OHMYGOSSIP —Ema toetav ja hoolitsev suhtumine koolieelses eas lapsesse toob kaasa hipokampuse kiirema kasvu, mis püsib aastaid. Hilisemas lapsepõlves ema hoolitsusel enam niisugust aju arengut soodustavat mõju ei ole. Hipokampus on ajupiirkond, mida seostatakse õppimise, mälu ja stressitaluvusega.
Pikaajalises uuringus jälgiti 127 lapse aju MRT-kuvamiste seeriaid koolieelsest east kuni varase täiskasvanueani. Suurem hipokampuse maht leiti lastel, kelle emad toetasid neid just koolieelses eas. Kui emad olid sel ajal olnud vähem hoolitsevad, aga hiljem alg- või põhikooli ajal muutusid laste suhtes toetavamaks, siis see enam hipokampuse kasvu sedasi ei mõjutanud. Arvatakse, et koolieelses eas on lapse aju plastilisem ja seetõttu on varane lapsepõlv tundlik periood, kus toimunud sündmused ja kogemused mõjutavad aju arengut tugevamalt. Sama uuringugrupp on varem avaldanud töö, kus koolieelses eas tugevamat ema toetust kogenud saanud laste hipokampus olid suurem kooli jõudmise ajaks. Praeguseks on neid lapsi jälgitud kuni varase täiskasvanueani ja selgus, et toetavate emade laste hipokampuse mahu kasv oli ajas stabiilne ja püsiv. Jätku-uuringus leiti ka, et suurema hipokampusega lapsed olid teismeeas parema emotsionaalse enesereguleerimisvõimega.
Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe Kliinik.ee lehelt Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus.
Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on vitamiinid A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.
Vitamiin B1 ehk tiamiin Vitamiini B1 on peamiselt vaja:rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, erinevad teraviljajahu ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata. Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.
Vitamiin B2 ehk riboflaviin Vitamiini B2 on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.
Vitamiin B3 ehk niatsiin Niatsiinion peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra („kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol. Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.
Vitamiin B6 Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja: aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks. Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia. Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.
Vitamiin B9 B9 ehk folaate on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks. Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.
Vitamiin B12 Vitamiini B12 on peamiselt vaja: aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.
Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Autor: Tagli Pitsi Allikas: Tervise Arengu Instituut
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Selgitamaks kas sage saunatamine vähendab dementsuse riski, võeti Ida-Soome Ülikooli korraldatud Kuopio Isheemiatõve ja Südamehaiguste Riskifaktori uuringus 20 aastaks jälgimise alla 2000 meest, kes käivad neli kuni seitse korda nädalas saunas.
Osalejad jagati kolme gruppi: ühed käisid saunas kord nädalas, teised 2-3 korda ning kolmandad 4-7 korda, vahendab Postimees. Uuringust selgus, et mida sagedamini saunas käidi, seda madalam oli ka dementsuse vormide arenemise risk. Nende seas, kes käisid saunas 4-7 korda nädalas, oli risk koguni 66 protsenti, ja konkreetselt Alzheimeri tõve arenemise risk 65 protsenti, madalam kui vaid kord nädalas saunatajate seas. Sama uuringu varasemad tulemused on näidanud, et saunaskäimine vähendab ka südame seiskumisest (cardiac arrest) tingitud surma, südamepuudulikkuse riski ning ka üldist suremust.
Avafoto: PantherMedia/Arne Trautmann/Scanpix Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Haigekassa teatas, et 2017. aasta alguses viibib töövõimetushüvitiste väljamaksmine neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris 2017.
Haigekassa teatas, et kuna töövõimetushüvitist arvutatakse 2016. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet, võib hüvitiste maksmine seoses maksu- ja tolliameti 2016. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega viibida. Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega siis, kui maksu- ja tolliamet edastab haigekassale informatsiooni 2016. aasta deklaratsioonide töötlemise lõpetamisest. Teavitame Teid väljamaksete alustamisest meie kodulehekülje vahendusel. Viivitus ei mõjuta 2016. aastal alanud töövõimetuslehtede hüvitise maksmist. Haigekassa palub võimalike ebamugavuste pärast vabandust!
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
NordenBladet – Valitsus kinnitas täna (12.jaanuaril 2017) Eesti prioriteedid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana. Teravdatud tähelepanu pööratakse uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele.
„Eesti eesistumine langeb Euroopa jaoks nõudlikule ja pöördelisele ajale, mis seab meile erilise vastutuse. Me peame otsima liikmesriikide vahel ühtsust ja üksmeelt ning hoidma Euroopa Liidu otsustusvõimelisena,” lausus peaminister Jüri Ratas. „Eesistujana on meil võimalik tõstatada Eesti jaoks olulisi teemasid, algatada laiema mõjuga arutelusid ning suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust. See on tõsine väljakutse, aga olen kindel, et poliitikute ja ametnike igakülgsel koostööl saame me hakkama.”
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul juhib Eesti tänavu juulist algava eesistumisperioodi jooksul kogu seadusandlikku tööd liikmesriikide vahel, kuid alati paneb eesistuja paika ka oma prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid. „Valitsuse poolt paika pandud prioriteedid on valitsuse poliitiline suunis eesistumisprogrammi koostamiseks. Lõplik ja märksa täpsem kava tuleb juba juunis, kui Malta eesistumine on lõppemas ning enne seda toimuvad arutelud ka Riigikogus ja laiema avalikkusega,“ selgitas Jäärats.
Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. Täna valitsuse heakskiidu saanud Eesti eesistumise prioriteedid on:
AVATUD JA UUENDUSMEELSE MAJANDUSEGA EUROOPA Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selleks on fookuses:
Euroopa Liidu põhivabaduste – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise kaitsmine ja edendamine
võimalikult lihtne teenuste osutamine, ettevõtlusega alustamine Euroopa Liidus ning kaubandusläbirääkimiste edendamine
uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele ja stabiilne pangandus
stabiilse ja toimiva elektrituru ning tarbijatele mitmekesisemate võimaluste loomine
ausa konkurentsi tagamine takistades maksudest kõrvalehoidmist.
TURVALINE JA KAITSTUD EUROOPA Vaid ühiselt tegutsedes ja välispoliitilist ühtsust hoides suudab liit tagada oma elanike turvalisust ning täita oma rolli rahvusvahelisel areenil, et suurendada heaolu, rahu ja stabiilsust. Selleks on fookuses:
terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sisejulgeoleku ning välispiiride kontrolli tugevdamine koostöö ning kaasaegsete infosüsteemide abil
rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform
idapartnerite toetamine ja EL-ile lähemale toomine
Euroopa kaitsekoostöö, kaitsekulutuste kasv ja EL-NATO partnersuhete arendamine.
DIGITAALNE EUROOPA JA ANDMETE VABA LIIKUMINE Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses:
piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele
kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks
piiriülesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
KAASAV JA KESTLIK EUROOPA Kaasav ja kestlik Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selleks on fookuses:
reeglite uuendamine, et toetada töötajate ja isikute vaba liikumist
võrdsete võimaluste tagamine tööturul ja ühiskonnaelus
puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine.
