised suhted) enne nende avastamist – teadlaste hinnangul on liikide väljasuremine ja uute liikide avastamine sarnase suurusjärguga. Elurikkust on keeruline kaitsta ja säilitada mingil piiratud maa-alal: näiteks aktiivne tugevatoimeliste taimekaitsemürkide kasutamine Aafrikas mõjutab otseselt seal talvituvate, aga Eestis pesitsevate lindude tervist ja arvukust.

„Loodusliku mitmekesisuse säilitamise võtmes on oluline unustada poliitilised ja majanduslikud piirid ning tegutseda vastutustundliku ja mõtleva liigina,“ märkis Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.

Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juht professor Tiiu Kull märkis omakorda, et Eesti Maaülikool esindab organisatsioonina jätkusuutlikku ja rohelist mõtteviisi ning panustab nii elurikkuse õpetamisse kui uurimisse. “Meie põllumajanduse, metsanduse ja keskkonna õppekavade üliõpilased omandavad põhjalikke teadmisi erinevate organismirühmade mitmekesisusest ja ökoloogilistest suhetest. Me haldame ühtesid Eesti ja Baltikumi suurimaid loodusteaduslikke kollektsioone, kus säilitatakse tublisti üle ühe miljoni taime, seene ja putukaeksemplari, sealhulgas üle 600 holotüübi (liikide esmaseksemplari, nn etaloni). Meie teadlased kirjeldavad aastas kümneid teadusele uusi liike üle kogu maailma, panustades elurikkuse uuringutesse globaalselt. Samuti osalevad Eesti Maaülikooli üliõpilased ja töötajad rohelise, elurikkust säilitava ning teaduspõhise mõtteviisi propageerimisel ühiskonnas. Kõike seda silmas pidades on ühinemine koalitsiooniga meie jaoks enesestmõistetavaks sammuks,“ lausus professor Tiiu Kull.

Koalitsiooni „#UnitedforBiodiversity“ kutsus ellu märtsis 2020 Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevicius ning sellega on tänaseks ühinenud üle 200 organisatsiooni 47 riigist. Eestist on ühinenud lisaks meile ka TÜ Loodusmuuseum. Koalitsioon kutsub ülesse kõiki maailma botaanikaaedu, loomaaedu, akvaariumeid, teaduskeskusi ja loodusmuuseume ühendama oma hääled Looduse kaitseks.

Vt lisaks: https://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/coalition/index_en.htm
Lisainfo: professor Tiiu Kull tiiu.kull@emu.ee