NordenBladet —Soome ja Taani on maailmas kaks kõige õnnelikumat maad. Nagu selgub statistikast, on neis riikides ülekaalukalt kõige vähem vaesuse piiril elavaid lapsi.
Mis sellest järeldada? Ega muud kui et õnne tagabki hoolitsemine laste eest. Põhjamaad eristuvad ülejäänud maailma riikidest selle poolest, et vaesuses elavate laste arv on väiksem. Ning neid riike peetakse maailmas kõige õnnelikumateks.
See seletab ka asjaolu, miks maailma jõukaimad riigid nagu USA pole õnnelikud – sest seal on suhteliselt palju vaesuses elavaid lapsi.
NordenBladet — Kool on olnud Soome heaoluühiskonna nurgakivi. Maailmas imetleti aastaid Soome haridussüsteemi. Siis aga juhtus midagi. Veel kümmekond aastat tagasi oli Soome maailma priimus, PISA-testide täht. Soomel läks nii hästi, et teised riigid olid kadedusest rohelised, vahendab Ilta-Sanomat.
Soome tipp-aasta oli 2003, mil Soome oli arenenud ehk OECD riikide hulgas esikohal kõigis kolmes kategoorias – nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Käesoleva kümnendi algul pole aga Soomel enam põhjust uhkust tunda. PISA-testide tulemused on languses. Ka õpilaste heaolu on küsitluste põhjal langenud. Mis juhtus?
Viimati viidi PISA-uuring koolides läbi 2018. aastal ja tulemused avalikustati 2019. aastal. Soome on endiselt tipus, aga langus on märgatav. Mingist priimusest pole enam juttu. Soomest on saanud koolielu suur kukkuja.
Soome kukkumine on nii suur, et seda on märgatud isegi välismaal. Washington Post avaldas vastava artikli 2016. aastal küsimusega, kas Soome koolisüsteemist on mõtet enam eeskuju võtta. Soome hariduse asjatundja, kirjanik Pasi Sahlberg ütles väljaandele, et on mõttetu loota pikaajalist tulemust, kui hoida valdkonda pikaajaliselt suures puuduses. See, kuidas Soome poliitikud ja otsustajad sellest õpivad, on näha järgnevate aastate jooksul.
Ajal, kui Soome tulemused on hariduses langenud, on tekkinud uued liidrid: Eesti ja Jaapan. Lisaks Eestile on tipus veel Aasia riigid nagu Singapur, Hiina ja Jaapan.
Värsketes PISA uuringutes osaleb ligi 600 000 noort 79 riigist. Soomes osales uuringus ligi 8000 õpilast enam kui 200 koolist.
Värsketest PISA-uuringutest tuleb välja soome noorte lugemisoskuse langus. Esimeses PISA-uuringus oli Soome lugemisoskuse osas esikohal. 2015. aasta tulemus oli neljas ja 2018. aasta tulemus 7. koht. Punktide osas on Soome jätkuvalt lugemisoskuse osas tipus, aga sellest pole palju kasu, kui trend on langev. Soomes on suurepärase lugemisoskusega õpilaste arv püsinud sama, aga kehvade oskustega õpilaste hulk on kasvanud.
Lugemisoskuse langemist ei saa seletada ainult suurenenud migratsiooniga. Kehva lugemisoskusega õpilasi on üha enam ka soomlaste hulgas. Suur lõhe on tekkinud tüdrukute ja poiste vahel, kus poisid võtavad raamatu kätte vaid sunniga. Kõige kehvemini saavadki hakkama soome poisid. On mõned tipud, aga neid on vähe. Mures on juba õpetajad.
Ka Pasi Sahlberg rääkis soome poiste kehvast olukorrast. Poisid on rohkem huvitatud uutest tehnikavidinatest kui kooliõpikust. See nähtus on Soomes suurem kui teistes riikides. See on põhjus, miks Soomes edestavad tüdrukud poisse nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Soomes kukkusid matemaatika tulemused 2010ndate alguses, pärast seda on langus peatunud. Märkimisväärne on aga see, et kui veel 2012. aastal olid tüdrukud poistest matemaatikas paremad, siis sellest ajast on paremini läinud poistel.
Loodusteaduste tulemused on soome noortel langenud alates 2006. aastast. 32 aastat klassiõpetajana töötanud Tiina Halttunen räägib, et just PISA testid olid süüdi Soome õpiedukuse languses. Edu lõi nö pähe. Soome haridussüsteemi hakati maailmale müüma ehk edu hakati tegema rahaks. Õpetajate ja õpilaste jaoks tähendas see muutusi, millest mõned olid head, teised halvad. Õpetajate arvates killustati õpet paljude projektidega ning õppetöö jaoks jäi üha vähem aega.
Soome koolides hakati läbi viima eri projekte, mida põhjendati PISA edukusega. Reaalsus on aga see, et edu saavutati ilma kõigi nende projektideta.
Soome hariduse ametiorganisatsiooni OAJ hariduspoliitika juht Jaakko Salo pole nõus sellega, et haridussüsteemi eksport hakkas mõjutama õpiedukuse taset. PISA tulemused on kehvenenud, kuna suhtumine kooli on muutnud ühiskonnas kehvemaks, loetakse palju vähem ning perede ebavõrdsus suureneb. See on viinud olukorrani, kus individuaalset õpet vajavate õpilaste arv on suurenenud.
Salo arvates on PISA tulemused langenud, kuna Soomes on õpilaste ebavõrdsus suurenenud ning kehvemini hakkama saavate õpilaste hulk on kasvanud. Paljud õpetajad on seda meelt, et õpilased ei saa koolis enam vajalikku tuge, selleks ei jätku ressursse. Õpetajad on koormatud ülevalt poolt peale surutud projektidega, mistõttu ei jää enam õppetöö jaoks aega. Õppetöö peaks olema aga koolis kõige tähtsam.
Kool pole õpetajate arvates sotsiaalasutus, kolmas sektor, psühhiaatrianõuandja ega mingi tivoli – see on kool. Õpetajad paluvad, et neile antaks nende töö tagasi.
Halvasti hakkama saavate õpilaste arv on kasvanud peamiselt seetõttu, et õpetajatel pole enam kõigi projektide kõrvalt õppetöö jaoks aega. Tulemus on kehv nii õpetajate kui õpilaste jaoks. Õpilaste heaolu on langenud ja suur murrang allapoole oli 2015. aastal. Muretsema paneb ka see, et vaid 67 protsenti 8.-9. klasside tüdrukutest on oma eluga rahul.
Kutsekoolis inglise keelt õpetav Tuomas Kaukoranta räägib, et üheks üldise heaolu languse põhjustajaks on nutiseadmed, millega tegeletakse öö läbi, nii et koolis ei suudeta õppetööle keskenduda. Teiselt poolt on ka õpetajate heaolu langenud ja koormust peetakse liiga suureks. 37 protsenti õpetajatest peab end väsinuks.
Üks õpetaja märkis, et süüdistada ei saa õpilasi selles, et nad ei saa koolis piisavalt heal tasemel õpetust. Põhjus on süsteemis ja ressurssides. Õpetajad on jäetud üksi järjest suurenenud koormusega. See kurnab ära.
NordenBladet — Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus kutsub kõiki teadlasi ja õppejõude, tõlkijaid ja toimetajaid ning teisi huvilisi erialast ja emakeelest olenemata teisele rahvusvahelisele mitmeteaduslikule konverentsile „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“! Konverents toimub 7.-8. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Registreeruda saab 20. septembrini ja osavõtutasu on 100 eurot.
Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Parim viis seda saavutada on riigi- või rahvuskeelne kõrgharidus, millega tagada haritlaskonna täppis-emakeelsus.
Arutlegem praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas kindlustada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ning vahetagem mõtteid üleilmastuva maailma rahvuskeelte seisundist teaduskeelena. Oodatud on eri teadusharude keelekasutuse mitmesugused käsitlused, nt tekstiloome, lauseehituse, üld- ja oskussõnavara uurimused ning kogemused, sh:
emakeele kui rahvus- või riigikeele ja võõrkeelte vastastikmõju
keelesisene teadus- ja üldkeele vastastikmõju
teadusartiklite ja monograafiate keelepruuk, sh kirjutaja või toimetaja seisukohast
kõrgkooliõpikute jm õppevahendite keel (v.a inglise), selle voorused ja puudused
mistahes eriala emakeelsete lõputööde ja doktoriväitekirjade või võõrkeelsete tööde emakeelsete kokkuvõtete eritelu, sh juhendaja seisukohast
kuidas luua ladusat ja täpset rahvuskeelset teadus- ja õppeteksti ja kuidas seda looma õpetada, sh teaduskeeleõppe olukord
rahvuskeelte (v.a inglise) teadusterminivara arendamine ja levitamine
teadusteksti tõlkimine ja toimetamine
kõrgharidus- ja teaduskeelepoliitika ning selle rakendusviisid.
Registreeruda palume hiljemalt 20.09.2021, ühtlasi teatades, kas osalete TLÜs kohapeal või küberlingi kaudu. Täpse lingi saadame registreerunuile enne konverentsi. Nii kohapeal kui ka veebis osalemise tasu on ühtviisi 100 €.
Eesti ülikoolide üliõpilastel on osalemine konverentsi istungeil TASUTA, ent registreerumine vajalik. Registreeruda saab siin: https://www.tlu.ee/vormid/nataclang2021
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, konverentsil on sünkroontõlge. Rohkem informatsiooni ja ajakava https://nataclang.com/ee.html
Konverentsi toetavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
NordenBladet — Soome pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru ütles eile laupäeval, et Soome on varunud koroonavaktsiine elanikkonna kolme doosiga vaktsineerimiseks. Soome terviseamet soovitas septembri algul anda kolmas vaktsiinidoos immuunpuudulikkusega inimestele ja neile, keda vaktsineeriti aasta algul. Asja menetleb sotsiaal- ja terviseministeerium ning lõpliku otsuse teeb valitsus, vahendab Ilta-Sanomat.
Käesoleval nädalal alustas Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS ilma valitsuse otsuseta immuunpuudulikkusega inimeste ja meedikute vaktsineerimist kolmanda doosiga, et mitte lasta vaktsiinidel raisku minna. HUS oli saanud sotsiaal- ja terviseministeeriumilt suulise nõusoleku.
Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et esialgu on tegemist vaktsiinide broneerimisega ja pole teada, millal vaktsiinid Soome jõuavad. Terviseamet ei soovita praegu veel kolmanda doosi jagamist kogu elanikkonnale. Soome riiklik vaktsineerimise ekspertgrupp KRAR teeb vastava otsuse sügise jooksul.
Nohynek ütles, et kõigepealt on vaja kolmandale doosile saada Euroopa ravimiameti müügiluba. Nohynek ütles, et 12-nädalase vahega antud vaktsiinide kaitse on tõenäoliselt parem kui 3-nädalase vahega antud vaktsiinide kaitse. Samas pidas Nohynek tõenäoliseks, et varem või hiljem saavad kõik kätte kolmanda doosi.
Nohyneki sõnul on tegemist inaktiveeritud vaktsiinidega, mida on enamusele vaja anda kolm doosi. Küsimus on vaid selles, kas kolmas doos tuleb anda 12 kuu pärast või varem. Selle kohta on vaja veel lisauuringuid. Näiteks USA ravimiamet FDA ei andnud reedel veel müügiluba kolmanda doosi jaoks kõigile üle 12-aastastele.
Tampere ülikooli vaktsiiniuuringute keskuse juht Mika Rämet ütles, et see on hea, et valmistutakse kolmanda doosi andmiseks. Rämeti väitel on tõenäoline, et kolmas doos antakse suurele hulgale ja see annab parema kaitse viiruse vastu.
Rämet ütles, et kui inimesed hakkavad raskelt haigestuma pärast kahte doosi, siis hakatakse andma kolmandaid doose. Rämeti sõnul on võimalik, et kolme doosiga piirdutakse, see on näiteks nii hepatiidivaktsiini puhul.
Praegu ei pea Rämet vajalikuks veel kolmanda doosi andmist 12-15-aastastele. Samas pidas ta tõenäoliseks, et tulevikus saavad kõik kätte kolmanda doosi.
Rämeti väitel on hea, et kolmanda doosi saavad kätte immuunpuudulikkusega inimesed. Tema sõnul tuleb mõelda ka laiemalt: Millal on tervete inimeste kolmandad doosid tähtsamad kui arengumaade esimesed doosid.
Vaktsineerimise ekspertgrupi juht Ville Peltola ütles, et kolmandaks doosiks valmistumine on hea asi ja räägitakse pikemast perspektiivist ehk tervest järgmisest aastast. Vaktsiinid tuleb ette ära varuda. Teine küsimus on see, kas neid on kõigile vaja.
Peltola väitel tänavu sügisel kõik inimesed kolmandat doosi veel ei saa. Ta rõhutas, et paljud on oma teise doosi alles kätte saanud. Praegu jälgitakse nii Soomes kui mujal maailmas, kui kaua kestab kahe doosi kaitse. See kaitse väheneb aja jooksul, aga kaks doosi annab tervetele inimestele hea kaitse küllalt pika aja jooksul.
NordenBladet — 20.-25. septembril külastab Eestit tuntud Islandi kirjanik ja illustraator Kristín Ragna Gunnarsdóttiri. Põhjamaade kirjandushuvilistel on suurepärane võimalus autoriga 23. ja 25. septembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses kohtuda .
Kristín Ragna Gunnarsdóttir (sündinud 1968) on omandanud kirjandusteaduste bakalaureusekraadi ja loovkirjutamise magistrikraadi. Ta on kirjutanud 10 raamatut lastele, kureerinud näitusi ja illustreerinud lugematuid raamatuid. Ta on saanud Islandi Illustraatorite auhinna Põhjamaade mütoloogiaraamatute illustratsioonide eest ning teda on nomineeritud mitmetele kirjandusauhindadele.
Kristin on ka lastekirjanduse keskuses avatud Põhjamaade tegelusnäituse „Raamatuuputus. Seiklus läbi Põhjamaade lugude“ idee autor. Näitus tutvustab lastele Põhjamaade ja Baltimaade kirjandust ning arendab uuenduslike meetoditega laste lugemisharjumusi. Näitusel aitavad armastatud kirjandustegelased interaktiivsete ja loominguliste tegevuste kaudu (taas)avastada lugemisrõõmu.
Kohtumiste ajal räägib Kristin Islandi müütide ja kangelaste salapärasest maailmast ning sellest, kuidas see iidne materjal ka tänapäeva lastele põnevaks muuta.
Lisateavet kohtumiste kohta leiate Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebilehelt.
